22.augustil tähistab kunstnik Uno Roosvalt oma 85. sünnipäeva – monumentaalne aastanumber, mida Haus Galerii märgib sama monumentaalsete (peamiselt maalide) näitusega, mis pärinevad tagasivaatavalt kunstniku erinevatest loomeperioodidest. Eksponeeritud on jõulised ja suureformaadilised teosed, mis on saanud ainest autori elupõlisest inspiratsiooniallikast loodusest ja põhjamaisest rannajoonest.
Uno Roosvalt on meie kunstimaastiku veendunuim loodusmotiivide interpreteerija, olles töötanud välja oma eksimatult äratuntava käekirja. Realistlikud elemendid tema teostes põimuvad abstraktse stiliseeringuga, jõulised tundetoonid on ühtaegu emotsionaalsed ja kaalutletud. Loodust võimendab selle vormistiku rõhutamine piirjoonte ja vastanduvate värvirütmidega, reaalsust utreeriva koloriidiga – kivid, kaljud, maastike ja merepiiride koondumised ja kaugenemised. Roosvalt tõstab oma maalidel esile ja karakteriseerib ilmekalt korraga nii suuri maastike mahtusid kui selle üksikud momente – panoraame ja selle aktsente. Kunstnik rõhutab oma „maastikutegelaste“ iseloomu, otsib läbi pintslipilgu nende päris- ja iseolemust.
Uno Roosvalt kõneleb loodusest kui inimese eksistentsiaalsest kaaslasest, tema ürgsest jõust ja vaiksest sosinast üheaegselt. Nii muutuvadki kunstniku maalide ideede ja tundekombinatsioonid kohati eleegiliselt lüüriliseks ja oodilikult ülistavaks, orkestreerides koloriidi ja kompositsioonimänge erinevate instrumentide mõjuvõimsaks kooskõlaks. Roosvalti looming kõlab norra muusikule viidates „griegilikult“. Just seesugustel maastikel on juubelinäituse põhirõhk.
Kroonina on näitusel eksponeeritud aga kunstniku autoportree, mil ta paigutab end oma loodusstiliseeringu keskele ja taustale, vaadates publikut sealtpoolt siia, otsekui iseenda maastike silmadega. Autoportree moodustab kauni paari kunstniku abikaasa Mari Roosvalti portreega, keda Uno on erinevatel aegadel mitmeti, ent alati tuntavalt sügava ja sooja imetlusega kujutanud. Väljapanek puudutab ka mõnd autori joonistust, kuna just joonistus moodustab maalikunsti kõrval Uno Roosvalti loomingu silmapaistva eriosa, kus kunstnik jätkab eneseomast maailmakäsitlust, tehes seda äärmiselt virtuoosselt ja tundlikult mustjas gammas, pikituna punaka sangviininoodiga.
Uno Roosvalt on kunstnik, kelle pikkade, pikkade aastate loomeradu mööda võiks lõputult jalutada, märgates ja tundes tema märkamisi – näha läbi kunstniku pilgu looduse hingemaailma olemuse lõputuid ilminguid ja imetleda tema kunstnikuoskust selle kõige edasiandmisel.
Õnnitleme Uno Roosvalti juubeli puhul, juubeldades ja aplodeerides korraga nii sügavalt südamlikule inimesele kui tema maalides sügavnähtud loodusele ühes, mis Uno Roosvalti nii lahutamatult ühendatud on!
Uno Roosvalt on maalikunstniku hariduse omandanud Tartu Kunstikoolis ja Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis (Eesti Kunstiakadeemia), kus ta hiljem töötas õppejõuna aastatel 1969–2012, näitustel osaleb Roosvalt alates 1968. aastast. Kunstnik on pälvinudmitmeid autasusid ja preemiaid (sh Konrad Mäe medal), tema teoseid kuulub Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi ja Tallinna Kunstihoone kogudesse. Ta on paljude raamatuillustratsioonide autor, loonud maastikuvaateid, rannaelu- ja mereainelisigraafilisi lehti, suurejoonelisi õlimaale ning omanäolisi joonistusi, mis köidavad oma mustvalgete värvilahendustega, kuhu põimuvad üksikud värvitoonid. Roosvalti looming on saanud peamiselt ainest loodusest ja rannikutelt, mida ta esitleb balanseeridesrealismi ja abstraktsuse piirimail.

Mati Küti visuaalne maailmatunnetus on iseäraliselt sürrealistlik. Haus Galerii eksponeerib tema viimase aja teoseid, mis esitlevad elu kunstnikule omase tugeva absurditunnetusega fantaasiaparaboolidest haaratud dekoratsioonide foonil.  
Mati Kütt vaatleb seekord inimesi, olendeid ja nende elumängu ruume läbi paradiisiväravate, mis avanevad ühtaegu nii siitpoolt sinna kui vastupidi. Näitus kannabki pealkirja „Pilet paradiisi“, mille kunstnik ise on lakooniliselt, ent filosoofiliselt ja süvenemismõttega sisse juhatanud nii: „Inimolendist on saanud uinuv kaunitar, kes oma tehnoloogilisel ilupadjal on seilamas elüüsiumiväljadele.“
Paradiis on kunstnikke sel või teisel moel inspireerinud läbi sajandite – renessansi religioosne taevane müsteerium, Aadama ja Eeva paradiisist lahkumine, jumalakuuleka inimese õndsusesse jõudmine; paradiis kui põrguse tule ja õudusega drastiliselt vastanduv idülliline õnnismaastik, mis pakkus inglite laulu ja vilepillide saatel igale eluolukorrale harrast ja kõikeunustavat lohutust jne, jne.
