Mida teha, kui sõbral lappab täiega ja tundub, et ta on vist ära keeranud? Kui inimene, keda tunned ajast, mil olite esmalt tatid, siis nagad, nolgid ja lõpuks ka lihtsalt kutid, peksab segast ja paistab, nagu tahaks ta ära põletada kõik sillad enda ja teiste vahel? Ta jaurab midagi traumast ja sellest, kuidas tahab üles leida taaskord oma “tõelise mina”? Kuidas talle öelda, et ole lihtsalt see inimene, kellena me sind kõik need aastad tunneme ja armastame?
Aga vaatame asja selle sõbra vaatest: Mida teha, kui tunned, et rohkem enam edasi ei suuda ja vajad mingit radikaalset muutust, sest muidu “keeradki ära”? Kas on siis palju tahta, et sõbrad veidikenegi empaatiliselt toetaksid? Vajaks ainult veidi tuge, sest ega nad mõista tegelikult ei suuda. Vahel tundub mulle, et me ainult mängime sõprust. Mida teha, kui ei jaksa enam mängida? 

Semuteraapia Kivirähki kastmesSõpra tunned hädas.
Richard ja Lembit on endised semud. Kunagised kolleegid. Nad pole juba aastaid kohtunud. Elu on halastamatult mööda vihisenud. Viimaks läheb Richard Lembitule külla, ent… jutt ei taha kuidagi edeneda. Õhus on liiga palju pingeid. Aga ega õige mees siis selle tühja pärast käpikuid ahju viska! Kus sa sellega! Richard ja Lembit otsustavad oma suhte üles soojendada ühist ajalugu meenutades – äratades ellu aja, kui nad näitlejatena publikus nii palju rõõmu ja elevust tekitasid. Mäng teeb südame hellaks ka kõikenäinud mehel. Ja mäng vana võitluskaaslasega võib olla mitte ainult terapeutiline, vaid lausa elumuutev.
2016. aastal esietendus VAT Teatris Andrus Kivirähki „Alias”, humoorikas ja samas liigutav lugu kahest endisest klassiõest (Merle Palmiste ja Piret Rauga esituses), kelle taaskohtumine saab mõlema jaoks märgilise tähenduse. „Viimane etendus!” on justkui „Aliase” meesversioon – lugu klaarimata arvetest, elurõõmust ja leppimisest.
Ühtlasi on see ka rõõmustav taaskohtumine Indrek Taalmaa ja Peeter Tammearu jaoks, kes viimati jagasid lava ligi 30 aastat tagasi. Kivirähki legendaarne huumorisoon toob kaks eesti teatri raskekahuriväelast aga jälle kokku!

Semuteraapia Kivirähki kastmesSõpra tunned hädas.
Richard ja Lembit on endised semud. Kunagised kolleegid. Nad pole juba aastaid kohtunud. Elu on halastamatult mööda vihisenud. Viimaks läheb Richard Lembitule külla, ent… jutt ei taha kuidagi edeneda. Õhus on liiga palju pingeid. Aga ega õige mees siis selle tühja pärast käpikuid ahju viska! Kus sa sellega! Richard ja Lembit otsustavad oma suhte üles soojendada ühist ajalugu meenutades – äratades ellu aja, kui nad näitlejatena publikus nii palju rõõmu ja elevust tekitasid. Mäng teeb südame hellaks ka kõikenäinud mehel. Ja mäng vana võitluskaaslasega võib olla mitte ainult terapeutiline, vaid lausa elumuutev.
2016. aastal esietendus VAT Teatris Andrus Kivirähki „Alias”, humoorikas ja samas liigutav lugu kahest endisest klassiõest (Merle Palmiste ja Piret Rauga esituses), kelle taaskohtumine saab mõlema jaoks märgilise tähenduse. „Viimane etendus!” on justkui „Aliase” meesversioon – lugu klaarimata arvetest, elurõõmust ja leppimisest.
Ühtlasi on see ka rõõmustav taaskohtumine Indrek Taalmaa ja Peeter Tammearu jaoks, kes viimati jagasid lava ligi 30 aastat tagasi. Kivirähki legendaarne huumorisoon toob kaks eesti teatri raskekahuriväelast aga jälle kokku!

Tavaline lugu tavalistest inimestestAndra Teede: Vahel tuleb mõni ratastoolis inimene vastu ja sa ei oska kuidagi käituda. Kas vaadata maha või teda? Kas aidata või teha nägu, et polegi mingit vahet, et ma ei märganudki, et teine on ratastoolis ja ehk ei saa mõnest uksest sisse või trepist üles. Või just küsida, aga äkki läheb see nässu, äkki küsin ma kuidagi solvavalt? Kas puudega inimesega vesteldes peaks vaatama ainult taevasse või ainult silma või võib ka vaadata ratastooli ja jalgu, mida pole või mis töötavad kuidagi teisiti kui teistel? Mina olen küll selle küsimusega maadelnud, sest ma ei ole liikumispuudega inimestega harjunud, vähemalt enne ei olnud.
Selleks tahtsingi neist dokumentaalnäidendi kirjutada, et aru saada, kes nad on? Ja seda ka, et ei oleks piinlik, kui ratastoolis inimene vastu sõidab, kui tuleb keegi, kellel on teistsugused käed ja jalad kui teistel.
„Käte ja jalgadega inimene” on dokumentaallavastus liikumispuudega inimestest. 2019. aasta seisuga oli liikumispuudega inimesi Eestis 38 514 ja selle näidendi kirjutamiseks intervjueeriti neist kahteteist. 
Lavastuse valmimisele aitas kaasa Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit ja Eesti Puuetega Inimeste Koda, toetas Tallinna linn, Kultuurkapital ja Invaru.

