Viimane etendus! / Viimaseid kordi!
🎭
📅 30.okt kell 19:00
📍 Aruküla Rahvamaja, Raasiku
Autor, lavastaja ja muusikaline kujundaja: Andrus Kivirähk
Kunstnik: Kaspar Jancis
Valguskunstnik: Martin Koldits
Osades: Peeter Tammearu ja Indrek Taalmaa
Sõpra tunned hädas.
Richard ja Lembit on endised semud. Kunagised kolleegid. Nad pole juba aastaid kohtunud. Elu on halastamatult mööda vihisenud. Viimaks läheb Richard Lembitule külla, ent… jutt ei taha kuidagi edeneda. Õhus on liiga palju pingeid. Aga ega õige mees siis selle tühja pärast käpikuid ahju viska! Kus sa sellega! Richard ja Lembit otsustavad oma suhte üles soojendada ühist ajalugu meenutades – äratades ellu aja, kui nad näitlejatena publikus nii palju rõõmu ja elevust tekitasid. Mäng teeb südame hellaks ka kõikenäinud mehel. Ja mäng vana võitluskaaslasega võib olla mitte ainult terapeutiline, vaid lausa elumuutev.
2016. aastal esietendus VAT Teatris Andrus Kivirähki „Alias”, humoorikas ja samas liigutav lugu kahest endisest klassiõest (Merle Palmiste ja Piret Rauga esituses), kelle taaskohtumine saab mõlema jaoks märgilise tähenduse. „Viimane etendus!” on justkui „Aliase” meesversioon – lugu klaarimata arvetest, elurõõmust ja leppimisest.
Ühtlasi on see ka rõõmustav taaskohtumine Indrek Taalmaa ja Peeter Tammearu jaoks, kes viimati jagasid lava ligi 30 aastat tagasi. Kivirähki legendaarne huumorisoon toob kaks eesti teatri raskekahuriväelast aga jälle kokku!
Esietendus: 17. detsembril 2024 Sakala Teatrimaja Suures saalis
Etendus on ühes vaatuses ja kestab 1h ja 20 minutit.
NB! Hilinejad saali ei pääse ning piletiraha tagasi ei maksta
Kunstnik: Kaspar Jancis
Valguskunstnik: Martin Koldits
Osades: Peeter Tammearu ja Indrek Taalmaa
Sõpra tunned hädas.
Richard ja Lembit on endised semud. Kunagised kolleegid. Nad pole juba aastaid kohtunud. Elu on halastamatult mööda vihisenud. Viimaks läheb Richard Lembitule külla, ent… jutt ei taha kuidagi edeneda. Õhus on liiga palju pingeid. Aga ega õige mees siis selle tühja pärast käpikuid ahju viska! Kus sa sellega! Richard ja Lembit otsustavad oma suhte üles soojendada ühist ajalugu meenutades – äratades ellu aja, kui nad näitlejatena publikus nii palju rõõmu ja elevust tekitasid. Mäng teeb südame hellaks ka kõikenäinud mehel. Ja mäng vana võitluskaaslasega võib olla mitte ainult terapeutiline, vaid lausa elumuutev.
2016. aastal esietendus VAT Teatris Andrus Kivirähki „Alias”, humoorikas ja samas liigutav lugu kahest endisest klassiõest (Merle Palmiste ja Piret Rauga esituses), kelle taaskohtumine saab mõlema jaoks märgilise tähenduse. „Viimane etendus!” on justkui „Aliase” meesversioon – lugu klaarimata arvetest, elurõõmust ja leppimisest.
Ühtlasi on see ka rõõmustav taaskohtumine Indrek Taalmaa ja Peeter Tammearu jaoks, kes viimati jagasid lava ligi 30 aastat tagasi. Kivirähki legendaarne huumorisoon toob kaks eesti teatri raskekahuriväelast aga jälle kokku!
Esietendus: 17. detsembril 2024 Sakala Teatrimaja Suures saalis
Etendus on ühes vaatuses ja kestab 1h ja 20 minutit.
NB! Hilinejad saali ei pääse ning piletiraha tagasi ei maksta
Kui juuri raiutakse...
🎭
📅 31.okt kell 19:30
📍 Sakala 3 Teatrimaja, Tallinn
INGERI LAASTUD: Nüganen, Iganus, Nüganen, Toikka, Kuntu, Ramul, Mägi, Kolberg, Kuchmezov ja Uku / Merle Karusoo projekt “Kes ma olen”
Lavastaja: Merle Karusoo
Kunstnik: Pille Jänes
Videokunstnik: Laura Romanova
Laval: Laine Mägi (Eesti Draamateater), Ester Kuntu, Saara Nüganen (Endla Teater), Elmo Nüganen, Aare Toikka, Ringo Ramul, Jaan Tristan Kolberg, Aleksander Kuchmezov Iganus (Südalinna Teater), Uku Suislep
Merle Karusoo “Kes ma olen?” mäluteatri projekt käsitleb ingerisoomlaste Eesti ühiskonda sulandumist. Teisest maailmasõjast, nõukogude ajast, mil paljudel oli passi märgitud rahvuseks “soomlane” või ohutuse mõttes “venelane”, kuni Eestini tänasel päeval, mil passi on märgitud “eestlane”. Ingerisoome juurtega Eesti teatritegijate perekonnalugudest ilmneb ühe vähemusrahvuse keeruline ajalugu – kuidas on esivanemate valikud olnud määrava tähtsusega tänapäeva inimese kujunemisloos. Ühtlasti on ingerlaste assimileerumislugu mõtlemapanev ka laiemas ühiskondlikus plaanis – kuidas üks väike rahvas suudab säilitada üleilmastuva maailma raamistikus oma eripära ja identiteeti?
“Kui juuri raiutakse…” (tööpealkirjaga “Kes ma olen? Ingerlased”) on VAT Teatri ning Vaba Lava koostööprojekt.
Esmaesitlus: 17. septembril 2026 Sakala 3 Teatrimaja suures saalis
Esitlus on kahes vaatuses ja kestab ca 3 tundi
Hilinejad saali ei pääse ning piletiraha tagasi ei maksta!
www.vatteater.ee
Lavastaja: Merle Karusoo
Kunstnik: Pille Jänes
Videokunstnik: Laura Romanova
Laval: Laine Mägi (Eesti Draamateater), Ester Kuntu, Saara Nüganen (Endla Teater), Elmo Nüganen, Aare Toikka, Ringo Ramul, Jaan Tristan Kolberg, Aleksander Kuchmezov Iganus (Südalinna Teater), Uku Suislep
Merle Karusoo “Kes ma olen?” mäluteatri projekt käsitleb ingerisoomlaste Eesti ühiskonda sulandumist. Teisest maailmasõjast, nõukogude ajast, mil paljudel oli passi märgitud rahvuseks “soomlane” või ohutuse mõttes “venelane”, kuni Eestini tänasel päeval, mil passi on märgitud “eestlane”. Ingerisoome juurtega Eesti teatritegijate perekonnalugudest ilmneb ühe vähemusrahvuse keeruline ajalugu – kuidas on esivanemate valikud olnud määrava tähtsusega tänapäeva inimese kujunemisloos. Ühtlasti on ingerlaste assimileerumislugu mõtlemapanev ka laiemas ühiskondlikus plaanis – kuidas üks väike rahvas suudab säilitada üleilmastuva maailma raamistikus oma eripära ja identiteeti?
“Kui juuri raiutakse…” (tööpealkirjaga “Kes ma olen? Ingerlased”) on VAT Teatri ning Vaba Lava koostööprojekt.
Esmaesitlus: 17. septembril 2026 Sakala 3 Teatrimaja suures saalis
Esitlus on kahes vaatuses ja kestab ca 3 tundi
Hilinejad saali ei pääse ning piletiraha tagasi ei maksta!
www.vatteater.ee
Kui juuri raiutakse...
🎭
📅 1.nov kell 17:00
📍 Sakala 3 Teatrimaja, Tallinn
INGERI LAASTUD: Nüganen, Iganus, Nüganen, Toikka, Kuntu, Ramul, Mägi, Kolberg, Kuchmezov ja Uku / Merle Karusoo projekt “Kes ma olen”
Lavastaja: Merle Karusoo
Kunstnik: Pille Jänes
Videokunstnik: Laura Romanova
Laval: Laine Mägi (Eesti Draamateater), Ester Kuntu, Saara Nüganen (Endla Teater), Elmo Nüganen, Aare Toikka, Ringo Ramul, Jaan Tristan Kolberg, Aleksander Kuchmezov Iganus (Südalinna Teater), Uku Suislep
Merle Karusoo “Kes ma olen?” mäluteatri projekt käsitleb ingerisoomlaste Eesti ühiskonda sulandumist. Teisest maailmasõjast, nõukogude ajast, mil paljudel oli passi märgitud rahvuseks “soomlane” või ohutuse mõttes “venelane”, kuni Eestini tänasel päeval, mil passi on märgitud “eestlane”. Ingerisoome juurtega Eesti teatritegijate perekonnalugudest ilmneb ühe vähemusrahvuse keeruline ajalugu – kuidas on esivanemate valikud olnud määrava tähtsusega tänapäeva inimese kujunemisloos. Ühtlasti on ingerlaste assimileerumislugu mõtlemapanev ka laiemas ühiskondlikus plaanis – kuidas üks väike rahvas suudab säilitada üleilmastuva maailma raamistikus oma eripära ja identiteeti?
“Kui juuri raiutakse…” (tööpealkirjaga “Kes ma olen? Ingerlased”) on VAT Teatri ning Vaba Lava koostööprojekt.
Esmaesitlus: 17. septembril 2026 Sakala 3 Teatrimaja suures saalis
Esitlus on kahes vaatuses ja kestab ca 3 tundi
Hilinejad saali ei pääse ning piletiraha tagasi ei maksta!
www.vatteater.ee
Lavastaja: Merle Karusoo
Kunstnik: Pille Jänes
Videokunstnik: Laura Romanova
Laval: Laine Mägi (Eesti Draamateater), Ester Kuntu, Saara Nüganen (Endla Teater), Elmo Nüganen, Aare Toikka, Ringo Ramul, Jaan Tristan Kolberg, Aleksander Kuchmezov Iganus (Südalinna Teater), Uku Suislep
Merle Karusoo “Kes ma olen?” mäluteatri projekt käsitleb ingerisoomlaste Eesti ühiskonda sulandumist. Teisest maailmasõjast, nõukogude ajast, mil paljudel oli passi märgitud rahvuseks “soomlane” või ohutuse mõttes “venelane”, kuni Eestini tänasel päeval, mil passi on märgitud “eestlane”. Ingerisoome juurtega Eesti teatritegijate perekonnalugudest ilmneb ühe vähemusrahvuse keeruline ajalugu – kuidas on esivanemate valikud olnud määrava tähtsusega tänapäeva inimese kujunemisloos. Ühtlasti on ingerlaste assimileerumislugu mõtlemapanev ka laiemas ühiskondlikus plaanis – kuidas üks väike rahvas suudab säilitada üleilmastuva maailma raamistikus oma eripära ja identiteeti?
