T 22. september kell 19 Pärnu kontserdimaja
K 23. september kell 19 Jõhvi kontserdimaja
N 24. september kell 19 Estonia kontserdisaal
L 26. september kell 19 Vanemuise kontserdimaja
Hans Christian Aavik (viiul)
Indrek Leivategija (tšello)
Maksim Štšura (klaver)
Kavas:
Ravel. Klaveritrio a-moll M.67
Vaheaeg
Schubert. Klaveritrio nr 2 Es-duur D929
Laval on kolm Eesti tippmuusikut, keda ühendab suur armastus Schuberti muusika vastu. „See teos on pühendatud üksnes neile, kes sellest rõõmu tunnevad,“ kirjutas Franz Schubert 1. augustil 1828 oma kirjastajale Heinrich Probstile. Tema küsimus pühenduse kohta oli olnud igati loomulik: 19. sajandi alguses võis teose pühendus mõjukale isikule tuua heliloojale nii majanduslikku kasu kui ka laiemat tuntust ja toetust. Schuberti veidi mõistatuslik vastus ei väljenda aga niivõrd romantilist salapära, kuivõrd viitab uue kontserdikultuuri kujunemisele 1820. aastate Viinis.
Sel ajal alustasid tegevust juba püsikoosseisuga ansamblid, näiteks Ignaz Schuppanzighi kvartett, kes esitasid läbimõeldud kavadega kammermuusika kontserte. Need olid suunatud teadlikule ja maksevõimelisele publikule. Paranes esitustase, kasvas heliloojate rahulolu oma teoste ettekannetega ning nõudlikumaks muutus ka publiku maitse. Kuulajad olid üha enam valmis süvenema keerukamatesse ja mahukamatesse muusikalistesse tervikutesse.
Schuberti neljaosaline, sümfoonilise haardega klaveritrio nr 2 on justkui austusavaldus tema hiljuti lahkunud iidolile Beethovenile. Teose teise osa leinav alatoon kompab kunstilise väljenduse piire, kuid samal ajal kinnitab see teos ka Schuberti küpsust suurvormi meistrina. On sümboolne, et esimese osa lõpu eel komponeeris helilooja nii suure innuga, et ajas koguni tindipoti ümber ja jättis käsikirjale suure pleki – sellele on tähelepanu juhtinud pianist Sir András Schiff.
Klaveritrio teise osa teema pärineb Schubertile eriti omasest žanrist – kammerlaulust. Seekord ei kasutanud helilooja omaenda loomingut, vaid Rootsi rahvalaulu „Se solen sjunker“ (Päike loojub), mida ta kuulis Fröhlichi õdede salongis tenor Isak Bergi esituses. See nostalgiline muusika on kõlanud ka kinolinal: režissöör Stanley Kubrick kasutas seda 1973. aasta filmis „Barry Lyndon“, et kujutada peategelase moraalset allakäiku 18. sajandi Inglismaal.
Maurice Ravel kirjutas oma ainsa klaveritrio 1914. aastal erakordselt kiiresti, justkui aimates Esimese maailmasõja puhkemist. Teos kuulub klaveritriode kuldvaramusse ning esitab interpreetidele suuri nõudmisi nii tehnilise meisterlikkuse kui ka koosmängu tundlikkuse osas. Trio iga osa toetub selgele vormilisele alusele, ent Raveli täpsus ja fantaasiarikkus annavad muusikale palju enamat kui pelga vormiharjutuse kuju. Esimese osa rütmika on inspireeritud helilooja ema kodukandi Baskimaa tantsust zortzico. Teine osa lähtub Malaisiast pärit poeetilisest vormist pantoum. Kolmas osa meenutab passakaljalaadset variatsioonivormi ning finaalis võib aimata sonaadivormi jooni. Ometi köidavad kuulaja tähelepanu eelkõige julged rütmimängud, mis on saanud inspiratsiooni Igor Stravinski balletist „Kevadpühitsus“, mille 1913. aasta Pariisi esiettekanne tekitas omal ajal skandaali.
Kontserdikavas kõlavad need kaks suurteost kõrvuti, võimaldades kuulajal jälgida klaveritrio arengut 19. sajandi jooksul – Prantsuse revolutsioonist kuni Esimese maailmasõjani. Schuberti laululisus ja Raveli tantsulisus kohtuvad siin kui romantilise mõttemaailma kaks erinevat, ent võrdselt intensiivset väljendusviisi.