Mati Kütt pakub välja aga hoopis ühe teise paradiisi, tänaste teemade kütkeis oleva mängulise pildistiku, mis paabeli segadusena paiskab näitusesaali erinevate ajastute ja ajatute persoonide, kujundite ja sümbolite ning esemete katkeid, mis kõik omavahel suhtlema on kutsutud. Millises keeles ja milliste tähendusmärkidega, see jääb aga juba näitusekülastajale endale kogeda ja kaasa mõelda. Võib vaid öelda, et Mati Kütt on kunstnik, kelle loomingu nägemine ja kogemine otsekui tühistaks hetkeks kõige tuntu ja konventsionaalse loogika, eesmärgiga panna vaatajat selle maailma tähenduste ja süsteemide üle järele mõtlema ning kõige väljapakutu tõesuses ja olemuses korraks kahtlemagi, et puudutada selle tuumatuna näiva absurditeatri tuuma siiski…
Kunstnikule läheb korda selle maailma inimühiskonna saatus poliitiliste, moraalsete ning käitumuslike mustrite muutumise kiires tsentifugaalses keerises.
Mati Kütt on tunnustatud animafilmide režissöör, karikaturist ja maalikunstnik. Maalimisega alustas ta 1960ndatel aastatel Juhan Muksi stuudios, õppides hiljem Tallinna Polütehnilises Instituudis energeetikat. Animaatorina asus Kütt tegutsema Tallinnfilmis 1970ndate aastate algul koos mitme tollase ja legendaarseks saanud kolleegiga nagu Rein Raamat, Priit Pärn, Avo Paistik jt. Samast ajast pärinevad ka tema esimesed karikatuurid ajakirjale Pikker ning ajalehele Sirp ja Vasar. 1990ndate aastate keskpaigast on Mati Kütt vabakutseline kunstnik. 2000ndentate alguses on ta töötanud ka õppejõuna Colorado osariigis Denveri disainikolledžis eksperimentaalanimatsiooni õppejõuna. Mati Kütt on Eesti Kinoliidu, Eesti Kunstnike Liidu ja Maalikunstnike Liidu liige. 

22.augustil tähistab kunstnik Uno Roosvalt oma 85. sünnipäeva – monumentaalne aastanumber, mida Haus Galerii märgib sama monumentaalsete (peamiselt maalide) näitusega, mis pärinevad tagasivaatavalt kunstniku erinevatest loomeperioodidest. Eksponeeritud on jõulised ja suureformaadilised teosed, mis on saanud ainest autori elupõlisest inspiratsiooniallikast loodusest ja põhjamaisest rannajoonest.
Uno Roosvalt on meie kunstimaastiku veendunuim loodusmotiivide interpreteerija, olles töötanud välja oma eksimatult äratuntava käekirja. Realistlikud elemendid tema teostes põimuvad abstraktse stiliseeringuga, jõulised tundetoonid on ühtaegu emotsionaalsed ja kaalutletud. Loodust võimendab selle vormistiku rõhutamine piirjoonte ja vastanduvate värvirütmidega, reaalsust utreeriva koloriidiga – kivid, kaljud, maastike ja merepiiride koondumised ja kaugenemised. Roosvalt tõstab oma maalidel esile ja karakteriseerib ilmekalt korraga nii suuri maastike mahtusid kui selle üksikud momente – panoraame ja selle aktsente. Kunstnik rõhutab oma „maastikutegelaste“ iseloomu, otsib läbi pintslipilgu nende päris- ja iseolemust.
Uno Roosvalt kõneleb loodusest kui inimese eksistentsiaalsest kaaslasest, tema ürgsest jõust ja vaiksest sosinast üheaegselt. Nii muutuvadki kunstniku maalide ideede ja tundekombinatsioonid kohati eleegiliselt lüüriliseks ja oodilikult ülistavaks, orkestreerides koloriidi ja kompositsioonimänge erinevate instrumentide mõjuvõimsaks kooskõlaks. Roosvalti looming kõlab norra muusikule viidates „griegilikult“. Just seesugustel maastikel on juubelinäituse põhirõhk.
Kroonina on näitusel eksponeeritud aga kunstniku autoportree, mil ta paigutab end oma loodusstiliseeringu keskele ja taustale, vaadates publikut sealtpoolt siia, otsekui iseenda maastike silmadega. Autoportree moodustab kauni paari kunstniku abikaasa Mari Roosvalti portreega, keda Uno on erinevatel aegadel mitmeti, ent alati tuntavalt sügava ja sooja imetlusega kujutanud. Väljapanek puudutab ka mõnd autori joonistust, kuna just joonistus moodustab maalikunsti kõrval Uno Roosvalti loomingu silmapaistva eriosa, kus kunstnik jätkab eneseomast maailmakäsitlust, tehes seda äärmiselt virtuoosselt ja tundlikult mustjas gammas, pikituna punaka sangviininoodiga.
Uno Roosvalt on kunstnik, kelle pikkade, pikkade aastate loomeradu mööda võiks lõputult jalutada, märgates ja tundes tema märkamisi – näha läbi kunstniku pilgu looduse hingemaailma olemuse lõputuid ilminguid ja imetleda tema kunstnikuoskust selle kõige edasiandmisel.
Õnnitleme Uno Roosvalti juubeli puhul, juubeldades ja aplodeerides korraga nii sügavalt südamlikule inimesele kui tema maalides sügavnähtud loodusele ühes, mis Uno Roosvalti nii lahutamatult ühendatud on!
Uno Roosvalt on maalikunstniku hariduse omandanud Tartu Kunstikoolis ja Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis (Eesti Kunstiakadeemia), kus ta hiljem töötas õppejõuna aastatel 1969–2012, näitustel osaleb Roosvalt alates 1968. aastast. Kunstnik on pälvinudmitmeid autasusid ja preemiaid (sh Konrad Mäe medal), tema teoseid kuulub Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi ja Tallinna Kunstihoone kogudesse. Ta on paljude raamatuillustratsioonide autor, loonud maastikuvaateid, rannaelu- ja mereainelisigraafilisi lehti, suurejoonelisi õlimaale ning omanäolisi joonistusi, mis köidavad oma mustvalgete värvilahendustega, kuhu põimuvad üksikud värvitoonid. Roosvalti looming on saanud peamiselt ainest loodusest ja rannikutelt, mida ta esitleb balanseeridesrealismi ja abstraktsuse piirimail.