“Kui juuri raiutakse…” (tööpealkirjaga “Kes ma olen? Ingerlased”) on VAT Teatri ning Vaba Lava koostööprojekt.
Esmaesitlus: 17. septembril 2026 Sakala 3 Teatrimaja suures saalis
Esitlus on kahes vaatuses ja kestab ca 3 tundi
Hilinejad saali ei pääse ning piletiraha tagasi ei maksta!
www.vatteater.ee
Käte ja jalgadega inimene / Viimaseid kordi!
🎭
📅 5.nov kell 19:00
📍 Rahvusteater Vanemuine, väike maja, Tartu
Autor: Andra Teede
Lavastaja, heli- ja videokujundaja: Veiko Tubin
Kunstnik: Kristjan Suits
Valguskunstnik: Sander Põllu
Liikumisjuht: Ingmar Jõela
Konsultant: Aare Toikka
Osades: Mirtel Pohla, Ester Kuntu, Tanel Saar, Meelis Põdersoo
Andra Teede: Vahel tuleb mõni ratastoolis inimene vastu ja sa ei oska kuidagi käituda. Kas vaadata maha või teda? Kas aidata või teha nägu, et polegi mingit vahet, et ma ei märganudki, et teine on ratastoolis ja ehk ei saa mõnest uksest sisse või trepist üles. Või just küsida, aga äkki läheb see nässu, äkki küsin ma kuidagi solvavalt? Kas puudega inimesega vesteldes peaks vaatama ainult taevasse või ainult silma või võib ka vaadata ratastooli ja jalgu, mida pole või mis töötavad kuidagi teisiti kui teistel? Mina olen küll selle küsimusega maadelnud, sest ma ei ole liikumispuudega inimestega harjunud, vähemalt enne ei olnud.
Selleks tahtsingi neist dokumentaalnäidendi kirjutada, et aru saada, kes nad on? Ja seda ka, et ei oleks piinlik, kui ratastoolis inimene vastu sõidab, kui tuleb keegi, kellel on teistsugused käed ja jalad kui teistel.
„Käte ja jalgadega inimene” on dokumentaallavastus liikumispuudega inimestest. 2019. aasta seisuga oli liikumispuudega inimesi Eestis 38 514 ja selle näidendi kirjutamiseks intervjueeriti neist kahteteist.
Lavastuse valmimisele aitas kaasa Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit ja Eesti Puuetega Inimeste Koda, toetas Tallinna linn ja Kultuurkapital.
Esietendus: 5. detsembril 2025 Sakala 3 Teatrimaja suures saalis
Etendus on kahes vaatuses ja kestab 2h ja 20 minutit
NB! Lavastuses kasutatakse vilkuvat valgust ning laval suitsetatakse
Sakala 3 Teatrimaja on kohandatud ligipääsetavaks ka liikumispuudega inimestele.
Maja ees on kaks invaparkimiskohta (vajalik vastav parkimiskaart).
Peaukseni viib kerge kallak.
Fuajeetrepist üles ning teisel korrusel asuvatesse saalidesse viib platvormtõstuk.
Invatualett asub esimesel korrusel, peauksest vaadates paremat kätt.
Puudega inimesele ja tema saatjale kehtib -50% soodustus.
Ratastooli kohad asuvat poodiumi ees ning saatjatel on võimalus istuda ratastooli taga esimeses reas. Piletite broneerimiseks kirjutage eva@vatteater.ee või helistage +372 506 4169.
NB! Hilinejad saali ei pääse ning piletiraha tagasi ei maksta
Lavastaja, heli- ja videokujundaja: Veiko Tubin
Kunstnik: Kristjan Suits
Valguskunstnik: Sander Põllu
Liikumisjuht: Ingmar Jõela
Konsultant: Aare Toikka
Osades: Mirtel Pohla, Ester Kuntu, Tanel Saar, Meelis Põdersoo
Andra Teede: Vahel tuleb mõni ratastoolis inimene vastu ja sa ei oska kuidagi käituda. Kas vaadata maha või teda? Kas aidata või teha nägu, et polegi mingit vahet, et ma ei märganudki, et teine on ratastoolis ja ehk ei saa mõnest uksest sisse või trepist üles. Või just küsida, aga äkki läheb see nässu, äkki küsin ma kuidagi solvavalt? Kas puudega inimesega vesteldes peaks vaatama ainult taevasse või ainult silma või võib ka vaadata ratastooli ja jalgu, mida pole või mis töötavad kuidagi teisiti kui teistel? Mina olen küll selle küsimusega maadelnud, sest ma ei ole liikumispuudega inimestega harjunud, vähemalt enne ei olnud.
Selleks tahtsingi neist dokumentaalnäidendi kirjutada, et aru saada, kes nad on? Ja seda ka, et ei oleks piinlik, kui ratastoolis inimene vastu sõidab, kui tuleb keegi, kellel on teistsugused käed ja jalad kui teistel.
„Käte ja jalgadega inimene” on dokumentaallavastus liikumispuudega inimestest. 2019. aasta seisuga oli liikumispuudega inimesi Eestis 38 514 ja selle näidendi kirjutamiseks intervjueeriti neist kahteteist.
Lavastuse valmimisele aitas kaasa Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit ja Eesti Puuetega Inimeste Koda, toetas Tallinna linn ja Kultuurkapital.
Esietendus: 5. detsembril 2025 Sakala 3 Teatrimaja suures saalis
Etendus on kahes vaatuses ja kestab 2h ja 20 minutit
NB! Lavastuses kasutatakse vilkuvat valgust ning laval suitsetatakse
Sakala 3 Teatrimaja on kohandatud ligipääsetavaks ka liikumispuudega inimestele.
Maja ees on kaks invaparkimiskohta (vajalik vastav parkimiskaart).
Peaukseni viib kerge kallak.
Fuajeetrepist üles ning teisel korrusel asuvatesse saalidesse viib platvormtõstuk.
Invatualett asub esimesel korrusel, peauksest vaadates paremat kätt.
Puudega inimesele ja tema saatjale kehtib -50% soodustus.
Ratastooli kohad asuvat poodiumi ees ning saatjatel on võimalus istuda ratastooli taga esimeses reas. Piletite broneerimiseks kirjutage eva@vatteater.ee või helistage +372 506 4169.
NB! Hilinejad saali ei pääse ning piletiraha tagasi ei maksta
Käte ja jalgadega inimene / Viimast korda!
🎭
📅 10.nov kell 19:00
📍 Rakvere Teater, Rakvere
Autor: Andra Teede
Lavastaja, heli- ja videokujundaja: Veiko Tubin
Kunstnik: Kristjan Suits
Valguskunstnik: Sander Põllu
Liikumisjuht: Ingmar Jõela
Konsultant: Aare Toikka
Osades: Mirtel Pohla, Ester Kuntu, Tanel Saar, Meelis Põdersoo
Andra Teede: Vahel tuleb mõni ratastoolis inimene vastu ja sa ei oska kuidagi käituda. Kas vaadata maha või teda? Kas aidata või teha nägu, et polegi mingit vahet, et ma ei märganudki, et teine on ratastoolis ja ehk ei saa mõnest uksest sisse või trepist üles. Või just küsida, aga äkki läheb see nässu, äkki küsin ma kuidagi solvavalt? Kas puudega inimesega vesteldes peaks vaatama ainult taevasse või ainult silma või võib ka vaadata ratastooli ja jalgu, mida pole või mis töötavad kuidagi teisiti kui teistel? Mina olen küll selle küsimusega maadelnud, sest ma ei ole liikumispuudega inimestega harjunud, vähemalt enne ei olnud.
Selleks tahtsingi neist dokumentaalnäidendi kirjutada, et aru saada, kes nad on? Ja seda ka, et ei oleks piinlik, kui ratastoolis inimene vastu sõidab, kui tuleb keegi, kellel on teistsugused käed ja jalad kui teistel.
„Käte ja jalgadega inimene” on dokumentaallavastus liikumispuudega inimestest. 2019. aasta seisuga oli liikumispuudega inimesi Eestis 38 514 ja selle näidendi kirjutamiseks intervjueeriti neist kahteteist.
Lavastuse valmimisele aitas kaasa Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit ja Eesti Puuetega Inimeste Koda, toetas Tallinna linn ja Kultuurkapital.
Esietendus: 5. detsembril 2025 Sakala 3 Teatrimaja suures saalis
Etendus on kahes vaatuses ja kestab 2h ja 20 minutit
NB! Lavastuses kasutatakse vilkuvat valgust ning laval suitsetatakse
Sakala 3 Teatrimaja on kohandatud ligipääsetavaks ka liikumispuudega inimestele.
Maja ees on kaks invaparkimiskohta (vajalik vastav parkimiskaart).
Peaukseni viib kerge kallak.
Fuajeetrepist üles ning teisel korrusel asuvatesse saalidesse viib platvormtõstuk.
Invatualett asub esimesel korrusel, peauksest vaadates paremat kätt.
Puudega inimesele ja tema saatjale kehtib -50% soodustus.
Ratastooli kohad asuvat poodiumi ees ning saatjatel on võimalus istuda ratastooli taga esimeses reas. Piletite broneerimiseks kirjutage eva@vatteater.ee või helistage +372 506 4169.
NB! Hilinejad saali ei pääse ning piletiraha tagasi ei maksta
Lavastaja, heli- ja videokujundaja: Veiko Tubin
Kunstnik: Kristjan Suits
Valguskunstnik: Sander Põllu
Liikumisjuht: Ingmar Jõela
Konsultant: Aare Toikka
Osades: Mirtel Pohla, Ester Kuntu, Tanel Saar, Meelis Põdersoo
Andra Teede: Vahel tuleb mõni ratastoolis inimene vastu ja sa ei oska kuidagi käituda. Kas vaadata maha või teda? Kas aidata või teha nägu, et polegi mingit vahet, et ma ei märganudki, et teine on ratastoolis ja ehk ei saa mõnest uksest sisse või trepist üles. Või just küsida, aga äkki läheb see nässu, äkki küsin ma kuidagi solvavalt? Kas puudega inimesega vesteldes peaks vaatama ainult taevasse või ainult silma või võib ka vaadata ratastooli ja jalgu, mida pole või mis töötavad kuidagi teisiti kui teistel? Mina olen küll selle küsimusega maadelnud, sest ma ei ole liikumispuudega inimestega harjunud, vähemalt enne ei olnud.