N 1. oktoober kell 19 Pärnu kontserdimaja
L 3. oktoober kell 19 Tallinna raekoda
N 8. oktoober kell 19 Jõhvi kontserdimaja
Pierre-François Blanchard (klaver, helilooming)
Thomas Savy (klarnet, bassklarnet)
Adèle Viret (tšello)
Pianist Pierre-François Blanchard’i loodud uhiuus trio ALIBI toob kokku kolm silmapaistvat Prantsuse džässmuusikut. Laval kohtuvad kolme eri põlvkonna virtuoossed instrumentalistid, kes esitavad Blanchard’i autoriloomingut. Blanchard’i viimane album „#puzzled“ valiti 2024. aastal prestiižsete Victoires du Jazzi ja Académie Charles Cros’ auhindade jagamisel aasta albumiks.
Klarnetist Thomas Savy on kogenud ansambliliige, kes teeb Blanchard’iga koostööd ka duo-projektis „#puzzled“. Viimastel aastatel on ta andnud arvukalt soolokontserte nii Euroopas kui ka Jaapanis.
Tšellist Adèle Viret on noor ja silmapaistev muusik, kes on lühikese ajaga näidanud küpsust nii solisti kui ka ansamblimängijana. 2025. aastal pälvis ta Prix Frank Ténot auhinna, mida annab välja Victoires du Jazz aasta üllatajast muusikule.
Kontserdituuri korralduspartnerid on AJC, Adami, Centre national de la musique, Prantsuse Instituut Eestis, Spedidam.
Vaheajata kontsert kestusega u 75 min

N 8. oktoober kell 19 Vanemuise kontserdimaja 
R 9. oktoober kell 19 Pärnu kontserdimaja 
L 10. oktoober kell 18 KUMU auditoorium 
Maarja Nuut, Shards ja Nicolas Stocker 
Liivast juukseid kammides 
Maarja Nuut (helilooja, vokaal, viiul, elektroonika) 
Shards (vokaalansambel, ÜK) 
Lucy Cronin (sopran) 
Josephine Stephenson (sopran) 
Kate Huggett (alt) 
Sarah Latto (alt) 
Kieran Brunt (tenor) 
Louis Watkins (tenor) 
Jack Lawrence-Jones (bass) 
Augustus Perkins-Ray (bass) 
Nicolas Stocker (löökpillid) 
Maarja Nuut toob Sügisjazzi lavale oma uue suurvormi „Liivast juukseid kammides“ — poeetilise ja sügavalt isikliku laulutsükli vokaalansamblile, löökpillidele, viiulile ja elektroonikale, mille keskmes on inimese sisemaailm keset katkendlikku ja muutuvat aega. Teose inspiratsiooniks said Eha Lättemäe luuletused, mille kõrvale põimuvad Ilmar Laabani, Tõnis Vilu, Hasso Krulli, Mehis Heinsaare ja autori enda tekstid. Teose toovad koos autoriga lavale tunnustatud Briti vokaalansambel Shards ning žanriteülene Šveitsi trummar Nicolas Stocker.
„Liivast juukseid kammides“ on kontsert, kus hääl, elektroonika ja luule loovad kord õrna, kord painava heliruumi — justkui rännak läbi sisemiste maastike, mille tähendused avanevad kuulajale aegamisi.
Selle kava küpsemine on olnud pikk teekond – eelkõige sissepoole, ja siis taas peegeldudes ümbritsevaga,“ meenutab Nuut. „Alustasin materjali kirjutamist 2022. aastal, kui maailma raputasid turbulentsed sündmused ja tundsin end nende mõjul justkui vaakumis. Olemine oli katkendlik ja killustunud, otsisin siduvat mõtet, aga pikalt oli tunne, justkui oleks keel suust välja lõigatud. Millele tähelepanu suunata, kui kõike on liiga palju? Kuidas olla? Kui palju tunda? Ühel hetkel leidsin Eha Lättemäe tekstid ja mulle avanes uks isemoodi maailma. Maailma, mis siiani end loob.
Maarja Nuut on artist, kelle omanäoline helikeel ühendab arhailised kõlamaastikud, nüüdisaegse elektroonika ja minimalistliku kompositsiooni hüpnootiliseks tervikuks. Tema looming on kõlanud mainekatel lavadel üle maailma ning toonud talle rahvusvahelist tunnustust kui ühele Eesti kõige omanäolisemale nüüdismuusika loojale. „Liivast juukseid kammides“ märgib Nuudi loomingus uut peatükki — haprat, eksperimentaalset ja sügavalt tundlikku otsingut heli, keele ja vaikuse piiril.
Shards on kaheteistkümnest lauljast koosnev kollektiiv, kes on tuntud oma žanripiire avardava repertuaari ja erakordselt nüansirikka kõla poolest. Ansambli liikmed tegutsevad aktiivselt nii nüüdismuusika, improvisatsiooni kui eksperimentaalse vokaalkunsti väljal ning on teinud koostööd mitmete tunnustatud heliloojate ja festivalidega üle Euroopa.
Nicolas Stocker on Šveitsi trummar, helilooja ja improvisaator, kelle looming liigub jazzi, minimalismi, elektroonika ja eksperimentaalse nüüdismuusika piiril. Tema mängu iseloomustavad hüpnootilised polürütmid, peen dünaamikataju ja väga ruumiline lähenemine helile — ta ei käsitle trumme ainult rütmipillina, vaid tervikliku kõlamaailmana. Stocker on tuntud eelkõige ansamblite Nik Bärtsch’s Mobile ja KALI Trio liikmena ning on teinud koostööd artistidega nagu Maarja Nuut, Areni Agbabian ja Ricardo Villalobos.
Kontsert KUMU auditooriumis toimub koostöös festivaliga Jazzkaar 