Mati Küti visuaalne maailmatunnetus on iseäraliselt sürrealistlik. Haus Galerii eksponeerib tema viimase aja teoseid, mis esitlevad elu kunstnikule omase tugeva absurditunnetusega fantaasiaparaboolidest haaratud dekoratsioonide foonil.  
Mati Kütt vaatleb seekord inimesi, olendeid ja nende elumängu ruume läbi paradiisiväravate, mis avanevad ühtaegu nii siitpoolt sinna kui vastupidi. Näitus kannabki pealkirja „Pilet paradiisi“, mille kunstnik ise on lakooniliselt, ent filosoofiliselt ja süvenemismõttega sisse juhatanud nii: „Inimolendist on saanud uinuv kaunitar, kes oma tehnoloogilisel ilupadjal on seilamas elüüsiumiväljadele.“
Paradiis on kunstnikke sel või teisel moel inspireerinud läbi sajandite – renessansi religioosne taevane müsteerium, Aadama ja Eeva paradiisist lahkumine, jumalakuuleka inimese õndsusesse jõudmine; paradiis kui põrguse tule ja õudusega drastiliselt vastanduv idülliline õnnismaastik, mis pakkus inglite laulu ja vilepillide saatel igale eluolukorrale harrast ja kõikeunustavat lohutust jne, jne.
Mati Kütt pakub välja aga hoopis ühe teise paradiisi, tänaste teemade kütkeis oleva mängulise pildistiku, mis paabeli segadusena paiskab näitusesaali erinevate ajastute ja ajatute persoonide, kujundite ja sümbolite ning esemete katkeid, mis kõik omavahel suhtlema on kutsutud. Millises keeles ja milliste tähendusmärkidega, see jääb aga juba näitusekülastajale endale kogeda ja kaasa mõelda. Võib vaid öelda, et Mati Kütt on kunstnik, kelle loomingu nägemine ja kogemine otsekui tühistaks hetkeks kõige tuntu ja konventsionaalse loogika, eesmärgiga panna vaatajat selle maailma tähenduste ja süsteemide üle järele mõtlema ning kõige väljapakutu tõesuses ja olemuses korraks kahtlemagi, et puudutada selle tuumatuna näiva absurditeatri tuuma siiski…
Kunstnikule läheb korda selle maailma inimühiskonna saatus poliitiliste, moraalsete ning käitumuslike mustrite muutumise kiires tsentifugaalses keerises.
Mati Kütt on tunnustatud animafilmide režissöör, karikaturist ja maalikunstnik. Maalimisega alustas ta 1960ndatel aastatel Juhan Muksi stuudios, õppides hiljem Tallinna Polütehnilises Instituudis energeetikat. Animaatorina asus Kütt tegutsema Tallinnfilmis 1970ndate aastate algul koos mitme tollase ja legendaarseks saanud kolleegiga nagu Rein Raamat, Priit Pärn, Avo Paistik jt. Samast ajast pärinevad ka tema esimesed karikatuurid ajakirjale Pikker ning ajalehele Sirp ja Vasar. 1990ndate aastate keskpaigast on Mati Kütt vabakutseline kunstnik. 2000ndentate alguses on ta töötanud ka õppejõuna Colorado osariigis Denveri disainikolledžis eksperimentaalanimatsiooni õppejõuna. Mati Kütt on Eesti Kinoliidu, Eesti Kunstnike Liidu ja Maalikunstnike Liidu liige. 

22.augustil tähistab kunstnik Uno Roosvalt oma 85. sünnipäeva – monumentaalne aastanumber, mida Haus Galerii märgib sama monumentaalsete (peamiselt maalide) näitusega, mis pärinevad tagasivaatavalt kunstniku erinevatest loomeperioodidest. Eksponeeritud on jõulised ja suureformaadilised teosed, mis on saanud ainest autori elupõlisest inspiratsiooniallikast loodusest ja põhjamaisest rannajoonest.
Uno Roosvalt on meie kunstimaastiku veendunuim loodusmotiivide interpreteerija, olles töötanud välja oma eksimatult äratuntava käekirja. Realistlikud elemendid tema teostes põimuvad abstraktse stiliseeringuga, jõulised tundetoonid on ühtaegu emotsionaalsed ja kaalutletud. Loodust võimendab selle vormistiku rõhutamine piirjoonte ja vastanduvate värvirütmidega, reaalsust utreeriva koloriidiga – kivid, kaljud, maastike ja merepiiride koondumised ja kaugenemised. Roosvalt tõstab oma maalidel esile ja karakteriseerib ilmekalt korraga nii suuri maastike mahtusid kui selle üksikud momente – panoraame ja selle aktsente. Kunstnik rõhutab oma „maastikutegelaste“ iseloomu, otsib läbi pintslipilgu nende päris- ja iseolemust.
Uno Roosvalt kõneleb loodusest kui inimese eksistentsiaalsest kaaslasest, tema ürgsest jõust ja vaiksest sosinast üheaegselt. Nii muutuvadki kunstniku maalide ideede ja tundekombinatsioonid kohati eleegiliselt lüüriliseks ja oodilikult ülistavaks, orkestreerides koloriidi ja kompositsioonimänge erinevate instrumentide mõjuvõimsaks kooskõlaks. Roosvalti looming kõlab norra muusikule viidates „griegilikult“. Just seesugustel maastikel on juubelinäituse põhirõhk.