Mida teha, kui sõbral lappab täiega ja tundub, et ta on vist ära keeranud? Kui inimene, keda tunned ajast, mil olite esmalt tatid, siis nagad, nolgid ja lõpuks ka lihtsalt kutid, peksab segast ja paistab, nagu tahaks ta ära põletada kõik sillad enda ja teiste vahel? Ta jaurab midagi traumast ja sellest, kuidas tahab üles leida taaskord oma “tõelise mina”? Kuidas talle öelda, et ole lihtsalt see inimene, kellena me sind kõik need aastad tunneme ja armastame?
Aga vaatame asja selle sõbra vaatest: Mida teha, kui tunned, et rohkem enam edasi ei suuda ja vajad mingit radikaalset muutust, sest muidu “keeradki ära”? Kas on siis palju tahta, et sõbrad veidikenegi empaatiliselt toetaksid? Vajaks ainult veidi tuge, sest ega nad mõista tegelikult ei suuda. Vahel tundub mulle, et me ainult mängime sõprust. Mida teha, kui ei jaksa enam mängida? 

Mida teha, kui sõbral lappab täiega ja tundub, et ta on vist ära keeranud? Kui inimene, keda tunned ajast, mil olite esmalt tatid, siis nagad, nolgid ja lõpuks ka lihtsalt kutid, peksab segast ja paistab, nagu tahaks ta ära põletada kõik sillad enda ja teiste vahel? Ta jaurab midagi traumast ja sellest, kuidas tahab üles leida taaskord oma “tõelise mina”? Kuidas talle öelda, et ole lihtsalt see inimene, kellena me sind kõik need aastad tunneme ja armastame?
Aga vaatame asja selle sõbra vaatest: Mida teha, kui tunned, et rohkem enam edasi ei suuda ja vajad mingit radikaalset muutust, sest muidu “keeradki ära”? Kas on siis palju tahta, et sõbrad veidikenegi empaatiliselt toetaksid? Vajaks ainult veidi tuge, sest ega nad mõista tegelikult ei suuda. Vahel tundub mulle, et me ainult mängime sõprust. Mida teha, kui ei jaksa enam mängida? 

Memmest, taadust ja luukerestMemme ja Taadu on kõik jutud juba tuhat korda ära rääkinud. Arutada pole muud, kui seda, mispidi teekann lauale peaks käima. Ühel päeval heliseb tuntud asjade parandajal Taadul telefon: kohalikus koolis on anatoomiatunni luukere läinud katki – ehk tahaks Taadu selle ära parandada? Nii satub Juhan memme ja taadu juurde. Ühel ööl ärkab aga luukere ellu. Ja väga õigel ajal, sest külas liiguvad ringi röövlid…
Viimastel aastatel enim väliskeeltesse tõlgitud Triinu Laane samanimeline lasteraamat on saanud hulgaliselt auhindu ja VAT Teater toob selle inimliku ning puudutava loo noorte vaatajate ette väheste sõnadega mängulise lastelavastuse võtmes, mis oli aastaid VAT Teatri firmamärgiks rahvusvahelistel teatrifestivalidel.
Alates 5. eluaastast
Esietendus: 21. mail 2026 Sakala 3 Teatrimaja suures saalis
Etendus on ühes vaatuses ja kestab 50 minutit
Hilinejad saali ei pääse ning piletiraha tagasi ei maksta!

Memmest, taadust ja luukerestMemme ja Taadu on kõik jutud juba tuhat korda ära rääkinud. Arutada pole muud, kui seda, mispidi teekann lauale peaks käima. Ühel päeval heliseb tuntud asjade parandajal Taadul telefon: kohalikus koolis on anatoomiatunni luukere läinud katki – ehk tahaks Taadu selle ära parandada? Nii satub Juhan memme ja taadu juurde. Ühel ööl ärkab aga luukere ellu. Ja väga õigel ajal, sest külas liiguvad ringi röövlid…
Viimastel aastatel enim väliskeeltesse tõlgitud Triinu Laane samanimeline lasteraamat on saanud hulgaliselt auhindu ja VAT Teater toob selle inimliku ning puudutava loo noorte vaatajate ette väheste sõnadega mängulise lastelavastuse võtmes, mis oli aastaid VAT Teatri firmamärgiks rahvusvahelistel teatrifestivalidel.
Alates 5. eluaastast
Esietendus: 21. mail 2026 Sakala 3 Teatrimaja suures saalis
Etendus on ühes vaatuses ja kestab 50 minutit
Hilinejad saali ei pääse ning piletiraha tagasi ei maksta!

Raha ei loeRaha pole elus peamine.
Ometi muutub raha peategelaseks kohe, kui seda väheseks hakkab jääma.
Rahast pole ilus rääkida.
Ometi mõtleme me sellest pidevalt – või vähemalt sama tihti kui söögist, seksist ja maailmalõpust.
Raha on tühine.
Ent raha annab ka tiivad.
Ja täidab kõik unistused.
Ja avab kõik uksed.
Ja võtab kogu valu ja mure ja häda.
Igavesti. Aamen!
Kaasaegne rootsi näitekirjanik Jonas Hassen Khemiri on saanud hulganisti rahvusvahelisi auhindu. Põhjusega. Tema näidendid on teravmeelsed, humoorikad, tempokad ja valusalt päevakajalised. Khemiri lood räägivad lääne inimese väikestest ja suurtest muredest meelelahutuslikul ja samas mõtlemapaneval moel. Millegipärast pole Khemirit veel Eestis lavastatud. VAT likvideerib selle vea. Ja nii on meie laval “Peaaegu võrdsed”.
 