Selleks tahtsingi neist dokumentaalnäidendi kirjutada, et aru saada, kes nad on? Ja seda ka, et ei oleks piinlik, kui ratastoolis inimene vastu sõidab, kui tuleb keegi, kellel on teistsugused käed ja jalad kui teistel.
„Käte ja jalgadega inimene” on dokumentaallavastus liikumispuudega inimestest. 2019. aasta seisuga oli liikumispuudega inimesi Eestis 38 514 ja selle näidendi kirjutamiseks intervjueeriti neist kahteteist.
Lavastuse valmimisele aitas kaasa Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit ja Eesti Puuetega Inimeste Koda, toetas Tallinna linn ja Kultuurkapital.
Esietendus: 5. detsembril 2025 Sakala 3 Teatrimaja suures saalis
Etendus on kahes vaatuses ja kestab 2h ja 20 minutit
NB! Lavastuses kasutatakse vilkuvat valgust ning laval suitsetatakse
Sakala 3 Teatrimaja on kohandatud ligipääsetavaks ka liikumispuudega inimestele.
Maja ees on kaks invaparkimiskohta (vajalik vastav parkimiskaart).
Peaukseni viib kerge kallak.
Fuajeetrepist üles ning teisel korrusel asuvatesse saalidesse viib platvormtõstuk.
Invatualett asub esimesel korrusel, peauksest vaadates paremat kätt.
Puudega inimesele ja tema saatjale kehtib -50% soodustus.
Ratastooli kohad asuvat poodiumi ees ning saatjatel on võimalus istuda ratastooli taga esimeses reas. Piletite broneerimiseks kirjutage eva@vatteater.ee või helistage +372 506 4169.
NB! Hilinejad saali ei pääse ning piletiraha tagasi ei maksta
Lühis
🎭
📅 12.nov kell 19:00
📍 Ugala Teater, Viljandi
Autor: Noa Lazar-Keinan
Tõlkija ja kohandaja: Margus Alver
Lavastaja: Margo Teder
Kunstnik: Iir Hermeliin
Valguskunstnik: Martin Koldits
Helilooja: Madis Muul
Osades: Maarja Mitt-Pichen, Ott Aardam (Theatrum)
interaktiivne komöödia
Kas olete kuulnud, kuidas kaubanduskeskuses kostub lapsekisa? Mitte lihtsalt nuttu, vaid hirmsat röökimist.
Ja siis jõuate kisaallikale lähemale ning näete, et sel „metsalisel“ on isegi lapsevanemad.
Ja kui te ise ei vaata sellise pilguga, siis märkate vähemalt teisi, kes vaatavad neid häbistavalt ja hukkamõistvalt.
„Lühis“ vaatab sellise lapse vanemate ellu.
Aga mida tähendab „selline laps“? See ei ole ju mingi diagnoos. Või siiski?
Kuigi ei ole veel täpselt selge, millised geneetilised tegurid autismispektri häireid (ASH) põhjustavad, on diagnooside arv kasvamas. Sellel võib olla mitu põhjust – alates kvaliteetsemast diagnoosimisest kuni asjaoluni, et lapsi saadakse hilisemas eas. Jäägu lõplikud põhjused geneetikute ja neuroloogide selgitada – fakt on see, et meie ja meie laste ümber on rohkem noori ja lapsi, kellel võib olla raskusi näiteks teiste inimeste emotsioonide mõistmisel ja enese teistele arusaadavaks tegemisel.
Aga ometi! Teiste inimeste tunnete mõistmine ja enese arusaadavaks tegemine ei ole kuidagi eksklusiivselt ASH-ga inimeste probleem. Kas oleme meie, need „tavalised“, selles siis tõesti nii meeletult vilunud?
Selles tuttavas kaubanduskeskuse stseenis lõpeb asi pahatihti sellega, et lapsevanemad lähevad omavahel tülli. Kõige selle keskel on üks suhe, kaks inimest, kes tahaksid teineteist edasi armastada. „Lühis“ vaatab nende lapsevanemate ellu.
NB! Ja mitte ainult ei vaata, vaid kutsub ka osalema!
Noa Lazar-Keinani näidendite üks ligitõmbavamaid omadusi on kujutada inimeste elukaartes suuri sündmusi või protsesse, mis on pealtnäha traagilise või tõsise iseloomuga, ning märgata ja esile tuua nende olukordade koomiline pool. Ta teeb seda mitte olusid naeruvääristades, vaid sümpaatse inimliku soojusega, mistõttu on tulemus omamoodi terapeutilise toimega.
„Lühises“ lähtub autor isiklikust kogemusest – lugu räägib lapsevanematest, kelle ühel lapsel diagnoositakse autismispektri häire. See seab vanemad olukorda, kus ilmnevad nende erinevad suhtumised, kohanemisraskused ning suutlikkus ja suutmatus aktsepteerida, et nende laps ei ole „tavaline“.
Esietendus: 22. jaanuaril 2026 Sakala 3 Teatrimaja suures saalis
Etendus on ühes vaatuses ja kestab orienteeruvalt 1h ja 30 minutit
Hilinejad saali ei pääse ning piletiraha tagasi ei maksta!
Tõlkija ja kohandaja: Margus Alver
Lavastaja: Margo Teder
Kunstnik: Iir Hermeliin
Valguskunstnik: Martin Koldits
Helilooja: Madis Muul
Osades: Maarja Mitt-Pichen, Ott Aardam (Theatrum)
interaktiivne komöödia
Kas olete kuulnud, kuidas kaubanduskeskuses kostub lapsekisa? Mitte lihtsalt nuttu, vaid hirmsat röökimist.
Ja siis jõuate kisaallikale lähemale ning näete, et sel „metsalisel“ on isegi lapsevanemad.
Ja kui te ise ei vaata sellise pilguga, siis märkate vähemalt teisi, kes vaatavad neid häbistavalt ja hukkamõistvalt.
„Lühis“ vaatab sellise lapse vanemate ellu.
Aga mida tähendab „selline laps“? See ei ole ju mingi diagnoos. Või siiski?
Kuigi ei ole veel täpselt selge, millised geneetilised tegurid autismispektri häireid (ASH) põhjustavad, on diagnooside arv kasvamas. Sellel võib olla mitu põhjust – alates kvaliteetsemast diagnoosimisest kuni asjaoluni, et lapsi saadakse hilisemas eas. Jäägu lõplikud põhjused geneetikute ja neuroloogide selgitada – fakt on see, et meie ja meie laste ümber on rohkem noori ja lapsi, kellel võib olla raskusi näiteks teiste inimeste emotsioonide mõistmisel ja enese teistele arusaadavaks tegemisel.
Aga ometi! Teiste inimeste tunnete mõistmine ja enese arusaadavaks tegemine ei ole kuidagi eksklusiivselt ASH-ga inimeste probleem. Kas oleme meie, need „tavalised“, selles siis tõesti nii meeletult vilunud?
Selles tuttavas kaubanduskeskuse stseenis lõpeb asi pahatihti sellega, et lapsevanemad lähevad omavahel tülli. Kõige selle keskel on üks suhe, kaks inimest, kes tahaksid teineteist edasi armastada. „Lühis“ vaatab nende lapsevanemate ellu.
NB! Ja mitte ainult ei vaata, vaid kutsub ka osalema!
Noa Lazar-Keinani näidendite üks ligitõmbavamaid omadusi on kujutada inimeste elukaartes suuri sündmusi või protsesse, mis on pealtnäha traagilise või tõsise iseloomuga, ning märgata ja esile tuua nende olukordade koomiline pool. Ta teeb seda mitte olusid naeruvääristades, vaid sümpaatse inimliku soojusega, mistõttu on tulemus omamoodi terapeutilise toimega.
„Lühises“ lähtub autor isiklikust kogemusest – lugu räägib lapsevanematest, kelle ühel lapsel diagnoositakse autismispektri häire. See seab vanemad olukorda, kus ilmnevad nende erinevad suhtumised, kohanemisraskused ning suutlikkus ja suutmatus aktsepteerida, et nende laps ei ole „tavaline“.
Esietendus: 22. jaanuaril 2026 Sakala 3 Teatrimaja suures saalis
Etendus on ühes vaatuses ja kestab orienteeruvalt 1h ja 30 minutit
Hilinejad saali ei pääse ning piletiraha tagasi ei maksta!
Kui juuri raiutakse...
🎭
📅 19.nov kell 19:00
📍 Tartu Uus Teater, Tartu
INGERI LAASTUD: Nüganen, Iganus, Nüganen, Toikka, Kuntu, Ramul, Mägi, Kolberg, Kuchmezov ja Uku / Merle Karusoo projekt “Kes ma olen”
Lavastaja: Merle Karusoo
Kunstnik: Pille Jänes
Videokunstnik: Laura Romanova
Laval: Laine Mägi (Eesti Draamateater), Ester Kuntu, Saara Nüganen (Endla Teater), Elmo Nüganen, Aare Toikka, Ringo Ramul, Jaan Tristan Kolberg, Aleksander Kuchmezov Iganus (Südalinna Teater), Uku Suislep
Merle Karusoo “Kes ma olen?” mäluteatri projekt käsitleb ingerisoomlaste Eesti ühiskonda sulandumist. Teisest maailmasõjast, nõukogude ajast, mil paljudel oli passi märgitud rahvuseks “soomlane” või ohutuse mõttes “venelane”, kuni Eestini tänasel päeval, mil passi on märgitud “eestlane”. Ingerisoome juurtega Eesti teatritegijate perekonnalugudest ilmneb ühe vähemusrahvuse keeruline ajalugu – kuidas on esivanemate valikud olnud määrava tähtsusega tänapäeva inimese kujunemisloos. Ühtlasti on ingerlaste assimileerumislugu mõtlemapanev ka laiemas ühiskondlikus plaanis – kuidas üks väike rahvas suudab säilitada üleilmastuva maailma raamistikus oma eripära ja identiteeti?
“Kui juuri raiutakse…” (tööpealkirjaga “Kes ma olen? Ingerlased”) on VAT Teatri ning Vaba Lava koostööprojekt.
Esmaesitlus: 17. septembril 2026 Sakala 3 Teatrimaja suures saalis
Esitlus on kahes vaatuses ja kestab ca 3 tundi
Hilinejad saali ei pääse ning piletiraha tagasi ei maksta!
www.vatteater.ee
Lavastaja: Merle Karusoo
Kunstnik: Pille Jänes
Videokunstnik: Laura Romanova
Laval: Laine Mägi (Eesti Draamateater), Ester Kuntu, Saara Nüganen (Endla Teater), Elmo Nüganen, Aare Toikka, Ringo Ramul, Jaan Tristan Kolberg, Aleksander Kuchmezov Iganus (Südalinna Teater), Uku Suislep
Merle Karusoo “Kes ma olen?” mäluteatri projekt käsitleb ingerisoomlaste Eesti ühiskonda sulandumist. Teisest maailmasõjast, nõukogude ajast, mil paljudel oli passi märgitud rahvuseks “soomlane” või ohutuse mõttes “venelane”, kuni Eestini tänasel päeval, mil passi on märgitud “eestlane”. Ingerisoome juurtega Eesti teatritegijate perekonnalugudest ilmneb ühe vähemusrahvuse keeruline ajalugu – kuidas on esivanemate valikud olnud määrava tähtsusega tänapäeva inimese kujunemisloos. Ühtlasti on ingerlaste assimileerumislugu mõtlemapanev ka laiemas ühiskondlikus plaanis – kuidas üks väike rahvas suudab säilitada üleilmastuva maailma raamistikus oma eripära ja identiteeti?