Kroonina on näitusel eksponeeritud aga kunstniku autoportree, mil ta paigutab end oma loodusstiliseeringu keskele ja taustale, vaadates publikut sealtpoolt siia, otsekui iseenda maastike silmadega. Autoportree moodustab kauni paari kunstniku abikaasa Mari Roosvalti portreega, keda Uno on erinevatel aegadel mitmeti, ent alati tuntavalt sügava ja sooja imetlusega kujutanud. Väljapanek puudutab ka mõnd autori joonistust, kuna just joonistus moodustab maalikunsti kõrval Uno Roosvalti loomingu silmapaistva eriosa, kus kunstnik jätkab eneseomast maailmakäsitlust, tehes seda äärmiselt virtuoosselt ja tundlikult mustjas gammas, pikituna punaka sangviininoodiga.
Uno Roosvalt on kunstnik, kelle pikkade, pikkade aastate loomeradu mööda võiks lõputult jalutada, märgates ja tundes tema märkamisi – näha läbi kunstniku pilgu looduse hingemaailma olemuse lõputuid ilminguid ja imetleda tema kunstnikuoskust selle kõige edasiandmisel.
Õnnitleme Uno Roosvalti juubeli puhul, juubeldades ja aplodeerides korraga nii sügavalt südamlikule inimesele kui tema maalides sügavnähtud loodusele ühes, mis Uno Roosvalti nii lahutamatult ühendatud on!
Uno Roosvalt on maalikunstniku hariduse omandanud Tartu Kunstikoolis ja Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis (Eesti Kunstiakadeemia), kus ta hiljem töötas õppejõuna aastatel 1969–2012, näitustel osaleb Roosvalt alates 1968. aastast. Kunstnik on pälvinudmitmeid autasusid ja preemiaid (sh Konrad Mäe medal), tema teoseid kuulub Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi ja Tallinna Kunstihoone kogudesse. Ta on paljude raamatuillustratsioonide autor, loonud maastikuvaateid, rannaelu- ja mereainelisigraafilisi lehti, suurejoonelisi õlimaale ning omanäolisi joonistusi, mis köidavad oma mustvalgete värvilahendustega, kuhu põimuvad üksikud värvitoonid. Roosvalti looming on saanud peamiselt ainest loodusest ja rannikutelt, mida ta esitleb balanseeridesrealismi ja abstraktsuse piirimail.

Mati Küti visuaalne maailmatunnetus on iseäraliselt sürrealistlik. Haus Galerii eksponeerib tema viimase aja teoseid, mis esitlevad elu kunstnikule omase tugeva absurditunnetusega fantaasiaparaboolidest haaratud dekoratsioonide foonil.  
Mati Kütt vaatleb seekord inimesi, olendeid ja nende elumängu ruume läbi paradiisiväravate, mis avanevad ühtaegu nii siitpoolt sinna kui vastupidi. Näitus kannabki pealkirja „Pilet paradiisi“, mille kunstnik ise on lakooniliselt, ent filosoofiliselt ja süvenemismõttega sisse juhatanud nii: „Inimolendist on saanud uinuv kaunitar, kes oma tehnoloogilisel ilupadjal on seilamas elüüsiumiväljadele.“
Paradiis on kunstnikke sel või teisel moel inspireerinud läbi sajandite – renessansi religioosne taevane müsteerium, Aadama ja Eeva paradiisist lahkumine, jumalakuuleka inimese õndsusesse jõudmine; paradiis kui põrguse tule ja õudusega drastiliselt vastanduv idülliline õnnismaastik, mis pakkus inglite laulu ja vilepillide saatel igale eluolukorrale harrast ja kõikeunustavat lohutust jne, jne.
Mati Kütt pakub välja aga hoopis ühe teise paradiisi, tänaste teemade kütkeis oleva mängulise pildistiku, mis paabeli segadusena paiskab näitusesaali erinevate ajastute ja ajatute persoonide, kujundite ja sümbolite ning esemete katkeid, mis kõik omavahel suhtlema on kutsutud. Millises keeles ja milliste tähendusmärkidega, see jääb aga juba näitusekülastajale endale kogeda ja kaasa mõelda. Võib vaid öelda, et Mati Kütt on kunstnik, kelle loomingu nägemine ja kogemine otsekui tühistaks hetkeks kõige tuntu ja konventsionaalse loogika, eesmärgiga panna vaatajat selle maailma tähenduste ja süsteemide üle järele mõtlema ning kõige väljapakutu tõesuses ja olemuses korraks kahtlemagi, et puudutada selle tuumatuna näiva absurditeatri tuuma siiski…
Kunstnikule läheb korda selle maailma inimühiskonna saatus poliitiliste, moraalsete ning käitumuslike mustrite muutumise kiires tsentifugaalses keerises.
Mati Kütt on tunnustatud animafilmide režissöör, karikaturist ja maalikunstnik. Maalimisega alustas ta 1960ndatel aastatel Juhan Muksi stuudios, õppides hiljem Tallinna Polütehnilises Instituudis energeetikat. Animaatorina asus Kütt tegutsema Tallinnfilmis 1970ndate aastate algul koos mitme tollase ja legendaarseks saanud kolleegiga nagu Rein Raamat, Priit Pärn, Avo Paistik jt. Samast ajast pärinevad ka tema esimesed karikatuurid ajakirjale Pikker ning ajalehele Sirp ja Vasar. 1990ndate aastate keskpaigast on Mati Kütt vabakutseline kunstnik. 2000ndentate alguses on ta töötanud ka õppejõuna Colorado osariigis Denveri disainikolledžis eksperimentaalanimatsiooni õppejõuna. Mati Kütt on Eesti Kinoliidu, Eesti Kunstnike Liidu ja Maalikunstnike Liidu liige. 