Kas 8 tundi und ja värske õhk aitab?Pidevalt öeldakse, et söö korralikult ja mitmekesiselt, veeda aega värskes õhus vähemalt tund iga päev, räägi sõpradega, hoia eemale nutiseadmetest, liiguta ennast aktiivselt 30 minutit päevas, maga vähemalt 8 tundi ööpäevas. Aga meil on ju hoopis teised mured – kiusamine, depressioon, mõni ei suuda üldse magada, teine ei julge kellegagi laivis suhelda. Mis värskest õhust me räägime?!
2022. aasta Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringus tuuakse välja, et depressiivseid episoode kogenud noortest tundis end alati või enamasti üksikuna 41%.
Siit tõukus soov leida ühes noortega lugu, mis aitaks mõista noorte üksilduse põhjuseid.
„Üksinda” puhul võiks öelda, et tegemist on peaaegu dokumentaallavastusega. Näidendi kirjutamisprotsessi määravaks osaks olid kohtumised, töötoad ja ühislugemised koos koolinoortega, kelle jagatud nägemus enda elu tegelikkusest sai lavastuse loominguline lähtekoht. Loos olevates tegelastes on kontsentreeritud noorte mõtted neid ümbritseva elukeskkonna suhtes – alates suhetest eakaaslaste, õpetajate ja vanematega, kuni digitaalselt noorte privaatsfääri tungivate suunamudijateni välja.
Kas 8 tundi und ja värske õhk aitab, kui sa oled üksinda?
Esietendus: 30. septembril 2025 Sakala 3 Teatrimaja suures saalis
Etendus on ühes vaatuses ja kestab 1h ja 10 minutit
Alates 13. eluaastast

Kas 8 tundi und ja värske õhk aitab?Pidevalt öeldakse, et söö korralikult ja mitmekesiselt, veeda aega värskes õhus vähemalt tund iga päev, räägi sõpradega, hoia eemale nutiseadmetest, liiguta ennast aktiivselt 30 minutit päevas, maga vähemalt 8 tundi ööpäevas. Aga meil on ju hoopis teised mured – kiusamine, depressioon, mõni ei suuda üldse magada, teine ei julge kellegagi laivis suhelda. Mis värskest õhust me räägime?!
2022. aasta Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringus tuuakse välja, et depressiivseid episoode kogenud noortest tundis end alati või enamasti üksikuna 41%.
Siit tõukus soov leida ühes noortega lugu, mis aitaks mõista noorte üksilduse põhjuseid.
„Üksinda” puhul võiks öelda, et tegemist on peaaegu dokumentaallavastusega. Näidendi kirjutamisprotsessi määravaks osaks olid kohtumised, töötoad ja ühislugemised koos koolinoortega, kelle jagatud nägemus enda elu tegelikkusest sai lavastuse loominguline lähtekoht. Loos olevates tegelastes on kontsentreeritud noorte mõtted neid ümbritseva elukeskkonna suhtes – alates suhetest eakaaslaste, õpetajate ja vanematega, kuni digitaalselt noorte privaatsfääri tungivate suunamudijateni välja.
Kas 8 tundi und ja värske õhk aitab, kui sa oled üksinda?
Esietendus: 30. septembril 2025 Sakala 3 Teatrimaja suures saalis
Etendus on ühes vaatuses ja kestab 1h ja 10 minutit
Alates 13. eluaastast

Kas 8 tundi und ja värske õhk aitab?Pidevalt öeldakse, et söö korralikult ja mitmekesiselt, veeda aega värskes õhus vähemalt tund iga päev, räägi sõpradega, hoia eemale nutiseadmetest, liiguta ennast aktiivselt 30 minutit päevas, maga vähemalt 8 tundi ööpäevas. Aga meil on ju hoopis teised mured – kiusamine, depressioon, mõni ei suuda üldse magada, teine ei julge kellegagi laivis suhelda. Mis värskest õhust me räägime?!
2022. aasta Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringus tuuakse välja, et depressiivseid episoode kogenud noortest tundis end alati või enamasti üksikuna 41%.
Siit tõukus soov leida ühes noortega lugu, mis aitaks mõista noorte üksilduse põhjuseid.
„Üksinda” puhul võiks öelda, et tegemist on peaaegu dokumentaallavastusega. Näidendi kirjutamisprotsessi määravaks osaks olid kohtumised, töötoad ja ühislugemised koos koolinoortega, kelle jagatud nägemus enda elu tegelikkusest sai lavastuse loominguline lähtekoht. Loos olevates tegelastes on kontsentreeritud noorte mõtted neid ümbritseva elukeskkonna suhtes – alates suhetest eakaaslaste, õpetajate ja vanematega, kuni digitaalselt noorte privaatsfääri tungivate suunamudijateni välja.
Kas 8 tundi und ja värske õhk aitab, kui sa oled üksinda?
Esietendus: 30. septembril 2025 Sakala 3 Teatrimaja suures saalis
Etendus on ühes vaatuses ja kestab 1h ja 10 minutit
Alates 13. eluaastast