“Kui juuri raiutakse…” (tööpealkirjaga “Kes ma olen? Ingerlased”) on VAT Teatri ning Vaba Lava koostööprojekt.
Esmaesitlus: 17. septembril 2026 Sakala 3 Teatrimaja suures saalis
Esitlus on kahes vaatuses ja kestab ca 3 tundi
Hilinejad saali ei pääse ning piletiraha tagasi ei maksta!
www.vatteater.ee
Kuuratsanikud
🎭
📅 19.nov kell 19:00
📍 Sakala 3 Teatrimaja, Tallinn
Üks vaade autentsuse paradoksile
Autor: Charles Meadow
Lavastaja: Karl Koppelmaa
Kunstnik: Illimar Vihmar
Valguskunstnikud: Sander Põllu, Villu Liivla
Osades: Sander Roosimägi, Karmo Nigula (Eesti Draamateater), Theodor Tabor, Meelis Põdersoo
Hääl: Lauli Koppelmaa (Ugala Teater)
Mida teha, kui sõbral lappab täiega ja tundub, et ta on vist ära keeranud? Kui inimene, keda tunned ajast, mil olite esmalt tatid, siis nagad, nolgid ja lõpuks ka lihtsalt kutid, peksab segast ja paistab, nagu tahaks ta ära põletada kõik sillad enda ja teiste vahel? Ta jaurab midagi traumast ja sellest, kuidas tahab üles leida taaskord oma “tõelise mina”? Kuidas talle öelda, et ole lihtsalt see inimene, kellena me sind kõik need aastad tunneme ja armastame?
Aga vaatame asja selle sõbra vaatest: Mida teha, kui tunned, et rohkem enam edasi ei suuda ja vajad mingit radikaalset muutust, sest muidu “keeradki ära”? Kas on siis palju tahta, et sõbrad veidikenegi empaatiliselt toetaksid? Vajaks ainult veidi tuge, sest ega nad mõista tegelikult ei suuda. Vahel tundub mulle, et me ainult mängime sõprust. Mida teha, kui ei jaksa enam mängida?
Esietendus: 28. septembril 2026 Sakala 3 Teatrimaja suures saalis
Etendus on ühes vaatuses ja kestab 1 tund ja 30 minutit
NB! Lavastuses kasutatakse jämedat kõnepruuki, lavatossu ning suitsetatakse.
Hilinejad saali ei pääse ning piletiraha tagasi ei maksta!
www.vatteater.ee
Autor: Charles Meadow
Lavastaja: Karl Koppelmaa
Kunstnik: Illimar Vihmar
Valguskunstnikud: Sander Põllu, Villu Liivla
Osades: Sander Roosimägi, Karmo Nigula (Eesti Draamateater), Theodor Tabor, Meelis Põdersoo
Hääl: Lauli Koppelmaa (Ugala Teater)
Mida teha, kui sõbral lappab täiega ja tundub, et ta on vist ära keeranud? Kui inimene, keda tunned ajast, mil olite esmalt tatid, siis nagad, nolgid ja lõpuks ka lihtsalt kutid, peksab segast ja paistab, nagu tahaks ta ära põletada kõik sillad enda ja teiste vahel? Ta jaurab midagi traumast ja sellest, kuidas tahab üles leida taaskord oma “tõelise mina”? Kuidas talle öelda, et ole lihtsalt see inimene, kellena me sind kõik need aastad tunneme ja armastame?
Aga vaatame asja selle sõbra vaatest: Mida teha, kui tunned, et rohkem enam edasi ei suuda ja vajad mingit radikaalset muutust, sest muidu “keeradki ära”? Kas on siis palju tahta, et sõbrad veidikenegi empaatiliselt toetaksid? Vajaks ainult veidi tuge, sest ega nad mõista tegelikult ei suuda. Vahel tundub mulle, et me ainult mängime sõprust. Mida teha, kui ei jaksa enam mängida?
Esietendus: 28. septembril 2026 Sakala 3 Teatrimaja suures saalis
Etendus on ühes vaatuses ja kestab 1 tund ja 30 minutit
NB! Lavastuses kasutatakse jämedat kõnepruuki, lavatossu ning suitsetatakse.
Hilinejad saali ei pääse ning piletiraha tagasi ei maksta!
www.vatteater.ee
Peaaegu võrdsed
🎭
📅 20.nov kell 19:00
📍 Sakala 3 Teatrimaja, Tallinn
Autor: Jonas Hassen Khemiri (Rootsi)
Tõlkija: Maarja Aaloe
Lavastaja: Margo Teder
Kunstnik: Pille Jänes
Valguskunstnik: Sander Põllu
Helilooja: Madis Muul
Grimeerija: Maarja Linsi
Osades: Jaak Prints, Loviise Kapper (Rakvere Teater), Elina Reinold, Theodor Tabor, Mirtel Pohla, Meelis Põdersoo, Tanel Saar
Raha pole elus peamine.
Ometi muutub raha peategelaseks kohe, kui seda väheseks hakkab jääma.
Rahast pole ilus rääkida.
Ometi mõtleme me sellest pidevalt – või vähemalt sama tihti kui söögist, seksist ja maailmalõpust.
Raha on tühine.
Ent raha annab ka tiivad.
Ja täidab kõik unistused.
Ja avab kõik uksed.
Ja võtab kogu valu ja mure ja häda.
Igavesti. Aamen!
Kaasaegne rootsi näitekirjanik Jonas Hassen Khemiri on saanud hulganisti rahvusvahelisi auhindu. Põhjusega. Tema näidendid on teravmeelsed, humoorikad, tempokad ja valusalt päevakajalised. Khemiri lood räägivad lääne inimese väikestest ja suurtest muredest meelelahutuslikul ja samas mõtlemapaneval moel. Millegipärast pole Khemirit veel Eestis lavastatud. VAT likvideerib selle vea.
Esietendus: 19. septembril 2024 Sakala 3 Teatrimaja Suures saalis
Etendus on kahes vaatuses ja kestab 2h ja 30 minutit
NB! Hilinejad saali ei pääse ning piletiraha tagasi ei maksta
Tõlkija: Maarja Aaloe
Lavastaja: Margo Teder
Kunstnik: Pille Jänes
Valguskunstnik: Sander Põllu
Helilooja: Madis Muul
Grimeerija: Maarja Linsi
Osades: Jaak Prints, Loviise Kapper (Rakvere Teater), Elina Reinold, Theodor Tabor, Mirtel Pohla, Meelis Põdersoo, Tanel Saar
Raha pole elus peamine.
Ometi muutub raha peategelaseks kohe, kui seda väheseks hakkab jääma.
Rahast pole ilus rääkida.
Ometi mõtleme me sellest pidevalt – või vähemalt sama tihti kui söögist, seksist ja maailmalõpust.
Raha on tühine.
Ent raha annab ka tiivad.
Ja täidab kõik unistused.
Ja avab kõik uksed.
Ja võtab kogu valu ja mure ja häda.
Igavesti. Aamen!
Kaasaegne rootsi näitekirjanik Jonas Hassen Khemiri on saanud hulganisti rahvusvahelisi auhindu. Põhjusega. Tema näidendid on teravmeelsed, humoorikad, tempokad ja valusalt päevakajalised. Khemiri lood räägivad lääne inimese väikestest ja suurtest muredest meelelahutuslikul ja samas mõtlemapaneval moel. Millegipärast pole Khemirit veel Eestis lavastatud. VAT likvideerib selle vea.
Esietendus: 19. septembril 2024 Sakala 3 Teatrimaja Suures saalis
Etendus on kahes vaatuses ja kestab 2h ja 30 minutit
NB! Hilinejad saali ei pääse ning piletiraha tagasi ei maksta
Peaaegu võrdsed
🎭
📅 21.nov kell 19:00
📍 Sakala 3 Teatrimaja, Tallinn
Autor: Jonas Hassen Khemiri (Rootsi)
Tõlkija: Maarja Aaloe
Lavastaja: Margo Teder
Kunstnik: Pille Jänes
Valguskunstnik: Sander Põllu
Helilooja: Madis Muul
Grimeerija: Maarja Linsi
Osades: Jaak Prints, Loviise Kapper (Rakvere Teater), Elina Reinold, Theodor Tabor, Mirtel Pohla, Meelis Põdersoo, Tanel Saar
Raha pole elus peamine.
Ometi muutub raha peategelaseks kohe, kui seda väheseks hakkab jääma.
Rahast pole ilus rääkida.
Ometi mõtleme me sellest pidevalt – või vähemalt sama tihti kui söögist, seksist ja maailmalõpust.
Raha on tühine.
Ent raha annab ka tiivad.
Ja täidab kõik unistused.
Ja avab kõik uksed.
Ja võtab kogu valu ja mure ja häda.
Igavesti. Aamen!
Kaasaegne rootsi näitekirjanik Jonas Hassen Khemiri on saanud hulganisti rahvusvahelisi auhindu. Põhjusega. Tema näidendid on teravmeelsed, humoorikad, tempokad ja valusalt päevakajalised. Khemiri lood räägivad lääne inimese väikestest ja suurtest muredest meelelahutuslikul ja samas mõtlemapaneval moel. Millegipärast pole Khemirit veel Eestis lavastatud. VAT likvideerib selle vea.
Esietendus: 19. septembril 2024 Sakala 3 Teatrimaja Suures saalis
Etendus on kahes vaatuses ja kestab 2h ja 30 minutit
NB! Hilinejad saali ei pääse ning piletiraha tagasi ei maksta
Tõlkija: Maarja Aaloe
Lavastaja: Margo Teder
Kunstnik: Pille Jänes
Valguskunstnik: Sander Põllu
Helilooja: Madis Muul
Grimeerija: Maarja Linsi
Osades: Jaak Prints, Loviise Kapper (Rakvere Teater), Elina Reinold, Theodor Tabor, Mirtel Pohla, Meelis Põdersoo, Tanel Saar
Raha pole elus peamine.
Ometi muutub raha peategelaseks kohe, kui seda väheseks hakkab jääma.
Rahast pole ilus rääkida.
