Eesti raadiokuulajate ja televaatajate südamed võitnud Gaute Kivistik alias Rohke Debelakk on tuntud eelkõige libauudiste koostajana ja telesaatest “Eesti mäng”. Eesti Emakeeleõpetajate Selts on Gaute kohta öelnud: „Oma sõnaosavuse, vaimukuse ja keelekorrektsusega muudab ta tekstid kuulaja jaoks nauditavaks ja eriliseks“. Gautel on mõte, et kui inimene naerab, siis ta ei vanane. Koos sõbra Margo Mitiga loodi 1990. aastal ansambel Minu Isa Oli Ausus Ise, mis on väidetavalt esinenud kõigil Viljandi pärimusmuusika festivalidel. Gautet huvitab siseveekogude laevandus, millega ta on tegelenud nii vabal ajal, ettevõtjana kui ka kultuurikorraldajana.
Päevane kontsertkohtumine on suurepärane võimalus tutvuda armastatud kultuuritegelasega.
Kohtumist rikastavad põnevad arutelud ja elav muusika.

Raplamaalt pärit Priit Võigemast on eesti näitleja ja lavastaja. Muusika on Priidu elu lahutamatu osa – lapsepõlves õppis ta löökpille ja mängis kitarri, nooruspõlvest alates on koos Vaiko Eplikuga osalenud erinevates loomingulistes ettevõtmistes. Priit unistas küll autojuhiks või kosmonaudiks saamisest, kuid läks õppima hoopis teatrikooli. Pärast lavakunstikooli XX lennu lõpetamist on ta töötanud näitlejana Viljandis Ugala teatris ja Tallinna Linnateatris. Lisaks näitlejatööle on Priidul olnud õnne teha lavastajatööd, osaleda filmides ja telesarjades.
Päevane kontsertkohtumine on suurepärane võimalus tutvuda armastatud kultuuritegelasega.
Kohtumist rikastavad põnevad arutelud ja elav muusika.

Piret on Viljandi kultuurikolledži rahvamuusika eriala legendaarse I lennu (1994) vilistlane ning üks Viljandi pärimusmuusika festivali asutajatest. Pärnumaa juurtega pärimusmuusik, koolitaja ja kultuurikorraldaja sukeldub tegemistesse täie kirega ning tema eestvõttel on nii mõnigi esmalt võimatuna tunduv idee võimalikuks saanud.
Pireti põhipill on akordion, kuid viimastel aastatel on ta suureks sõbraks saanud karmoškaga ning pillimängu rõõmu on ta jaganud nii siin kui sealpool lahte. Ta on nõutud pilliõpetaja, keda Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts tunnustas tiitliga „Aasta Rahvamuusik 2024“.Tema juhendatav üle-eestiline sõpruskond Karmoškakamraadid tähistasid möödunud aasta detsembris Oisu Rahvamajas suurejoonelise kontserdiga oma viiendat sünnipäeva.
Tema eestvedamisel on kooslaulmisi toimunud nii Gotlandil kui Kihnu saarel, nii Narva linnas kui Võrtsjärve ääres. Trondheimist, Tartust ja Tamperest rääkimata.
Tartu Ülikooli väärikate ülikooli programmi on ta Viljandis koordineerinud alates 2017. aasta sügisest. Kõigi nende tegemiste seas on tema jaoks olulisimal kohal tema pere ja suur suguvõsa. Ta ei salga, et üsna sageli on tunne, nagu kõik kisuks rappa ... Ja siis on küll tarvis lihtsalt võtta sel tundel sabast ja valida raba.
Piretil on naljasoont ning üks on kindel: vihaga võib sauna minna, kuid laval tuleb kindlasti laulda.
Päevane kontsertkohtumine on suurepärane võimalus tutvuda armastatud kultuuritegelasega. Kohtumist rikastavad põnevad arutelud ja elav muusika.

Jaan Elgula on Tartu poiss – seal sündinud ja kasvanud, kogenud oma esimesi armumisi, õnnestumisi ja ebaõnnestumisi. Vähesed teavad, et tal on ka 4. kategooria elektrimontööri paberid, ta on töötanud tööstuskaupade nooremmüüjana ning tulnud 1979. aastal Eesti meistriks mustlasmaadluses.
Elu on viinud ta Tartust eemale ning juba üle kahekümne aasta elab ta Harjumaal Patika külas Korba talus. See on tema kodu ja paik, kus looming ja argielu rahulikult kokku saavad.
Oma suurimateks saavutusteks peab ta üle 45 aasta kestnud teekonda ansambliga Justament, aga ka oma peret – kolme last ja kolme lapselast. 
Ta on suur loomaarmastaja ning jagab oma igapäevaelu kolme koeraga. Elgula on artist, kelle elukogemus, huumor ja siirus põimuvad loomulikuks tervikuks – ja just seda jagab ta laval ka publikuga.
Päevane kontsertkohtumine on suurepärane võimalus tutvuda armastatud kultuuritegelasega. Kohtumist rikastavad põnevad arutelud ja elav muusika.