Kas 8 tundi und ja värske õhk aitab?Pidevalt öeldakse, et söö korralikult ja mitmekesiselt, veeda aega värskes õhus vähemalt tund iga päev, räägi sõpradega, hoia eemale nutiseadmetest, liiguta ennast aktiivselt 30 minutit päevas, maga vähemalt 8 tundi ööpäevas. Aga meil on ju hoopis teised mured – kiusamine, depressioon, mõni ei suuda üldse magada, teine ei julge kellegagi laivis suhelda. Mis värskest õhust me räägime?!
2022. aasta Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringus tuuakse välja, et depressiivseid episoode kogenud noortest tundis end alati või enamasti üksikuna 41%.
Siit tõukus soov leida ühes noortega lugu, mis aitaks mõista noorte üksilduse põhjuseid.
„Üksinda” puhul võiks öelda, et tegemist on peaaegu dokumentaallavastusega. Näidendi kirjutamisprotsessi määravaks osaks olid kohtumised, töötoad ja ühislugemised koos koolinoortega, kelle jagatud nägemus enda elu tegelikkusest sai lavastuse loominguline lähtekoht. Loos olevates tegelastes on kontsentreeritud noorte mõtted neid ümbritseva elukeskkonna suhtes – alates suhetest eakaaslaste, õpetajate ja vanematega, kuni digitaalselt noorte privaatsfääri tungivate suunamudijateni välja.
Kas 8 tundi und ja värske õhk aitab, kui sa oled üksinda?
Esietendus: 30. septembril 2025 Sakala 3 Teatrimaja suures saalis
Etendus on ühes vaatuses ja kestab 1h ja 10 minutit
Alates 13. eluaastast

Legend lootusest ja kättemaksustKullervo on noor mees, keda kannustab tahe maailmas õiglus taastada. Tundlik vägilane on orjusse alandatud ja mees ei suuda ebaõiglusega leppida. Saatusel on Kullervoga aga teised plaanid. Ta tõugatakse ootamatult eksirännakutele Põhjala kaunis looduses, kus ta kohtub müütiliste kangelaste, loodusvaimude ja vanade tuttavatega.
Kalevala eeposest pärit Kullervo saaga on eepiline, ent samas inimlik lugu mehest, kes tõepoolest on oma saatuse sepp. „Iseloom on saatus,” laulis kord loitsunõid metsas. Kullervo järgneb oma südamele, tema kompromissitus hinges puudub kahtlusenoot ja silmist pillub sädemeid. Kahju ainult, et selline kirglik inimene on sattunud aega ja kohta, kus väiksemgi sähvatus võib vallandada hävitava palangu…
Lavastaja Aare Toikka „Kullervo” tõukub Aleksis Kivi ja Elias Lönnroti teostest ning Akseli Gallen-Kallela maaliloomingust. Nimiosas on Pääru Oja. Vaatemängus astub lavale VAT Teatri ajaloo üks suurimaid truppe.
Esietendus: 23. jaanuaril 2025 Sakala 3 Teatrimaja suures saalis
Etendus on kahes vaatuses ja kestab 2h ja 40 minutit
NB! Lavastuses kasutatakse relvapauke ja lavatossu ning laval suitsetatakse
Hilinejad saali ei pääse ning piletiraha tagasi ei maksta!

Legend lootusest ja kättemaksustKullervo on noor mees, keda kannustab tahe maailmas õiglus taastada. Tundlik vägilane on orjusse alandatud ja mees ei suuda ebaõiglusega leppida. Saatusel on Kullervoga aga teised plaanid. Ta tõugatakse ootamatult eksirännakutele Põhjala kaunis looduses, kus ta kohtub müütiliste kangelaste, loodusvaimude ja vanade tuttavatega.
Kalevala eeposest pärit Kullervo saaga on eepiline, ent samas inimlik lugu mehest, kes tõepoolest on oma saatuse sepp. „Iseloom on saatus,” laulis kord loitsunõid metsas. Kullervo järgneb oma südamele, tema kompromissitus hinges puudub kahtlusenoot ja silmist pillub sädemeid. Kahju ainult, et selline kirglik inimene on sattunud aega ja kohta, kus väiksemgi sähvatus võib vallandada hävitava palangu…
Lavastaja Aare Toikka „Kullervo” tõukub Aleksis Kivi ja Elias Lönnroti teostest ning Akseli Gallen-Kallela maaliloomingust. Nimiosas on Pääru Oja. Vaatemängus astub lavale VAT Teatri ajaloo üks suurimaid truppe.
Esietendus: 23. jaanuaril 2025 Sakala 3 Teatrimaja suures saalis
Etendus on kahes vaatuses ja kestab 2h ja 40 minutit
NB! Lavastuses kasutatakse relvapauke ja lavatossu ning laval suitsetatakse
Hilinejad saali ei pääse ning piletiraha tagasi ei maksta!

Memmest, taadust ja luukerestMemme ja Taadu on kõik jutud juba tuhat korda ära rääkinud. Arutada pole muud, kui seda, mispidi teekann lauale peaks käima. Ühel päeval heliseb tuntud asjade parandajal Taadul telefon: kohalikus koolis on anatoomiatunni luukere läinud katki – ehk tahaks Taadu selle ära parandada? Nii satub Juhan memme ja taadu juurde. Ühel ööl ärkab aga luukere ellu. Ja väga õigel ajal, sest külas liiguvad ringi röövlid…
Viimastel aastatel enim väliskeeltesse tõlgitud Triinu Laane samanimeline lasteraamat on saanud hulgaliselt auhindu ja VAT Teater toob selle inimliku ning puudutava loo noorte vaatajate ette väheste sõnadega mängulise lastelavastuse võtmes, mis oli aastaid VAT Teatri firmamärgiks rahvusvahelistel teatrifestivalidel.
Alates 5. eluaastast
Esietendus: 21. mail 2026 Sakala 3 Teatrimaja suures saalis
Etendus on ühes vaatuses ja kestab 50 minutit
Hilinejad saali ei pääse ning piletiraha tagasi ei maksta!