Ometi mõtleme me sellest pidevalt – või vähemalt sama tihti kui söögist, seksist ja maailmalõpust.
Raha on tühine.
Ent raha annab ka tiivad.
Ja täidab kõik unistused.
Ja avab kõik uksed.
Ja võtab kogu valu ja mure ja häda.
Igavesti. Aamen!
Kaasaegne rootsi näitekirjanik Jonas Hassen Khemiri on saanud hulganisti rahvusvahelisi auhindu. Põhjusega. Tema näidendid on teravmeelsed, humoorikad, tempokad ja valusalt päevakajalised. Khemiri lood räägivad lääne inimese väikestest ja suurtest muredest meelelahutuslikul ja samas mõtlemapaneval moel. Millegipärast pole Khemirit veel Eestis lavastatud. VAT likvideerib selle vea.
Esietendus: 19. septembril 2024 Sakala 3 Teatrimaja Suures saalis
Etendus on kahes vaatuses ja kestab 2h ja 30 minutit
NB! Hilinejad saali ei pääse ning piletiraha tagasi ei maksta
Viimane etendus! / Viimast korda!
🎭
📅 22.nov kell 17:00
📍 Sakala 3 Teatrimaja, Tallinn
Autor, lavastaja ja muusikaline kujundaja: Andrus Kivirähk
Kunstnik: Kaspar Jancis
Valguskunstnik: Martin Koldits
Osades: Peeter Tammearu ja Indrek Taalmaa
Sõpra tunned hädas.
Richard ja Lembit on endised semud. Kunagised kolleegid. Nad pole juba aastaid kohtunud. Elu on halastamatult mööda vihisenud. Viimaks läheb Richard Lembitule külla, ent… jutt ei taha kuidagi edeneda. Õhus on liiga palju pingeid. Aga ega õige mees siis selle tühja pärast käpikuid ahju viska! Kus sa sellega! Richard ja Lembit otsustavad oma suhte üles soojendada ühist ajalugu meenutades – äratades ellu aja, kui nad näitlejatena publikus nii palju rõõmu ja elevust tekitasid. Mäng teeb südame hellaks ka kõikenäinud mehel. Ja mäng vana võitluskaaslasega võib olla mitte ainult terapeutiline, vaid lausa elumuutev.
2016. aastal esietendus VAT Teatris Andrus Kivirähki „Alias”, humoorikas ja samas liigutav lugu kahest endisest klassiõest (Merle Palmiste ja Piret Rauga esituses), kelle taaskohtumine saab mõlema jaoks märgilise tähenduse. „Viimane etendus!” on justkui „Aliase” meesversioon – lugu klaarimata arvetest, elurõõmust ja leppimisest.
Ühtlasi on see ka rõõmustav taaskohtumine Indrek Taalmaa ja Peeter Tammearu jaoks, kes viimati jagasid lava ligi 30 aastat tagasi. Kivirähki legendaarne huumorisoon toob kaks eesti teatri raskekahuriväelast aga jälle kokku!
Esietendus: 17. detsembril 2024 Sakala Teatrimaja Suures saalis
Etendus on ühes vaatuses ja kestab 1h ja 20 minutit.
NB! Hilinejad saali ei pääse ning piletiraha tagasi ei maksta
Kunstnik: Kaspar Jancis
Valguskunstnik: Martin Koldits
Osades: Peeter Tammearu ja Indrek Taalmaa
Sõpra tunned hädas.
Richard ja Lembit on endised semud. Kunagised kolleegid. Nad pole juba aastaid kohtunud. Elu on halastamatult mööda vihisenud. Viimaks läheb Richard Lembitule külla, ent… jutt ei taha kuidagi edeneda. Õhus on liiga palju pingeid. Aga ega õige mees siis selle tühja pärast käpikuid ahju viska! Kus sa sellega! Richard ja Lembit otsustavad oma suhte üles soojendada ühist ajalugu meenutades – äratades ellu aja, kui nad näitlejatena publikus nii palju rõõmu ja elevust tekitasid. Mäng teeb südame hellaks ka kõikenäinud mehel. Ja mäng vana võitluskaaslasega võib olla mitte ainult terapeutiline, vaid lausa elumuutev.
2016. aastal esietendus VAT Teatris Andrus Kivirähki „Alias”, humoorikas ja samas liigutav lugu kahest endisest klassiõest (Merle Palmiste ja Piret Rauga esituses), kelle taaskohtumine saab mõlema jaoks märgilise tähenduse. „Viimane etendus!” on justkui „Aliase” meesversioon – lugu klaarimata arvetest, elurõõmust ja leppimisest.
Ühtlasi on see ka rõõmustav taaskohtumine Indrek Taalmaa ja Peeter Tammearu jaoks, kes viimati jagasid lava ligi 30 aastat tagasi. Kivirähki legendaarne huumorisoon toob kaks eesti teatri raskekahuriväelast aga jälle kokku!
Esietendus: 17. detsembril 2024 Sakala Teatrimaja Suures saalis
Etendus on ühes vaatuses ja kestab 1h ja 20 minutit.
NB! Hilinejad saali ei pääse ning piletiraha tagasi ei maksta
Kullervo
🎭
📅 23.nov kell 19:00
📍 Sakala 3 Teatrimaja, Tallinn
Autor ja lavastaja: Aare Toikka
Kunstnik: Illimar Vihmar
Valguskunstnik: Margus Vaigur (Endla Teater)
Videokunstnik: Sander Põldsaar
Helilooja: Veiko Tubin
Koreograafid: Marge Ehrenbusch, Tanel Saar
Osades: Pääru Oja, Lauli Koppelmaa (Ugala Teater), Liisa Pulk (Teater Vanemuine), Elina Reinold, Margus Jaanovits (Teater Vanemuine), Meelis Põdersoo, Margo Teder, Tanel Saar, Miika Pihlak
Kullervo on noor mees, keda kannustab tahe maailmas õiglus taastada. Tundlik vägilane on orjusse alandatud ja mees ei suuda ebaõiglusega leppida. Saatusel on Kullervoga aga teised plaanid. Ta tõugatakse ootamatult eksirännakutele Põhjala kaunis looduses, kus ta kohtub müütiliste kangelaste, loodusvaimude ja vanade tuttavatega.
Kalevala eeposest pärit Kullervo saaga on eepiline, ent samas inimlik lugu mehest, kes tõepoolest on oma saatuse sepp. „Iseloom on saatus,” laulis kord loitsunõid metsas. Kullervo järgneb oma südamele, tema kompromissitus hinges puudub kahtlusenoot ja silmist pillub sädemeid. Kahju ainult, et selline kirglik inimene on sattunud aega ja kohta, kus väiksemgi sähvatus võib vallandada hävitava palangu…
Lavastaja Aare Toikka „Kullervo” tõukub Aleksis Kivi ja Elias Lönnroti teostest ning Akseli Gallen-Kallela maaliloomingust. Nimiosas on Pääru Oja. Vaatemängus astub lavale VAT Teatri ajaloo üks suurimaid truppe.
Esietendus: 23. jaanuaril 2025 Sakala 3 Teatrimaja suures saalis
Etendus on kahes vaatuses ja kestab 2h ja 40 minutit
NB! Lavastuses kasutatakse relvapauke ja lavatossu ning laval suitsetatakse
Hilinejad saali ei pääse ning piletiraha tagasi ei maksta!
Kunstnik: Illimar Vihmar
Valguskunstnik: Margus Vaigur (Endla Teater)
Videokunstnik: Sander Põldsaar
Helilooja: Veiko Tubin
Koreograafid: Marge Ehrenbusch, Tanel Saar
Osades: Pääru Oja, Lauli Koppelmaa (Ugala Teater), Liisa Pulk (Teater Vanemuine), Elina Reinold, Margus Jaanovits (Teater Vanemuine), Meelis Põdersoo, Margo Teder, Tanel Saar, Miika Pihlak
Kullervo on noor mees, keda kannustab tahe maailmas õiglus taastada. Tundlik vägilane on orjusse alandatud ja mees ei suuda ebaõiglusega leppida. Saatusel on Kullervoga aga teised plaanid. Ta tõugatakse ootamatult eksirännakutele Põhjala kaunis looduses, kus ta kohtub müütiliste kangelaste, loodusvaimude ja vanade tuttavatega.
Kalevala eeposest pärit Kullervo saaga on eepiline, ent samas inimlik lugu mehest, kes tõepoolest on oma saatuse sepp. „Iseloom on saatus,” laulis kord loitsunõid metsas. Kullervo järgneb oma südamele, tema kompromissitus hinges puudub kahtlusenoot ja silmist pillub sädemeid. Kahju ainult, et selline kirglik inimene on sattunud aega ja kohta, kus väiksemgi sähvatus võib vallandada hävitava palangu…
Lavastaja Aare Toikka „Kullervo” tõukub Aleksis Kivi ja Elias Lönnroti teostest ning Akseli Gallen-Kallela maaliloomingust. Nimiosas on Pääru Oja. Vaatemängus astub lavale VAT Teatri ajaloo üks suurimaid truppe.
Esietendus: 23. jaanuaril 2025 Sakala 3 Teatrimaja suures saalis
Etendus on kahes vaatuses ja kestab 2h ja 40 minutit
NB! Lavastuses kasutatakse relvapauke ja lavatossu ning laval suitsetatakse
Hilinejad saali ei pääse ning piletiraha tagasi ei maksta!
Kullervo
🎭
📅 24.nov kell 19:00
📍 Sakala 3 Teatrimaja, Tallinn
Autor ja lavastaja: Aare Toikka
Kunstnik: Illimar Vihmar
Valguskunstnik: Margus Vaigur (Endla Teater)
Videokunstnik: Sander Põldsaar
Helilooja: Veiko Tubin
Koreograafid: Marge Ehrenbusch, Tanel Saar
Osades: Pääru Oja, Lauli Koppelmaa (Ugala Teater), Liisa Pulk (Teater Vanemuine), Elina Reinold, Margus Jaanovits (Teater Vanemuine), Meelis Põdersoo, Margo Teder, Tanel Saar, Miika Pihlak
Kullervo on noor mees, keda kannustab tahe maailmas õiglus taastada. Tundlik vägilane on orjusse alandatud ja mees ei suuda ebaõiglusega leppida. Saatusel on Kullervoga aga teised plaanid. Ta tõugatakse ootamatult eksirännakutele Põhjala kaunis looduses, kus ta kohtub müütiliste kangelaste, loodusvaimude ja vanade tuttavatega.