22.augustil tähistab kunstnik Uno Roosvalt oma 85. sünnipäeva – monumentaalne aastanumber, mida Haus Galerii märgib sama monumentaalsete (peamiselt maalide) näitusega, mis pärinevad tagasivaatavalt kunstniku erinevatest loomeperioodidest. Eksponeeritud on jõulised ja suureformaadilised teosed, mis on saanud ainest autori elupõlisest inspiratsiooniallikast loodusest ja põhjamaisest rannajoonest.
Uno Roosvalt on meie kunstimaastiku veendunuim loodusmotiivide interpreteerija, olles töötanud välja oma eksimatult äratuntava käekirja. Realistlikud elemendid tema teostes põimuvad abstraktse stiliseeringuga, jõulised tundetoonid on ühtaegu emotsionaalsed ja kaalutletud. Loodust võimendab selle vormistiku rõhutamine piirjoonte ja vastanduvate värvirütmidega, reaalsust utreeriva koloriidiga – kivid, kaljud, maastike ja merepiiride koondumised ja kaugenemised. Roosvalt tõstab oma maalidel esile ja karakteriseerib ilmekalt korraga nii suuri maastike mahtusid kui selle üksikud momente – panoraame ja selle aktsente. Kunstnik rõhutab oma „maastikutegelaste“ iseloomu, otsib läbi pintslipilgu nende päris- ja iseolemust.
Uno Roosvalt kõneleb loodusest kui inimese eksistentsiaalsest kaaslasest, tema ürgsest jõust ja vaiksest sosinast üheaegselt. Nii muutuvadki kunstniku maalide ideede ja tundekombinatsioonid kohati eleegiliselt lüüriliseks ja oodilikult ülistavaks, orkestreerides koloriidi ja kompositsioonimänge erinevate instrumentide mõjuvõimsaks kooskõlaks. Roosvalti looming kõlab norra muusikule viidates „griegilikult“. Just seesugustel maastikel on juubelinäituse põhirõhk.
Kroonina on näitusel eksponeeritud aga kunstniku autoportree, mil ta paigutab end oma loodusstiliseeringu keskele ja taustale, vaadates publikut sealtpoolt siia, otsekui iseenda maastike silmadega. Autoportree moodustab kauni paari kunstniku abikaasa Mari Roosvalti portreega, keda Uno on erinevatel aegadel mitmeti, ent alati tuntavalt sügava ja sooja imetlusega kujutanud. Väljapanek puudutab ka mõnd autori joonistust, kuna just joonistus moodustab maalikunsti kõrval Uno Roosvalti loomingu silmapaistva eriosa, kus kunstnik jätkab eneseomast maailmakäsitlust, tehes seda äärmiselt virtuoosselt ja tundlikult mustjas gammas, pikituna punaka sangviininoodiga.
Uno Roosvalt on kunstnik, kelle pikkade, pikkade aastate loomeradu mööda võiks lõputult jalutada, märgates ja tundes tema märkamisi – näha läbi kunstniku pilgu looduse hingemaailma olemuse lõputuid ilminguid ja imetleda tema kunstnikuoskust selle kõige edasiandmisel.
Õnnitleme Uno Roosvalti juubeli puhul, juubeldades ja aplodeerides korraga nii sügavalt südamlikule inimesele kui tema maalides sügavnähtud loodusele ühes, mis Uno Roosvalti nii lahutamatult ühendatud on!
Uno Roosvalt on maalikunstniku hariduse omandanud Tartu Kunstikoolis ja Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis (Eesti Kunstiakadeemia), kus ta hiljem töötas õppejõuna aastatel 1969–2012, näitustel osaleb Roosvalt alates 1968. aastast. Kunstnik on pälvinudmitmeid autasusid ja preemiaid (sh Konrad Mäe medal), tema teoseid kuulub Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi ja Tallinna Kunstihoone kogudesse. Ta on paljude raamatuillustratsioonide autor, loonud maastikuvaateid, rannaelu- ja mereainelisigraafilisi lehti, suurejoonelisi õlimaale ning omanäolisi joonistusi, mis köidavad oma mustvalgete värvilahendustega, kuhu põimuvad üksikud värvitoonid. Roosvalti looming on saanud peamiselt ainest loodusest ja rannikutelt, mida ta esitleb balanseeridesrealismi ja abstraktsuse piirimail.

Mati Küti visuaalne maailmatunnetus on iseäraliselt sürrealistlik. Haus Galerii eksponeerib tema viimase aja teoseid, mis esitlevad elu kunstnikule omase tugeva absurditunnetusega fantaasiaparaboolidest haaratud dekoratsioonide foonil.  
Mati Kütt vaatleb seekord inimesi, olendeid ja nende elumängu ruume läbi paradiisiväravate, mis avanevad ühtaegu nii siitpoolt sinna kui vastupidi. Näitus kannabki pealkirja „Pilet paradiisi“, mille kunstnik ise on lakooniliselt, ent filosoofiliselt ja süvenemismõttega sisse juhatanud nii: „Inimolendist on saanud uinuv kaunitar, kes oma tehnoloogilisel ilupadjal on seilamas elüüsiumiväljadele.“
Paradiis on kunstnikke sel või teisel moel inspireerinud läbi sajandite – renessansi religioosne taevane müsteerium, Aadama ja Eeva paradiisist lahkumine, jumalakuuleka inimese õndsusesse jõudmine; paradiis kui põrguse tule ja õudusega drastiliselt vastanduv idülliline õnnismaastik, mis pakkus inglite laulu ja vilepillide saatel igale eluolukorrale harrast ja kõikeunustavat lohutust jne, jne.