Semuteraapia Kivirähki kastmesSõpra tunned hädas.
Richard ja Lembit on endised semud. Kunagised kolleegid. Nad pole juba aastaid kohtunud. Elu on halastamatult mööda vihisenud. Viimaks läheb Richard Lembitule külla, ent… jutt ei taha kuidagi edeneda. Õhus on liiga palju pingeid. Aga ega õige mees siis selle tühja pärast käpikuid ahju viska! Kus sa sellega! Richard ja Lembit otsustavad oma suhte üles soojendada ühist ajalugu meenutades – äratades ellu aja, kui nad näitlejatena publikus nii palju rõõmu ja elevust tekitasid. Mäng teeb südame hellaks ka kõikenäinud mehel. Ja mäng vana võitluskaaslasega võib olla mitte ainult terapeutiline, vaid lausa elumuutev.
2016. aastal esietendus VAT Teatris Andrus Kivirähki „Alias”, humoorikas ja samas liigutav lugu kahest endisest klassiõest (Merle Palmiste ja Piret Rauga esituses), kelle taaskohtumine saab mõlema jaoks märgilise tähenduse. „Viimane etendus!” on justkui „Aliase” meesversioon – lugu klaarimata arvetest, elurõõmust ja leppimisest.
Ühtlasi on see ka rõõmustav taaskohtumine Indrek Taalmaa ja Peeter Tammearu jaoks, kes viimati jagasid lava ligi 30 aastat tagasi. Kivirähki legendaarne huumorisoon toob kaks eesti teatri raskekahuriväelast aga jälle kokku!

Kas 8 tundi und ja värske õhk aitab?Pidevalt öeldakse, et söö korralikult ja mitmekesiselt, veeda aega värskes õhus vähemalt tund iga päev, räägi sõpradega, hoia eemale nutiseadmetest, liiguta ennast aktiivselt 30 minutit päevas, maga vähemalt 8 tundi ööpäevas. Aga meil on ju hoopis teised mured – kiusamine, depressioon, mõni ei suuda üldse magada, teine ei julge kellegagi laivis suhelda. Mis värskest õhust me räägime?!
2022. aasta Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringus tuuakse välja, et depressiivseid episoode kogenud noortest tundis end alati või enamasti üksikuna 41%.
Siit tõukus soov leida ühes noortega lugu, mis aitaks mõista noorte üksilduse põhjuseid.
„Üksinda” puhul võiks öelda, et tegemist on peaaegu dokumentaallavastusega. Näidendi kirjutamisprotsessi määravaks osaks olid kohtumised, töötoad ja ühislugemised koos koolinoortega, kelle jagatud nägemus enda elu tegelikkusest sai lavastuse loominguline lähtekoht. Loos olevates tegelastes on kontsentreeritud noorte mõtted neid ümbritseva elukeskkonna suhtes – alates suhetest eakaaslaste, õpetajate ja vanematega, kuni digitaalselt noorte privaatsfääri tungivate suunamudijateni välja.
Kas 8 tundi und ja värske õhk aitab, kui sa oled üksinda?
Esietendus: 30. septembril 2025 Sakala 3 Teatrimaja suures saalis
Etendus on ühes vaatuses ja kestab 1h ja 10 minutit
Alates 13. eluaastast

Semuteraapia Kivirähki kastmesSõpra tunned hädas.
Richard ja Lembit on endised semud. Kunagised kolleegid. Nad pole juba aastaid kohtunud. Elu on halastamatult mööda vihisenud. Viimaks läheb Richard Lembitule külla, ent… jutt ei taha kuidagi edeneda. Õhus on liiga palju pingeid. Aga ega õige mees siis selle tühja pärast käpikuid ahju viska! Kus sa sellega! Richard ja Lembit otsustavad oma suhte üles soojendada ühist ajalugu meenutades – äratades ellu aja, kui nad näitlejatena publikus nii palju rõõmu ja elevust tekitasid. Mäng teeb südame hellaks ka kõikenäinud mehel. Ja mäng vana võitluskaaslasega võib olla mitte ainult terapeutiline, vaid lausa elumuutev.
2016. aastal esietendus VAT Teatris Andrus Kivirähki „Alias”, humoorikas ja samas liigutav lugu kahest endisest klassiõest (Merle Palmiste ja Piret Rauga esituses), kelle taaskohtumine saab mõlema jaoks märgilise tähenduse. „Viimane etendus!” on justkui „Aliase” meesversioon – lugu klaarimata arvetest, elurõõmust ja leppimisest.
Ühtlasi on see ka rõõmustav taaskohtumine Indrek Taalmaa ja Peeter Tammearu jaoks, kes viimati jagasid lava ligi 30 aastat tagasi. Kivirähki legendaarne huumorisoon toob kaks eesti teatri raskekahuriväelast aga jälle kokku!