Kalevala eeposest pärit Kullervo saaga on eepiline, ent samas inimlik lugu mehest, kes tõepoolest on oma saatuse sepp. „Iseloom on saatus,” laulis kord loitsunõid metsas. Kullervo järgneb oma südamele, tema kompromissitus hinges puudub kahtlusenoot ja silmist pillub sädemeid. Kahju ainult, et selline kirglik inimene on sattunud aega ja kohta, kus väiksemgi sähvatus võib vallandada hävitava palangu…
Lavastaja Aare Toikka „Kullervo” tõukub Aleksis Kivi ja Elias Lönnroti teostest ning Akseli Gallen-Kallela maaliloomingust. Nimiosas on Pääru Oja. Vaatemängus astub lavale VAT Teatri ajaloo üks suurimaid truppe.
Esietendus: 23. jaanuaril 2025 Sakala 3 Teatrimaja suures saalis
Etendus on kahes vaatuses ja kestab 2h ja 40 minutit
NB! Lavastuses kasutatakse relvapauke ja lavatossu ning laval suitsetatakse
Hilinejad saali ei pääse ning piletiraha tagasi ei maksta!
Kunstnik: Illimar Vihmar
Valguskunstnik: Margus Vaigur (Endla Teater)
Videokunstnik: Sander Põldsaar
Helilooja: Veiko Tubin
Koreograafid: Marge Ehrenbusch, Tanel Saar
Osades: Pääru Oja, Lauli Koppelmaa (Ugala Teater), Liisa Pulk (Teater Vanemuine), Elina Reinold, Margus Jaanovits (Teater Vanemuine), Meelis Põdersoo, Margo Teder, Tanel Saar, Miika Pihlak
Kullervo on noor mees, keda kannustab tahe maailmas õiglus taastada. Tundlik vägilane on orjusse alandatud ja mees ei suuda ebaõiglusega leppida. Saatusel on Kullervoga aga teised plaanid. Ta tõugatakse ootamatult eksirännakutele Põhjala kaunis looduses, kus ta kohtub müütiliste kangelaste, loodusvaimude ja vanade tuttavatega.
Kalevala eeposest pärit Kullervo saaga on eepiline, ent samas inimlik lugu mehest, kes tõepoolest on oma saatuse sepp. „Iseloom on saatus,” laulis kord loitsunõid metsas. Kullervo järgneb oma südamele, tema kompromissitus hinges puudub kahtlusenoot ja silmist pillub sädemeid. Kahju ainult, et selline kirglik inimene on sattunud aega ja kohta, kus väiksemgi sähvatus võib vallandada hävitava palangu…
Lavastaja Aare Toikka „Kullervo” tõukub Aleksis Kivi ja Elias Lönnroti teostest ning Akseli Gallen-Kallela maaliloomingust. Nimiosas on Pääru Oja. Vaatemängus astub lavale VAT Teatri ajaloo üks suurimaid truppe.
Esietendus: 23. jaanuaril 2025 Sakala 3 Teatrimaja suures saalis
Etendus on kahes vaatuses ja kestab 2h ja 40 minutit
NB! Lavastuses kasutatakse relvapauke ja lavatossu ning laval suitsetatakse
Hilinejad saali ei pääse ning piletiraha tagasi ei maksta!
Faust
🎭
📅 25.nov kell 19:00
📍 Sakala 3 Teatrimaja, Tallinn
Autor ja lavastaja: Aare Toikka
Kuntsnik ja helilooja: Kaspar Jancis
Valguskujundaja: Sander Põllu
Videokujundaja: Peeter Ritso
Osades: Katariina Ratasepp või Liisa Pulk, Margo Teder, Ago Soots, Tanel Saar, Meelis Põdersoo ja Madis Muul
Ekspressionistlik rännak Murnau, Goethe ja Marlow ainetel
Faust on rahutu teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Ta on õppinud mitmeid teadusi, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat Fausti hinge peale kihlveo. Mefistofeles pakub Faustile noorendavat võlujooki ning mahitab teda võrgutama ja petma süütut ning vaga Margaretat. Kas Margareta hukkub ning Faust ei suuda teda päästa? Või siiski...
VAT Teatri „Faust“ otsib kunstitõde tummfilmiesteetikast.
Friedrich Wilhelm Murnau on üks saksa filmikunsti suurtest loojatest ja oluline figuur ekspressionismiliikumises. Üks tema tuntumatest filmidest on „Faust“ (1926).
Johann Wolfgang Goethe kirjutas värsstragöödia „Faust“ algvariandi aastatel 1773–1775. Aastal 1790 ilmus trükis "Faust. Fragment". Aastal 1808 ilmus "Faust I". "Faust II" ilmus 1833. aastal, pärast kirjaniku surma.
Christopher Marlowe kirjutas näidendi „Doktor Faustuse traagiline lugu“arvatavasti aastatel 1588-1589. Marlowe oli inglise renessansikirjanik, Shakespeare’i kaasaegne ja tema kõrval üks suurimaid dramaturge, kes jättis maailmale seitse tragöödia vormis näitemängu.
Etendus on ühes vaatuses ja kestab 1 h ja 20 min.
Esietendus: 29. november 2012 Rahvusraamatukogu Teatrisaalis
NB! Hilinejad saali ei pääse ning piletiraha tagasi ei maksta!
Kuntsnik ja helilooja: Kaspar Jancis
Valguskujundaja: Sander Põllu
Videokujundaja: Peeter Ritso
Osades: Katariina Ratasepp või Liisa Pulk, Margo Teder, Ago Soots, Tanel Saar, Meelis Põdersoo ja Madis Muul
Ekspressionistlik rännak Murnau, Goethe ja Marlow ainetel
Faust on rahutu teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Ta on õppinud mitmeid teadusi, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat Fausti hinge peale kihlveo. Mefistofeles pakub Faustile noorendavat võlujooki ning mahitab teda võrgutama ja petma süütut ning vaga Margaretat. Kas Margareta hukkub ning Faust ei suuda teda päästa? Või siiski...
VAT Teatri „Faust“ otsib kunstitõde tummfilmiesteetikast.
Friedrich Wilhelm Murnau on üks saksa filmikunsti suurtest loojatest ja oluline figuur ekspressionismiliikumises. Üks tema tuntumatest filmidest on „Faust“ (1926).
Johann Wolfgang Goethe kirjutas värsstragöödia „Faust“ algvariandi aastatel 1773–1775. Aastal 1790 ilmus trükis "Faust. Fragment". Aastal 1808 ilmus "Faust I". "Faust II" ilmus 1833. aastal, pärast kirjaniku surma.
Christopher Marlowe kirjutas näidendi „Doktor Faustuse traagiline lugu“arvatavasti aastatel 1588-1589. Marlowe oli inglise renessansikirjanik, Shakespeare’i kaasaegne ja tema kõrval üks suurimaid dramaturge, kes jättis maailmale seitse tragöödia vormis näitemängu.
Etendus on ühes vaatuses ja kestab 1 h ja 20 min.
Esietendus: 29. november 2012 Rahvusraamatukogu Teatrisaalis
NB! Hilinejad saali ei pääse ning piletiraha tagasi ei maksta!
Faust
🎭
📅 26.nov kell 19:00
📍 Sakala 3 Teatrimaja, Tallinn
Autor ja lavastaja: Aare Toikka
Kuntsnik ja helilooja: Kaspar Jancis
Valguskujundaja: Sander Põllu
Videokujundaja: Peeter Ritso
Osades: Katariina Ratasepp või Liisa Pulk, Margo Teder, Ago Soots, Tanel Saar, Meelis Põdersoo ja Madis Muul
Ekspressionistlik rännak Murnau, Goethe ja Marlow ainetel
Faust on rahutu teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Ta on õppinud mitmeid teadusi, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat Fausti hinge peale kihlveo. Mefistofeles pakub Faustile noorendavat võlujooki ning mahitab teda võrgutama ja petma süütut ning vaga Margaretat. Kas Margareta hukkub ning Faust ei suuda teda päästa? Või siiski...
VAT Teatri „Faust“ otsib kunstitõde tummfilmiesteetikast.
Friedrich Wilhelm Murnau on üks saksa filmikunsti suurtest loojatest ja oluline figuur ekspressionismiliikumises. Üks tema tuntumatest filmidest on „Faust“ (1926).
Johann Wolfgang Goethe kirjutas värsstragöödia „Faust“ algvariandi aastatel 1773–1775. Aastal 1790 ilmus trükis "Faust. Fragment". Aastal 1808 ilmus "Faust I". "Faust II" ilmus 1833. aastal, pärast kirjaniku surma.
Christopher Marlowe kirjutas näidendi „Doktor Faustuse traagiline lugu“arvatavasti aastatel 1588-1589. Marlowe oli inglise renessansikirjanik, Shakespeare’i kaasaegne ja tema kõrval üks suurimaid dramaturge, kes jättis maailmale seitse tragöödia vormis näitemängu.
Etendus on ühes vaatuses ja kestab 1 h ja 20 min.
Esietendus: 29. november 2012 Rahvusraamatukogu Teatrisaalis
NB! Hilinejad saali ei pääse ning piletiraha tagasi ei maksta!
Kuntsnik ja helilooja: Kaspar Jancis
Valguskujundaja: Sander Põllu
Videokujundaja: Peeter Ritso
Osades: Katariina Ratasepp või Liisa Pulk, Margo Teder, Ago Soots, Tanel Saar, Meelis Põdersoo ja Madis Muul
Ekspressionistlik rännak Murnau, Goethe ja Marlow ainetel
Faust on rahutu teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Ta on õppinud mitmeid teadusi, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat Fausti hinge peale kihlveo. Mefistofeles pakub Faustile noorendavat võlujooki ning mahitab teda võrgutama ja petma süütut ning vaga Margaretat. Kas Margareta hukkub ning Faust ei suuda teda päästa? Või siiski...
VAT Teatri „Faust“ otsib kunstitõde tummfilmiesteetikast.
Friedrich Wilhelm Murnau on üks saksa filmikunsti suurtest loojatest ja oluline figuur ekspressionismiliikumises. Üks tema tuntumatest filmidest on „Faust“ (1926).
Johann Wolfgang Goethe kirjutas värsstragöödia „Faust“ algvariandi aastatel 1773–1775. Aastal 1790 ilmus trükis "Faust. Fragment". Aastal 1808 ilmus "Faust I". "Faust II" ilmus 1833. aastal, pärast kirjaniku surma.
Christopher Marlowe kirjutas näidendi „Doktor Faustuse traagiline lugu“arvatavasti aastatel 1588-1589. Marlowe oli inglise renessansikirjanik, Shakespeare’i kaasaegne ja tema kõrval üks suurimaid dramaturge, kes jättis maailmale seitse tragöödia vormis näitemängu.
Etendus on ühes vaatuses ja kestab 1 h ja 20 min.
Esietendus: 29. november 2012 Rahvusraamatukogu Teatrisaalis
NB! Hilinejad saali ei pääse ning piletiraha tagasi ei maksta!