Mati Kütt pakub välja aga hoopis ühe teise paradiisi, tänaste teemade kütkeis oleva mängulise pildistiku, mis paabeli segadusena paiskab näitusesaali erinevate ajastute ja ajatute persoonide, kujundite ja sümbolite ning esemete katkeid, mis kõik omavahel suhtlema on kutsutud. Millises keeles ja milliste tähendusmärkidega, see jääb aga juba näitusekülastajale endale kogeda ja kaasa mõelda. Võib vaid öelda, et Mati Kütt on kunstnik, kelle loomingu nägemine ja kogemine otsekui tühistaks hetkeks kõige tuntu ja konventsionaalse loogika, eesmärgiga panna vaatajat selle maailma tähenduste ja süsteemide üle järele mõtlema ning kõige väljapakutu tõesuses ja olemuses korraks kahtlemagi, et puudutada selle tuumatuna näiva absurditeatri tuuma siiski…
Kunstnikule läheb korda selle maailma inimühiskonna saatus poliitiliste, moraalsete ning käitumuslike mustrite muutumise kiires tsentifugaalses keerises.
Mati Kütt on tunnustatud animafilmide režissöör, karikaturist ja maalikunstnik. Maalimisega alustas ta 1960ndatel aastatel Juhan Muksi stuudios, õppides hiljem Tallinna Polütehnilises Instituudis energeetikat. Animaatorina asus Kütt tegutsema Tallinnfilmis 1970ndate aastate algul koos mitme tollase ja legendaarseks saanud kolleegiga nagu Rein Raamat, Priit Pärn, Avo Paistik jt. Samast ajast pärinevad ka tema esimesed karikatuurid ajakirjale Pikker ning ajalehele Sirp ja Vasar. 1990ndate aastate keskpaigast on Mati Kütt vabakutseline kunstnik. 2000ndentate alguses on ta töötanud ka õppejõuna Colorado osariigis Denveri disainikolledžis eksperimentaalanimatsiooni õppejõuna. Mati Kütt on Eesti Kinoliidu, Eesti Kunstnike Liidu ja Maalikunstnike Liidu liige. 

22.augustil tähistab kunstnik Uno Roosvalt oma 85. sünnipäeva – monumentaalne aastanumber, mida Haus Galerii märgib sama monumentaalsete (peamiselt maalide) näitusega, mis pärinevad tagasivaatavalt kunstniku erinevatest loomeperioodidest. Eksponeeritud on jõulised ja suureformaadilised teosed, mis on saanud ainest autori elupõlisest inspiratsiooniallikast loodusest ja põhjamaisest rannajoonest.
Uno Roosvalt on meie kunstimaastiku veendunuim loodusmotiivide interpreteerija, olles töötanud välja oma eksimatult äratuntava käekirja. Realistlikud elemendid tema teostes põimuvad abstraktse stiliseeringuga, jõulised tundetoonid on ühtaegu emotsionaalsed ja kaalutletud. Loodust võimendab selle vormistiku rõhutamine piirjoonte ja vastanduvate värvirütmidega, reaalsust utreeriva koloriidiga – kivid, kaljud, maastike ja merepiiride koondumised ja kaugenemised. Roosvalt tõstab oma maalidel esile ja karakteriseerib ilmekalt korraga nii suuri maastike mahtusid kui selle üksikud momente – panoraame ja selle aktsente. Kunstnik rõhutab oma „maastikutegelaste“ iseloomu, otsib läbi pintslipilgu nende päris- ja iseolemust.
Uno Roosvalt kõneleb loodusest kui inimese eksistentsiaalsest kaaslasest, tema ürgsest jõust ja vaiksest sosinast üheaegselt. Nii muutuvadki kunstniku maalide ideede ja tundekombinatsioonid kohati eleegiliselt lüüriliseks ja oodilikult ülistavaks, orkestreerides koloriidi ja kompositsioonimänge erinevate instrumentide mõjuvõimsaks kooskõlaks. Roosvalti looming kõlab norra muusikule viidates „griegilikult“. Just seesugustel maastikel on juubelinäituse põhirõhk.
Kroonina on näitusel eksponeeritud aga kunstniku autoportree, mil ta paigutab end oma loodusstiliseeringu keskele ja taustale, vaadates publikut sealtpoolt siia, otsekui iseenda maastike silmadega. Autoportree moodustab kauni paari kunstniku abikaasa Mari Roosvalti portreega, keda Uno on erinevatel aegadel mitmeti, ent alati tuntavalt sügava ja sooja imetlusega kujutanud. Väljapanek puudutab ka mõnd autori joonistust, kuna just joonistus moodustab maalikunsti kõrval Uno Roosvalti loomingu silmapaistva eriosa, kus kunstnik jätkab eneseomast maailmakäsitlust, tehes seda äärmiselt virtuoosselt ja tundlikult mustjas gammas, pikituna punaka sangviininoodiga.
Uno Roosvalt on kunstnik, kelle pikkade, pikkade aastate loomeradu mööda võiks lõputult jalutada, märgates ja tundes tema märkamisi – näha läbi kunstniku pilgu looduse hingemaailma olemuse lõputuid ilminguid ja imetleda tema kunstnikuoskust selle kõige edasiandmisel.
Õnnitleme Uno Roosvalti juubeli puhul, juubeldades ja aplodeerides korraga nii sügavalt südamlikule inimesele kui tema maalides sügavnähtud loodusele ühes, mis Uno Roosvalti nii lahutamatult ühendatud on!
Uno Roosvalt on maalikunstniku hariduse omandanud Tartu Kunstikoolis ja Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis (Eesti Kunstiakadeemia), kus ta hiljem töötas õppejõuna aastatel 1969–2012, näitustel osaleb Roosvalt alates 1968. aastast. Kunstnik on pälvinudmitmeid autasusid ja preemiaid (sh Konrad Mäe medal), tema teoseid kuulub Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi ja Tallinna Kunstihoone kogudesse. Ta on paljude raamatuillustratsioonide autor, loonud maastikuvaateid, rannaelu- ja mereainelisigraafilisi lehti, suurejoonelisi õlimaale ning omanäolisi joonistusi, mis köidavad oma mustvalgete värvilahendustega, kuhu põimuvad üksikud värvitoonid. Roosvalti looming on saanud peamiselt ainest loodusest ja rannikutelt, mida ta esitleb balanseeridesrealismi ja abstraktsuse piirimail.