Legend lootusest ja kättemaksustKullervo on noor mees, keda kannustab tahe maailmas õiglus taastada. Tundlik vägilane on orjusse alandatud ja mees ei suuda ebaõiglusega leppida. Saatusel on Kullervoga aga teised plaanid. Ta tõugatakse ootamatult eksirännakutele Põhjala kaunis looduses, kus ta kohtub müütiliste kangelaste, loodusvaimude ja vanade tuttavatega.
Kalevala eeposest pärit Kullervo saaga on eepiline, ent samas inimlik lugu mehest, kes tõepoolest on oma saatuse sepp. „Iseloom on saatus,” laulis kord loitsunõid metsas. Kullervo järgneb oma südamele, tema kompromissitus hinges puudub kahtlusenoot ja silmist pillub sädemeid. Kahju ainult, et selline kirglik inimene on sattunud aega ja kohta, kus väiksemgi sähvatus võib vallandada hävitava palangu…
Lavastaja Aare Toikka „Kullervo” tõukub Aleksis Kivi ja Elias Lönnroti teostest ning Akseli Gallen-Kallela maaliloomingust. Nimiosas on Pääru Oja. Vaatemängus astub lavale VAT Teatri ajaloo üks suurimaid truppe.
Esietendus: 23. jaanuaril 2025 Sakala 3 Teatrimaja suures saalis
Etendus on kahes vaatuses ja kestab 2h ja 40 minutit
NB! Lavastuses kasutatakse relvapauke ja lavatossu ning laval suitsetatakse
Hilinejad saali ei pääse ning piletiraha tagasi ei maksta!

Tavaline lugu tavalistest inimestestAndra Teede: Vahel tuleb mõni ratastoolis inimene vastu ja sa ei oska kuidagi käituda. Kas vaadata maha või teda? Kas aidata või teha nägu, et polegi mingit vahet, et ma ei märganudki, et teine on ratastoolis ja ehk ei saa mõnest uksest sisse või trepist üles. Või just küsida, aga äkki läheb see nässu, äkki küsin ma kuidagi solvavalt? Kas puudega inimesega vesteldes peaks vaatama ainult taevasse või ainult silma või võib ka vaadata ratastooli ja jalgu, mida pole või mis töötavad kuidagi teisiti kui teistel? Mina olen küll selle küsimusega maadelnud, sest ma ei ole liikumispuudega inimestega harjunud, vähemalt enne ei olnud.
Selleks tahtsingi neist dokumentaalnäidendi kirjutada, et aru saada, kes nad on? Ja seda ka, et ei oleks piinlik, kui ratastoolis inimene vastu sõidab, kui tuleb keegi, kellel on teistsugused käed ja jalad kui teistel.
„Käte ja jalgadega inimene” on dokumentaallavastus liikumispuudega inimestest. 2019. aasta seisuga oli liikumispuudega inimesi Eestis 38 514 ja selle näidendi kirjutamiseks intervjueeriti neist kahteteist. 
Lavastuse valmimisele aitas kaasa Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit ja Eesti Puuetega Inimeste Koda, toetas Tallinna linn, Kultuurkapital ja Invaru.

Mida teha, kui sõbral lappab täiega ja tundub, et ta on vist ära keeranud? Kui inimene, keda tunned ajast, mil olite esmalt tatid, siis nagad, nolgid ja lõpuks ka lihtsalt kutid, peksab segast ja paistab, nagu tahaks ta ära põletada kõik sillad enda ja teiste vahel? Ta jaurab midagi traumast ja sellest, kuidas tahab üles leida taaskord oma “tõelise mina”? Kuidas talle öelda, et ole lihtsalt see inimene, kellena me sind kõik need aastad tunneme ja armastame?
Aga vaatame asja selle sõbra vaatest: Mida teha, kui tunned, et rohkem enam edasi ei suuda ja vajad mingit radikaalset muutust, sest muidu “keeradki ära”? Kas on siis palju tahta, et sõbrad veidikenegi empaatiliselt toetaksid? Vajaks ainult veidi tuge, sest ega nad mõista tegelikult ei suuda. Vahel tundub mulle, et me ainult mängime sõprust. Mida teha, kui ei jaksa enam mängida? 

Mida teha, kui sõbral lappab täiega ja tundub, et ta on vist ära keeranud? Kui inimene, keda tunned ajast, mil olite esmalt tatid, siis nagad, nolgid ja lõpuks ka lihtsalt kutid, peksab segast ja paistab, nagu tahaks ta ära põletada kõik sillad enda ja teiste vahel? Ta jaurab midagi traumast ja sellest, kuidas tahab üles leida taaskord oma “tõelise mina”? Kuidas talle öelda, et ole lihtsalt see inimene, kellena me sind kõik need aastad tunneme ja armastame?
Aga vaatame asja selle sõbra vaatest: Mida teha, kui tunned, et rohkem enam edasi ei suuda ja vajad mingit radikaalset muutust, sest muidu “keeradki ära”? Kas on siis palju tahta, et sõbrad veidikenegi empaatiliselt toetaksid? Vajaks ainult veidi tuge, sest ega nad mõista tegelikult ei suuda. Vahel tundub mulle, et me ainult mängime sõprust. Mida teha, kui ei jaksa enam mängida? 

Raha ei loeRaha pole elus peamine.
Ometi muutub raha peategelaseks kohe, kui seda väheseks hakkab jääma.
Rahast pole ilus rääkida.
Ometi mõtleme me sellest pidevalt – või vähemalt sama tihti kui söögist, seksist ja maailmalõpust.
Raha on tühine.
Ent raha annab ka tiivad.
Ja täidab kõik unistused.
Ja avab kõik uksed.
Ja võtab kogu valu ja mure ja häda.
Igavesti. Aamen!
Kaasaegne rootsi näitekirjanik Jonas Hassen Khemiri on saanud hulganisti rahvusvahelisi auhindu. Põhjusega. Tema näidendid on teravmeelsed, humoorikad, tempokad ja valusalt päevakajalised. Khemiri lood räägivad lääne inimese väikestest ja suurtest muredest meelelahutuslikul ja samas mõtlemapaneval moel. Millegipärast pole Khemirit veel Eestis lavastatud. VAT likvideerib selle vea. Ja nii on meie laval “Peaaegu võrdsed”.
 