Elina Nechayeva (sopran)
Ulla Krigul (orel)
Eesti Rahvusmeeskoor
Dirigent Mikk Üleoja
 
Kavas: Grigorjeva, Eespere, Sink jt Eesti heliloojate vaimulik muusika
 
Lavalaudadel kohtuvad taas üks meie praeguse aja populaarsemaid sopraneid Elina Nechayeva, oma põlvkonna silmapaistvamaid organiste Ulla Krigul ning võimsa meesenergiaga Eesti Rahvusmeeskoor. 
 
Elina Nechayeva on Eesti teatri- ja kontsertlavade üks nõutumaid ja julgemaid artiste, kes katsetab eri žanritega ning üllatab alati uute ideedega ja kooslustega. Ulla Krigul on mitmekülgne kontsertorganist, kes tuleb igal aastal välja vähemalt ühe uue soolokavaga. 
 
Hingedeaja hämarduvateks õhtuteks südamevalgust toov kava on põimik vaimulikest vokaalteostest ning võimsatest orelipaladest, milles avaldub Vanemuise ja Pärnu kontserdimaja orelite kõlailu. 
 

Pimedatel novembrikuu õhtutel on sel aastal ühendanud jõud Eesti muusikamaastiku tõelised härrasmehed – artistid, kes on meile hästi tuntud Rahvusooper Estonia lavalaudadelt, kuid lisaks teatrile on nad kõik säranud ka populaarmuusika kontsertidel. 
Omanäolises kontsertkavas “Härrasmehed Muusikas – Muinaslugu Meloodias” on mehed koondanud kokku nii tuntud numbreid operettidest ja muusikalidest kui ka elegantseid meloodiaid lõunamaade muusikast. Ja mis peamine, suur osa kavast kõlab meie armsas kodumaa keeles! 
Nii kuuleme kolmel ainulaadsel õhtul härrasmeeste esituses kauneid pärle Itaalia muusikast nagu “O sole mio”, “Oled teinud mind õnnelikuks” kui ka Mehhiko päritoluga laule nagu “La Paloma” ja “Cielito lindo”. Kavast ei puudu ka tuntud meloodiad kinolinalt – nii saab näiteks kõlama legendaarse filmi “Ristiisa” tunnusmeloodia. Et meie kõigi südameis on ka kodumaised meistrid, leidub kavas ka igihaljaid teoseid Eesti heliloojatelt.
Õhtu on kahtlemata täis nostalgiat ja äratundmisrõõmu. Kõlama saavad laulud, mis on pakkunud rõõmu, aidanud üle raskustest, tekitanud hulgaliselt elevust ja eredaid mälestusi ning toonud silmanurka ka pisaraid.
Kõike seda pakuvad meile isiklikult Härrasmehed Muusikas – Voldemar Kuslap, Väino Puura, Jassi Zahharov, Oliver Kuusik, Rene Soom ja Heldur Harry Põlda.
Õhtut saadab Ansambel Horoskoop Martin Trudnikovi juhatusel.