Mati Küti visuaalne maailmatunnetus on iseäraliselt sürrealistlik. Haus Galerii eksponeerib tema viimase aja teoseid, mis esitlevad elu kunstnikule omase tugeva absurditunnetusega fantaasiaparaboolidest haaratud dekoratsioonide foonil.  
Mati Kütt vaatleb seekord inimesi, olendeid ja nende elumängu ruume läbi paradiisiväravate, mis avanevad ühtaegu nii siitpoolt sinna kui vastupidi. Näitus kannabki pealkirja „Pilet paradiisi“, mille kunstnik ise on lakooniliselt, ent filosoofiliselt ja süvenemismõttega sisse juhatanud nii: „Inimolendist on saanud uinuv kaunitar, kes oma tehnoloogilisel ilupadjal on seilamas elüüsiumiväljadele.“
Paradiis on kunstnikke sel või teisel moel inspireerinud läbi sajandite – renessansi religioosne taevane müsteerium, Aadama ja Eeva paradiisist lahkumine, jumalakuuleka inimese õndsusesse jõudmine; paradiis kui põrguse tule ja õudusega drastiliselt vastanduv idülliline õnnismaastik, mis pakkus inglite laulu ja vilepillide saatel igale eluolukorrale harrast ja kõikeunustavat lohutust jne, jne.
Mati Kütt pakub välja aga hoopis ühe teise paradiisi, tänaste teemade kütkeis oleva mängulise pildistiku, mis paabeli segadusena paiskab näitusesaali erinevate ajastute ja ajatute persoonide, kujundite ja sümbolite ning esemete katkeid, mis kõik omavahel suhtlema on kutsutud. Millises keeles ja milliste tähendusmärkidega, see jääb aga juba näitusekülastajale endale kogeda ja kaasa mõelda. Võib vaid öelda, et Mati Kütt on kunstnik, kelle loomingu nägemine ja kogemine otsekui tühistaks hetkeks kõige tuntu ja konventsionaalse loogika, eesmärgiga panna vaatajat selle maailma tähenduste ja süsteemide üle järele mõtlema ning kõige väljapakutu tõesuses ja olemuses korraks kahtlemagi, et puudutada selle tuumatuna näiva absurditeatri tuuma siiski…
Kunstnikule läheb korda selle maailma inimühiskonna saatus poliitiliste, moraalsete ning käitumuslike mustrite muutumise kiires tsentifugaalses keerises.
Mati Kütt on tunnustatud animafilmide režissöör, karikaturist ja maalikunstnik. Maalimisega alustas ta 1960ndatel aastatel Juhan Muksi stuudios, õppides hiljem Tallinna Polütehnilises Instituudis energeetikat. Animaatorina asus Kütt tegutsema Tallinnfilmis 1970ndate aastate algul koos mitme tollase ja legendaarseks saanud kolleegiga nagu Rein Raamat, Priit Pärn, Avo Paistik jt. Samast ajast pärinevad ka tema esimesed karikatuurid ajakirjale Pikker ning ajalehele Sirp ja Vasar. 1990ndate aastate keskpaigast on Mati Kütt vabakutseline kunstnik. 2000ndentate alguses on ta töötanud ka õppejõuna Colorado osariigis Denveri disainikolledžis eksperimentaalanimatsiooni õppejõuna. Mati Kütt on Eesti Kinoliidu, Eesti Kunstnike Liidu ja Maalikunstnike Liidu liige. 

22.augustil tähistab kunstnik Uno Roosvalt oma 85. sünnipäeva – monumentaalne aastanumber, mida Haus Galerii märgib sama monumentaalsete (peamiselt maalide) näitusega, mis pärinevad tagasivaatavalt kunstniku erinevatest loomeperioodidest. Eksponeeritud on jõulised ja suureformaadilised teosed, mis on saanud ainest autori elupõlisest inspiratsiooniallikast loodusest ja põhjamaisest rannajoonest.
Uno Roosvalt on meie kunstimaastiku veendunuim loodusmotiivide interpreteerija, olles töötanud välja oma eksimatult äratuntava käekirja. Realistlikud elemendid tema teostes põimuvad abstraktse stiliseeringuga, jõulised tundetoonid on ühtaegu emotsionaalsed ja kaalutletud. Loodust võimendab selle vormistiku rõhutamine piirjoonte ja vastanduvate värvirütmidega, reaalsust utreeriva koloriidiga – kivid, kaljud, maastike ja merepiiride koondumised ja kaugenemised. Roosvalt tõstab oma maalidel esile ja karakteriseerib ilmekalt korraga nii suuri maastike mahtusid kui selle üksikud momente – panoraame ja selle aktsente. Kunstnik rõhutab oma „maastikutegelaste“ iseloomu, otsib läbi pintslipilgu nende päris- ja iseolemust.
Uno Roosvalt kõneleb loodusest kui inimese eksistentsiaalsest kaaslasest, tema ürgsest jõust ja vaiksest sosinast üheaegselt. Nii muutuvadki kunstniku maalide ideede ja tundekombinatsioonid kohati eleegiliselt lüüriliseks ja oodilikult ülistavaks, orkestreerides koloriidi ja kompositsioonimänge erinevate instrumentide mõjuvõimsaks kooskõlaks. Roosvalti looming kõlab norra muusikule viidates „griegilikult“. Just seesugustel maastikel on juubelinäituse põhirõhk.