Raha ei loeRaha pole elus peamine.
Ometi muutub raha peategelaseks kohe, kui seda väheseks hakkab jääma.
Rahast pole ilus rääkida.
Ometi mõtleme me sellest pidevalt – või vähemalt sama tihti kui söögist, seksist ja maailmalõpust.
Raha on tühine.
Ent raha annab ka tiivad.
Ja täidab kõik unistused.
Ja avab kõik uksed.
Ja võtab kogu valu ja mure ja häda.
Igavesti. Aamen!
Kaasaegne rootsi näitekirjanik Jonas Hassen Khemiri on saanud hulganisti rahvusvahelisi auhindu. Põhjusega. Tema näidendid on teravmeelsed, humoorikad, tempokad ja valusalt päevakajalised. Khemiri lood räägivad lääne inimese väikestest ja suurtest muredest meelelahutuslikul ja samas mõtlemapaneval moel. Millegipärast pole Khemirit veel Eestis lavastatud. VAT likvideerib selle vea. Ja nii on meie laval “Peaaegu võrdsed”.
 

Mis on su tuum, maailm ja elu, aeg ja ruum… (J. W. Goethe)Ekspressionistlik rännak Murnau, Goethe ja Marlow ainetel
 
Faust on rahutu teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Ta on õppinud mitmeid teadusi, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat Fausti hinge peale kihlveo. Mefistofeles pakub Faustile noorendavat võlujooki ning mahitab teda võrgutama ja petma süütut ning vaga Margaretat. Kas Margareta hukkub ning Faust ei suuda teda päästa? Või siiski…
VAT Teatri “Faust” otsib kunstitõde tummfilmiesteetikast.
Friedrich Wilhelm Murnau on üks saksa filmikunsti suurtest loojatest ja oluline figuur ekspressionismiliikumises. Üks tema tuntumatest filmidest on “Faust” (1926).
Johann Wolfgang Goethe kirjutas värsstragöödia “Faust” algvariandi aastatel 1773–1775. Aastal 1790 ilmus trükis “Faust. Fragment”. Aastal 1808 ilmus “Faust I”. “Faust II” ilmus 1833. aastal, pärast kirjaniku surma.
Christopher Marlowe kirjutas näidendi “Doktor Faustuse traagiline lugu”arvatavasti aastatel 1588-1589. Marlowe oli inglise renessansikirjanik, Shakespeare’i kaasaegne ja tema kõrval üks suurimaid dramaturge, kes jättis maailmale seitse tragöödia vormis näitemängu.

Mis on su tuum, maailm ja elu, aeg ja ruum… (J. W. Goethe)Ekspressionistlik rännak Murnau, Goethe ja Marlow ainetel
 
Faust on rahutu teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Ta on õppinud mitmeid teadusi, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat Fausti hinge peale kihlveo. Mefistofeles pakub Faustile noorendavat võlujooki ning mahitab teda võrgutama ja petma süütut ning vaga Margaretat. Kas Margareta hukkub ning Faust ei suuda teda päästa? Või siiski…
VAT Teatri “Faust” otsib kunstitõde tummfilmiesteetikast.
Friedrich Wilhelm Murnau on üks saksa filmikunsti suurtest loojatest ja oluline figuur ekspressionismiliikumises. Üks tema tuntumatest filmidest on “Faust” (1926).
Johann Wolfgang Goethe kirjutas värsstragöödia “Faust” algvariandi aastatel 1773–1775. Aastal 1790 ilmus trükis “Faust. Fragment”. Aastal 1808 ilmus “Faust I”. “Faust II” ilmus 1833. aastal, pärast kirjaniku surma.
Christopher Marlowe kirjutas näidendi “Doktor Faustuse traagiline lugu”arvatavasti aastatel 1588-1589. Marlowe oli inglise renessansikirjanik, Shakespeare’i kaasaegne ja tema kõrval üks suurimaid dramaturge, kes jättis maailmale seitse tragöödia vormis näitemängu.

Mis on su tuum, maailm ja elu, aeg ja ruum… (J. W. Goethe)Ekspressionistlik rännak Murnau, Goethe ja Marlow ainetel
 
Faust on rahutu teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Ta on õppinud mitmeid teadusi, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat Fausti hinge peale kihlveo. Mefistofeles pakub Faustile noorendavat võlujooki ning mahitab teda võrgutama ja petma süütut ning vaga Margaretat. Kas Margareta hukkub ning Faust ei suuda teda päästa? Või siiski…
VAT Teatri “Faust” otsib kunstitõde tummfilmiesteetikast.
Friedrich Wilhelm Murnau on üks saksa filmikunsti suurtest loojatest ja oluline figuur ekspressionismiliikumises. Üks tema tuntumatest filmidest on “Faust” (1926).
Johann Wolfgang Goethe kirjutas värsstragöödia “Faust” algvariandi aastatel 1773–1775. Aastal 1790 ilmus trükis “Faust. Fragment”. Aastal 1808 ilmus “Faust I”. “Faust II” ilmus 1833. aastal, pärast kirjaniku surma.
Christopher Marlowe kirjutas näidendi “Doktor Faustuse traagiline lugu”arvatavasti aastatel 1588-1589. Marlowe oli inglise renessansikirjanik, Shakespeare’i kaasaegne ja tema kõrval üks suurimaid dramaturge, kes jättis maailmale seitse tragöödia vormis näitemängu.