World Hits Symphony – Maailma muusika meistriteosed
Legendaarsed hitid sümfooniaorkestriga «Universe Orchestra»
PÄRNU – 14 November 2026 / Parnu Kontserdimaja - 19:00
TALLINN – 15 November 2026 / Alexela Kontserdimaja - 19:00
TARTU – 16 November 2026 / Vanemuise Kontserdimaja - 19:00
Kontserdi kavas on miljonite kuulajate lemmikud ja armastatuimad maailmamuusika meistriteosed, mis kõlavad ainulaadsetes kaasaegsetes arranžeeringutes ning võimaldavad publikul nautida eredaid ja meeldejäävaid emotsioone.
- Queen
- Hans Zimmer
- Scorpions
- Ennio Morricone
- ABBA
- Metallica
- Pirates Caribbean
- Beatles
- James Last
- Nirvana
- Hotel California
- YMCA
- The Lonely Shepherd
- Deep Purple
- Europe
- Secret Garden
- Rammstein
- Led Zeppelin
- Game of Thrones
- John Williams
 ja paljud teised
Võimas pillide kõla, professionaalsete muusikute uskumatu energia, originaalne valguskujundus ja efektid loovad maagilise atmosfääri, mis viib kuulajad legendaarsete hittide maailma.
See on originaalne ja atmosfääriline show, mis on vallutanud publiku üle kogu maailma ning tekitanud tohutu vastukaja Euroopa publikuhulgas, kus orkestri esinemised on võetud vastu suure eduga.
Iga Universe Orchestra kontsert ja iga etteaste on tõeline pidu, põnevus ja emotsioonid, mis laevad energiaga kõiki saalis viibijaid.

N 3. detsember kell 19 Vanemuise kontserdimaja
R 4. detsember kell 19 Pärnu kontserdimaja
L 5. detsember kell 19 Estonia kontserdisaal
40 aastat „Gracelandist“
Ladysmith Black Mambazo (Lõuna-Aafrika Vabariik)
Estonian Voices
Üle 40 aastat tagasi sõitis Ameerika laulja-laulukirjutaja Paul Simon Johannesburgi, kuna ta oli just kuulanud demolinti, millel kõlav vokaalmuusika erines kõigest sellest, mida ta varem oli kogenud. Simon reisis peaaegu salaja, kuna ei soovinud äratada toonase apartheidirežiimi tähelepanu. Sellest Paul Simoni reisist sai alguse üks popmuusika ajaloo mõjukamaid peatükke – album „Graceland“ (1986) ja sellele järgnenud maailmaturnee, milles osalesid kõik tollal olulised pop- ja rokkstaarid. Saabus hetk, mil maailm avas oma kõrvad Aafrika muusikale teistmoodi, mõistmises, et kaasaegse rütmimuusika juured peituvad just seal. Nimetatud liikumise südames seisis vokaalansambel Ladysmith Black Mambazo.
Ansambli vääramatute austajate hulka on kogu aeg kuulunud ka ansambli Estonian Voicesi liikmed. Nüüd jagavad artistid lava ning loota on, et sünnib midagi uut ja ühiselt loodut.
Vaheajata kontsert kestusega u 90 min