Kroonina on näitusel eksponeeritud aga kunstniku autoportree, mil ta paigutab end oma loodusstiliseeringu keskele ja taustale, vaadates publikut sealtpoolt siia, otsekui iseenda maastike silmadega. Autoportree moodustab kauni paari kunstniku abikaasa Mari Roosvalti portreega, keda Uno on erinevatel aegadel mitmeti, ent alati tuntavalt sügava ja sooja imetlusega kujutanud. Väljapanek puudutab ka mõnd autori joonistust, kuna just joonistus moodustab maalikunsti kõrval Uno Roosvalti loomingu silmapaistva eriosa, kus kunstnik jätkab eneseomast maailmakäsitlust, tehes seda äärmiselt virtuoosselt ja tundlikult mustjas gammas, pikituna punaka sangviininoodiga.
Uno Roosvalt on kunstnik, kelle pikkade, pikkade aastate loomeradu mööda võiks lõputult jalutada, märgates ja tundes tema märkamisi – näha läbi kunstniku pilgu looduse hingemaailma olemuse lõputuid ilminguid ja imetleda tema kunstnikuoskust selle kõige edasiandmisel.
Õnnitleme Uno Roosvalti juubeli puhul, juubeldades ja aplodeerides korraga nii sügavalt südamlikule inimesele kui tema maalides sügavnähtud loodusele ühes, mis Uno Roosvalti nii lahutamatult ühendatud on!
Uno Roosvalt on maalikunstniku hariduse omandanud Tartu Kunstikoolis ja Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis (Eesti Kunstiakadeemia), kus ta hiljem töötas õppejõuna aastatel 1969–2012, näitustel osaleb Roosvalt alates 1968. aastast. Kunstnik on pälvinudmitmeid autasusid ja preemiaid (sh Konrad Mäe medal), tema teoseid kuulub Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi ja Tallinna Kunstihoone kogudesse. Ta on paljude raamatuillustratsioonide autor, loonud maastikuvaateid, rannaelu- ja mereainelisigraafilisi lehti, suurejoonelisi õlimaale ning omanäolisi joonistusi, mis köidavad oma mustvalgete värvilahendustega, kuhu põimuvad üksikud värvitoonid. Roosvalti looming on saanud peamiselt ainest loodusest ja rannikutelt, mida ta esitleb balanseeridesrealismi ja abstraktsuse piirimail.

Mati Küti visuaalne maailmatunnetus on iseäraliselt sürrealistlik. Haus Galerii eksponeerib tema viimase aja teoseid, mis esitlevad elu kunstnikule omase tugeva absurditunnetusega fantaasiaparaboolidest haaratud dekoratsioonide foonil.  
Mati Kütt vaatleb seekord inimesi, olendeid ja nende elumängu ruume läbi paradiisiväravate, mis avanevad ühtaegu nii siitpoolt sinna kui vastupidi. Näitus kannabki pealkirja „Pilet paradiisi“, mille kunstnik ise on lakooniliselt, ent filosoofiliselt ja süvenemismõttega sisse juhatanud nii: „Inimolendist on saanud uinuv kaunitar, kes oma tehnoloogilisel ilupadjal on seilamas elüüsiumiväljadele.“
Paradiis on kunstnikke sel või teisel moel inspireerinud läbi sajandite – renessansi religioosne taevane müsteerium, Aadama ja Eeva paradiisist lahkumine, jumalakuuleka inimese õndsusesse jõudmine; paradiis kui põrguse tule ja õudusega drastiliselt vastanduv idülliline õnnismaastik, mis pakkus inglite laulu ja vilepillide saatel igale eluolukorrale harrast ja kõikeunustavat lohutust jne, jne.
Mati Kütt pakub välja aga hoopis ühe teise paradiisi, tänaste teemade kütkeis oleva mängulise pildistiku, mis paabeli segadusena paiskab näitusesaali erinevate ajastute ja ajatute persoonide, kujundite ja sümbolite ning esemete katkeid, mis kõik omavahel suhtlema on kutsutud. Millises keeles ja milliste tähendusmärkidega, see jääb aga juba näitusekülastajale endale kogeda ja kaasa mõelda. Võib vaid öelda, et Mati Kütt on kunstnik, kelle loomingu nägemine ja kogemine otsekui tühistaks hetkeks kõige tuntu ja konventsionaalse loogika, eesmärgiga panna vaatajat selle maailma tähenduste ja süsteemide üle järele mõtlema ning kõige väljapakutu tõesuses ja olemuses korraks kahtlemagi, et puudutada selle tuumatuna näiva absurditeatri tuuma siiski…
Kunstnikule läheb korda selle maailma inimühiskonna saatus poliitiliste, moraalsete ning käitumuslike mustrite muutumise kiires tsentifugaalses keerises.
Mati Kütt on tunnustatud animafilmide režissöör, karikaturist ja maalikunstnik. Maalimisega alustas ta 1960ndatel aastatel Juhan Muksi stuudios, õppides hiljem Tallinna Polütehnilises Instituudis energeetikat. Animaatorina asus Kütt tegutsema Tallinnfilmis 1970ndate aastate algul koos mitme tollase ja legendaarseks saanud kolleegiga nagu Rein Raamat, Priit Pärn, Avo Paistik jt. Samast ajast pärinevad ka tema esimesed karikatuurid ajakirjale Pikker ning ajalehele Sirp ja Vasar. 1990ndate aastate keskpaigast on Mati Kütt vabakutseline kunstnik. 2000ndentate alguses on ta töötanud ka õppejõuna Colorado osariigis Denveri disainikolledžis eksperimentaalanimatsiooni õppejõuna. Mati Kütt on Eesti Kinoliidu, Eesti Kunstnike Liidu ja Maalikunstnike Liidu liige.