Memmest, taadust ja luukerestMemme ja Taadu on kõik jutud juba tuhat korda ära rääkinud. Arutada pole muud, kui seda, mispidi teekann lauale peaks käima. Ühel päeval heliseb tuntud asjade parandajal Taadul telefon: kohalikus koolis on anatoomiatunni luukere läinud katki – ehk tahaks Taadu selle ära parandada? Nii satub Juhan memme ja taadu juurde. Ühel ööl ärkab aga luukere ellu. Ja väga õigel ajal, sest külas liiguvad ringi röövlid…
Viimastel aastatel enim väliskeeltesse tõlgitud Triinu Laane samanimeline lasteraamat on saanud hulgaliselt auhindu ja VAT Teater toob selle inimliku ning puudutava loo noorte vaatajate ette väheste sõnadega mängulise lastelavastuse võtmes, mis oli aastaid VAT Teatri firmamärgiks rahvusvahelistel teatrifestivalidel.
Alates 5. eluaastast
Esietendus: 21. mail 2026 Sakala 3 Teatrimaja suures saalis
Etendus on ühes vaatuses ja kestab 50 minutit
Hilinejad saali ei pääse ning piletiraha tagasi ei maksta!

Memmest, taadust ja luukerestMemme ja Taadu on kõik jutud juba tuhat korda ära rääkinud. Arutada pole muud, kui seda, mispidi teekann lauale peaks käima. Ühel päeval heliseb tuntud asjade parandajal Taadul telefon: kohalikus koolis on anatoomiatunni luukere läinud katki – ehk tahaks Taadu selle ära parandada? Nii satub Juhan memme ja taadu juurde. Ühel ööl ärkab aga luukere ellu. Ja väga õigel ajal, sest külas liiguvad ringi röövlid…
Viimastel aastatel enim väliskeeltesse tõlgitud Triinu Laane samanimeline lasteraamat on saanud hulgaliselt auhindu ja VAT Teater toob selle inimliku ning puudutava loo noorte vaatajate ette väheste sõnadega mängulise lastelavastuse võtmes, mis oli aastaid VAT Teatri firmamärgiks rahvusvahelistel teatrifestivalidel.
Alates 5. eluaastast
Esietendus: 21. mail 2026 Sakala 3 Teatrimaja suures saalis
Etendus on ühes vaatuses ja kestab 50 minutit
Hilinejad saali ei pääse ning piletiraha tagasi ei maksta!

Dramaturg, Karl Koppelmaa:
“Tammsaare “Kõrboja peremees” on meie teatrimaastikul eksisteerinud järjepidevalt alates 1937. aastast ja loomulikult on igas ajas olnud sel lool erinev fookus. Mis lugu aga tahan mina (ja meie) tänapäeval “Kõrbojaga” rääkida? See on Villu enesetapu lugu. Siin ei ole midagi keerutada, me ju oleme kursis, me ju teame neid lugusid – me teame, kui paljud meie meestest on katki. Füüsiliselt. Vaimselt. See “ära tapa ennast ära” ei ole muidugi mingi sõnum.“Kõrboja” on reaktsioon ühiskonnas toimuvale – teatriinimesed reageerivad tehes teatrit. Kellele me seda teeme? 
Et kõigile, kes on elu jooksul mõelnud tumedaid mõtteid? Ehk siis lihtsalt kõigile? Veidi poeetilisem oleks vast öelda nii: neile, kellel on mingil põhjusel romantiseeritud nägemus suitsiidist – ehk saame aidata saada

Dramaturg, Karl Koppelmaa:
“Tammsaare “Kõrboja peremees” on meie teatrimaastikul eksisteerinud järjepidevalt alates 1937. aastast ja loomulikult on igas ajas olnud sel lool erinev fookus. Mis lugu aga tahan mina (ja meie) tänapäeval “Kõrbojaga” rääkida? See on Villu enesetapu lugu. Siin ei ole midagi keerutada, me ju oleme kursis, me ju teame neid lugusid – me teame, kui paljud meie meestest on katki. Füüsiliselt. Vaimselt. See “ära tapa ennast ära” ei ole muidugi mingi sõnum.“Kõrboja” on reaktsioon ühiskonnas toimuvale – teatriinimesed reageerivad tehes teatrit. Kellele me seda teeme? 
Et kõigile, kes on elu jooksul mõelnud tumedaid mõtteid? Ehk siis lihtsalt kõigile? Veidi poeetilisem oleks vast öelda nii: neile, kellel on mingil põhjusel romantiseeritud nägemus suitsiidist – ehk saame aidata saada

Dramaturg, Karl Koppelmaa:
“Tammsaare “Kõrboja peremees” on meie teatrimaastikul eksisteerinud järjepidevalt alates 1937. aastast ja loomulikult on igas ajas olnud sel lool erinev fookus. Mis lugu aga tahan mina (ja meie) tänapäeval “Kõrbojaga” rääkida? See on Villu enesetapu lugu. Siin ei ole midagi keerutada, me ju oleme kursis, me ju teame neid lugusid – me teame, kui paljud meie meestest on katki. Füüsiliselt. Vaimselt. See “ära tapa ennast ära” ei ole muidugi mingi sõnum.“Kõrboja” on reaktsioon ühiskonnas toimuvale – teatriinimesed reageerivad tehes teatrit. Kellele me seda teeme? 
Et kõigile, kes on elu jooksul mõelnud tumedaid mõtteid? Ehk siis lihtsalt kõigile? Veidi poeetilisem oleks vast öelda nii: neile, kellel on mingil põhjusel romantiseeritud nägemus suitsiidist – ehk saame aidata saada