Luukere Juhani juhtumised
🎭
📅 28.nov kell 13:00
📍 Sakala 3 Teatrimaja, Tallinn
Autor: Triinu Laan Dramatiseerija ja lavastaja: Aare Toikka Kunstnik: Liina Unt Valguskunstnik: Sander Põllu Helilooja: Veiko Tubin Osades: Elina Reinold, Margo Teder, Meelis Põdersoo, Lauli Koppelmaa (Ugala Teater) Memme ja Taadu on kõik jutud juba tuhat korda ära rääkinud. Arutada pole muud, kui seda, mispidi teekann lauale peaks käima. Ühel päeval heliseb tuntud asjade parandajal Taadul telefon: kohalikus koolis on anatoomiatunni luukere läinud katki – ehk tahaks Taadu selle ära parandada? Nii satub Juhan memme ja taadu juurde. Ühel ööl ärkab aga luukere ellu. Ja väga õigel ajal, sest külas liiguvad ringi röövlid… Viimastel aastatel enim väliskeeltesse tõlgitud Triinu Laane samanimeline lasteraamat on saanud hulgaliselt auhindu ja VAT Teater toob selle inimliku ning puudutava loo noorte vaatajate ette sõnadeta mängulise lastelavastuse võtmes, mis oli aastaid VAT Teatri firmamärgiks rahvusvahelistel teatrifestivalidel. Alates 5. eluaastast Esietendus: 20. mail 2026 Sakala 3 Teatrimaja suures saalis Etendus on ühes vaatuses ja kestab 50 minutit Hilinejad saali ei pääse ning piletiraha tagasi ei maksta! • L 28.11.2026 kell 13:00 • Sakala 3 Teatrimaja (Tallinn)
Lühis
🎭
📅 30.nov kell 19:00
📍 Endla Teater, Pärnu
Autor: Noa Lazar-Keinan
Tõlkija ja kohandaja: Margus Alver
Lavastaja: Margo Teder
Kunstnik: Iir Hermeliin
Valguskunstnik: Martin Koldits
Helilooja: Madis Muul
Osades: Maarja Mitt-Pichen, Ott Aardam (Theatrum)
interaktiivne komöödia
Kas olete kuulnud, kuidas kaubanduskeskuses kostub lapsekisa? Mitte lihtsalt nuttu, vaid hirmsat röökimist.
Ja siis jõuate kisaallikale lähemale ning näete, et sel „metsalisel“ on isegi lapsevanemad.
Ja kui te ise ei vaata sellise pilguga, siis märkate vähemalt teisi, kes vaatavad neid häbistavalt ja hukkamõistvalt.
„Lühis“ vaatab sellise lapse vanemate ellu.
Aga mida tähendab „selline laps“? See ei ole ju mingi diagnoos. Või siiski?
Kuigi ei ole veel täpselt selge, millised geneetilised tegurid autismispektri häireid (ASH) põhjustavad, on diagnooside arv kasvamas. Sellel võib olla mitu põhjust – alates kvaliteetsemast diagnoosimisest kuni asjaoluni, et lapsi saadakse hilisemas eas. Jäägu lõplikud põhjused geneetikute ja neuroloogide selgitada – fakt on see, et meie ja meie laste ümber on rohkem noori ja lapsi, kellel võib olla raskusi näiteks teiste inimeste emotsioonide mõistmisel ja enese teistele arusaadavaks tegemisel.
Aga ometi! Teiste inimeste tunnete mõistmine ja enese arusaadavaks tegemine ei ole kuidagi eksklusiivselt ASH-ga inimeste probleem. Kas oleme meie, need „tavalised“, selles siis tõesti nii meeletult vilunud?
Selles tuttavas kaubanduskeskuse stseenis lõpeb asi pahatihti sellega, et lapsevanemad lähevad omavahel tülli. Kõige selle keskel on üks suhe, kaks inimest, kes tahaksid teineteist edasi armastada. „Lühis“ vaatab nende lapsevanemate ellu.
NB! Ja mitte ainult ei vaata, vaid kutsub ka osalema!
Noa Lazar-Keinani näidendite üks ligitõmbavamaid omadusi on kujutada inimeste elukaartes suuri sündmusi või protsesse, mis on pealtnäha traagilise või tõsise iseloomuga, ning märgata ja esile tuua nende olukordade koomiline pool. Ta teeb seda mitte olusid naeruvääristades, vaid sümpaatse inimliku soojusega, mistõttu on tulemus omamoodi terapeutilise toimega.
„Lühises“ lähtub autor isiklikust kogemusest – lugu räägib lapsevanematest, kelle ühel lapsel diagnoositakse autismispektri häire. See seab vanemad olukorda, kus ilmnevad nende erinevad suhtumised, kohanemisraskused ning suutlikkus ja suutmatus aktsepteerida, et nende laps ei ole „tavaline“.
Esietendus: 22. jaanuaril 2026 Sakala 3 Teatrimaja suures saalis
Etendus on ühes vaatuses ja kestab orienteeruvalt 1h ja 30 minutit
Hilinejad saali ei pääse ning piletiraha tagasi ei maksta!
Tõlkija ja kohandaja: Margus Alver
Lavastaja: Margo Teder
Kunstnik: Iir Hermeliin
Valguskunstnik: Martin Koldits
Helilooja: Madis Muul
Osades: Maarja Mitt-Pichen, Ott Aardam (Theatrum)
interaktiivne komöödia
Kas olete kuulnud, kuidas kaubanduskeskuses kostub lapsekisa? Mitte lihtsalt nuttu, vaid hirmsat röökimist.
Ja siis jõuate kisaallikale lähemale ning näete, et sel „metsalisel“ on isegi lapsevanemad.
Ja kui te ise ei vaata sellise pilguga, siis märkate vähemalt teisi, kes vaatavad neid häbistavalt ja hukkamõistvalt.
„Lühis“ vaatab sellise lapse vanemate ellu.
Aga mida tähendab „selline laps“? See ei ole ju mingi diagnoos. Või siiski?
Kuigi ei ole veel täpselt selge, millised geneetilised tegurid autismispektri häireid (ASH) põhjustavad, on diagnooside arv kasvamas. Sellel võib olla mitu põhjust – alates kvaliteetsemast diagnoosimisest kuni asjaoluni, et lapsi saadakse hilisemas eas. Jäägu lõplikud põhjused geneetikute ja neuroloogide selgitada – fakt on see, et meie ja meie laste ümber on rohkem noori ja lapsi, kellel võib olla raskusi näiteks teiste inimeste emotsioonide mõistmisel ja enese teistele arusaadavaks tegemisel.
Aga ometi! Teiste inimeste tunnete mõistmine ja enese arusaadavaks tegemine ei ole kuidagi eksklusiivselt ASH-ga inimeste probleem. Kas oleme meie, need „tavalised“, selles siis tõesti nii meeletult vilunud?
Selles tuttavas kaubanduskeskuse stseenis lõpeb asi pahatihti sellega, et lapsevanemad lähevad omavahel tülli. Kõige selle keskel on üks suhe, kaks inimest, kes tahaksid teineteist edasi armastada. „Lühis“ vaatab nende lapsevanemate ellu.
NB! Ja mitte ainult ei vaata, vaid kutsub ka osalema!
Noa Lazar-Keinani näidendite üks ligitõmbavamaid omadusi on kujutada inimeste elukaartes suuri sündmusi või protsesse, mis on pealtnäha traagilise või tõsise iseloomuga, ning märgata ja esile tuua nende olukordade koomiline pool. Ta teeb seda mitte olusid naeruvääristades, vaid sümpaatse inimliku soojusega, mistõttu on tulemus omamoodi terapeutilise toimega.
„Lühises“ lähtub autor isiklikust kogemusest – lugu räägib lapsevanematest, kelle ühel lapsel diagnoositakse autismispektri häire. See seab vanemad olukorda, kus ilmnevad nende erinevad suhtumised, kohanemisraskused ning suutlikkus ja suutmatus aktsepteerida, et nende laps ei ole „tavaline“.
Esietendus: 22. jaanuaril 2026 Sakala 3 Teatrimaja suures saalis
Etendus on ühes vaatuses ja kestab orienteeruvalt 1h ja 30 minutit
Hilinejad saali ei pääse ning piletiraha tagasi ei maksta!
Kõrboja
🎭
📅 16.dets kell 19:00
📍 Sakala 3 Teatrimaja, Tallinn
Autor: Anton Hansen Tammsaare
Lavastaja: Aare Toikka
Kunstnik: Pille Jänes
Dramaturg: Karl Koppelmaa
Osades: Pääru Oja, Lauli Koppelmaa (Ugala Teater), Kaie Mihkelson (Eesti Draamateater), Darja Gavriltšenko, Margo Teder
Dramaturg, Karl Koppelmaa:
“Tammsaare “Kõrboja peremees” on meie teatrimaastikul eksisteerinud järjepidevalt alates 1937. aastast ja loomulikult on igas ajas olnud sel lool erinev fookus. Mis lugu aga tahan mina (ja meie) tänapäeval “Kõrbojaga” rääkida? See on Villu enesetapu lugu. Siin ei ole midagi keerutada, me ju oleme kursis, me ju teame neid lugusid – me teame, kui paljud meie meestest on katki. Füüsiliselt. Vaimselt. See “ära tapa ennast ära” ei ole muidugi mingi sõnum.“Kõrboja” on reaktsioon ühiskonnas toimuvale – teatriinimesed reageerivad tehes teatrit. Kellele me seda teeme?
Et kõigile, kes on elu jooksul mõelnud tumedaid mõtteid? Ehk siis lihtsalt kõigile? Veidi poeetilisem oleks vast öelda nii: neile, kellel on mingil põhjusel romantiseeritud nägemus suitsiidist – ehk saame aidata saada sellest lahti.”
Esietendus: 16. detsembril 2026 Sakala 3 Teatrimaja suures saalis
Hilinejad saali ei pääse ning piletiraha tagasi ei maksta!
www.vatteater.ee
Lavastaja: Aare Toikka
Kunstnik: Pille Jänes
Dramaturg: Karl Koppelmaa
Osades: Pääru Oja, Lauli Koppelmaa (Ugala Teater), Kaie Mihkelson (Eesti Draamateater), Darja Gavriltšenko, Margo Teder
Dramaturg, Karl Koppelmaa:
“Tammsaare “Kõrboja peremees” on meie teatrimaastikul eksisteerinud järjepidevalt alates 1937. aastast ja loomulikult on igas ajas olnud sel lool erinev fookus. Mis lugu aga tahan mina (ja meie) tänapäeval “Kõrbojaga” rääkida? See on Villu enesetapu lugu. Siin ei ole midagi keerutada, me ju oleme kursis, me ju teame neid lugusid – me teame, kui paljud meie meestest on katki. Füüsiliselt. Vaimselt. See “ära tapa ennast ära” ei ole muidugi mingi sõnum.“Kõrboja” on reaktsioon ühiskonnas toimuvale – teatriinimesed reageerivad tehes teatrit. Kellele me seda teeme?
Et kõigile, kes on elu jooksul mõelnud tumedaid mõtteid? Ehk siis lihtsalt kõigile? Veidi poeetilisem oleks vast öelda nii: neile, kellel on mingil põhjusel romantiseeritud nägemus suitsiidist – ehk saame aidata saada sellest lahti.”
Esietendus: 16. detsembril 2026 Sakala 3 Teatrimaja suures saalis
Hilinejad saali ei pääse ning piletiraha tagasi ei maksta!
www.vatteater.ee
Kõrboja
🎭
📅 17.dets kell 19:00
📍 Sakala 3 Teatrimaja, Tallinn
Autor: Anton Hansen Tammsaare
Lavastaja: Aare Toikka
Kunstnik: Pille Jänes
Dramaturg: Karl Koppelmaa
Osades: Pääru Oja, Lauli Koppelmaa (Ugala Teater), Kaie Mihkelson (Eesti Draamateater), Darja Gavriltšenko, Margo Teder
Dramaturg, Karl Koppelmaa:
“Tammsaare “Kõrboja peremees” on meie teatrimaastikul eksisteerinud järjepidevalt alates 1937. aastast ja loomulikult on igas ajas olnud sel lool erinev fookus. Mis lugu aga tahan mina (ja meie) tänapäeval “Kõrbojaga” rääkida? See on Villu enesetapu lugu. Siin ei ole midagi keerutada, me ju oleme kursis, me ju teame neid lugusid – me teame, kui paljud meie meestest on katki. Füüsiliselt. Vaimselt. See “ära tapa ennast ära” ei ole muidugi mingi sõnum.“Kõrboja” on reaktsioon ühiskonnas toimuvale – teatriinimesed reageerivad tehes teatrit. Kellele me seda teeme?
Et kõigile, kes on elu jooksul mõelnud tumedaid mõtteid? Ehk siis lihtsalt kõigile? Veidi poeetilisem oleks vast öelda nii: neile, kellel on mingil põhjusel romantiseeritud nägemus suitsiidist – ehk saame aidata saada sellest lahti.”
Esietendus: 16. detsembril 2026 Sakala 3 Teatrimaja suures saalis
Hilinejad saali ei pääse ning piletiraha tagasi ei maksta!
www.vatteater.ee
Lavastaja: Aare Toikka
Kunstnik: Pille Jänes
Dramaturg: Karl Koppelmaa
Osades: Pääru Oja, Lauli Koppelmaa (Ugala Teater), Kaie Mihkelson (Eesti Draamateater), Darja Gavriltšenko, Margo Teder
Dramaturg, Karl Koppelmaa:
“Tammsaare “Kõrboja peremees” on meie teatrimaastikul eksisteerinud järjepidevalt alates 1937. aastast ja loomulikult on igas ajas olnud sel lool erinev fookus. Mis lugu aga tahan mina (ja meie) tänapäeval “Kõrbojaga” rääkida? See on Villu enesetapu lugu. Siin ei ole midagi keerutada, me ju oleme kursis, me ju teame neid lugusid – me teame, kui paljud meie meestest on katki. Füüsiliselt. Vaimselt. See “ära tapa ennast ära” ei ole muidugi mingi sõnum.“Kõrboja” on reaktsioon ühiskonnas toimuvale – teatriinimesed reageerivad tehes teatrit. Kellele me seda teeme?
Et kõigile, kes on elu jooksul mõelnud tumedaid mõtteid? Ehk siis lihtsalt kõigile? Veidi poeetilisem oleks vast öelda nii: neile, kellel on mingil põhjusel romantiseeritud nägemus suitsiidist – ehk saame aidata saada sellest lahti.”
Esietendus: 16. detsembril 2026 Sakala 3 Teatrimaja suures saalis
Hilinejad saali ei pääse ning piletiraha tagasi ei maksta!
www.vatteater.ee
Kõrboja
🎭
📅 19.dets kell 19:00
📍 Sakala 3 Teatrimaja, Tallinn
Autor: Anton Hansen Tammsaare
Lavastaja: Aare Toikka
Kunstnik: Pille Jänes
Dramaturg: Karl Koppelmaa
Osades: Pääru Oja, Lauli Koppelmaa (Ugala Teater), Kaie Mihkelson (Eesti Draamateater), Darja Gavriltšenko, Margo Teder
Dramaturg, Karl Koppelmaa:
“Tammsaare “Kõrboja peremees” on meie teatrimaastikul eksisteerinud järjepidevalt alates 1937. aastast ja loomulikult on igas ajas olnud sel lool erinev fookus. Mis lugu aga tahan mina (ja meie) tänapäeval “Kõrbojaga” rääkida? See on Villu enesetapu lugu. Siin ei ole midagi keerutada, me ju oleme kursis, me ju teame neid lugusid – me teame, kui paljud meie meestest on katki. Füüsiliselt. Vaimselt. See “ära tapa ennast ära” ei ole muidugi mingi sõnum.“Kõrboja” on reaktsioon ühiskonnas toimuvale – teatriinimesed reageerivad tehes teatrit. Kellele me seda teeme?
Et kõigile, kes on elu jooksul mõelnud tumedaid mõtteid? Ehk siis lihtsalt kõigile? Veidi poeetilisem oleks vast öelda nii: neile, kellel on mingil põhjusel romantiseeritud nägemus suitsiidist – ehk saame aidata saada sellest lahti.”
Esietendus: 16. detsembril 2026 Sakala 3 Teatrimaja suures saalis
Hilinejad saali ei pääse ning piletiraha tagasi ei maksta!
www.vatteater.ee
Lavastaja: Aare Toikka
Kunstnik: Pille Jänes
Dramaturg: Karl Koppelmaa
Osades: Pääru Oja, Lauli Koppelmaa (Ugala Teater), Kaie Mihkelson (Eesti Draamateater), Darja Gavriltšenko, Margo Teder
Dramaturg, Karl Koppelmaa:
“Tammsaare “Kõrboja peremees” on meie teatrimaastikul eksisteerinud järjepidevalt alates 1937. aastast ja loomulikult on igas ajas olnud sel lool erinev fookus. Mis lugu aga tahan mina (ja meie) tänapäeval “Kõrbojaga” rääkida? See on Villu enesetapu lugu. Siin ei ole midagi keerutada, me ju oleme kursis, me ju teame neid lugusid – me teame, kui paljud meie meestest on katki. Füüsiliselt. Vaimselt. See “ära tapa ennast ära” ei ole muidugi mingi sõnum.“Kõrboja” on reaktsioon ühiskonnas toimuvale – teatriinimesed reageerivad tehes teatrit. Kellele me seda teeme?
Et kõigile, kes on elu jooksul mõelnud tumedaid mõtteid? Ehk siis lihtsalt kõigile? Veidi poeetilisem oleks vast öelda nii: neile, kellel on mingil põhjusel romantiseeritud nägemus suitsiidist – ehk saame aidata saada sellest lahti.”
Esietendus: 16. detsembril 2026 Sakala 3 Teatrimaja suures saalis
Hilinejad saali ei pääse ning piletiraha tagasi ei maksta!
www.vatteater.ee
Kõrboja
🎭
📅 20.dets kell 17:00
📍 Sakala 3 Teatrimaja, Tallinn
Autor: Anton Hansen Tammsaare
Lavastaja: Aare Toikka
Dramaturg: Karl Koppelmaa
Osades: Pääru Oja, Lauli Koppelmaa (Ugala Teater), Kaie Mihkelson (Eesti Draamateater), Darja Gavriltšenko, Margo Teder
Dramaturg, Karl Koppelmaa:
“Tammsaare “Kõrboja peremees” on meie teatrimaastikul eksisteerinud järjepidevalt alates 1937. aastast ja loomulikult on igas ajas olnud sel lool erinev fookus. Mis lugu aga tahan mina (ja meie) tänapäeval “Kõrbojaga” rääkida? See on Villu enesetapu lugu. Siin ei ole midagi keerutada, me ju oleme kursis, me ju teame neid lugusid – me teame, kui paljud meie meestest on katki. Füüsiliselt. Vaimselt. See “ära tapa ennast ära” ei ole muidugi mingi sõnum.“Kõrboja” on reaktsioon ühiskonnas toimuvale – teatriinimesed reageerivad tehes teatrit. Kellele me seda teeme?
Et kõigile, kes on elu jooksul mõelnud tumedaid mõtteid? Ehk siis lihtsalt kõigile? Veidi poeetilisem oleks vast öelda nii: neile, kellel on mingil põhjusel romantiseeritud nägemus suitsiidist – ehk saame aidata saada sellest lahti.”
Esietendus: 16. detsembril 2026 Sakala 3 Teatrimaja suures saalis
Hilinejad saali ei pääse ning piletiraha tagasi ei maksta!
www.vatteater.ee
Lavastaja: Aare Toikka
Dramaturg: Karl Koppelmaa
Osades: Pääru Oja, Lauli Koppelmaa (Ugala Teater), Kaie Mihkelson (Eesti Draamateater), Darja Gavriltšenko, Margo Teder
Dramaturg, Karl Koppelmaa:
“Tammsaare “Kõrboja peremees” on meie teatrimaastikul eksisteerinud järjepidevalt alates 1937. aastast ja loomulikult on igas ajas olnud sel lool erinev fookus. Mis lugu aga tahan mina (ja meie) tänapäeval “Kõrbojaga” rääkida? See on Villu enesetapu lugu. Siin ei ole midagi keerutada, me ju oleme kursis, me ju teame neid lugusid – me teame, kui paljud meie meestest on katki. Füüsiliselt. Vaimselt. See “ära tapa ennast ära” ei ole muidugi mingi sõnum.“Kõrboja” on reaktsioon ühiskonnas toimuvale – teatriinimesed reageerivad tehes teatrit. Kellele me seda teeme?
Et kõigile, kes on elu jooksul mõelnud tumedaid mõtteid? Ehk siis lihtsalt kõigile? Veidi poeetilisem oleks vast öelda nii: neile, kellel on mingil põhjusel romantiseeritud nägemus suitsiidist – ehk saame aidata saada sellest lahti.”
Esietendus: 16. detsembril 2026 Sakala 3 Teatrimaja suures saalis
Hilinejad saali ei pääse ning piletiraha tagasi ei maksta!
www.vatteater.ee
Foorumetendus: Alfa? / Uuslavastus!
🎭
📅 6.jaan kell 19:00
📍 Sakala 3 Teatrimaja, Tallinn
Lavastuskonseptsiooni looja: Piret Soosaar-Maiberg
Dramaturg: Karl Koppelmaa
Lava- ja kostüümikujundaja / Kunstnik: Joel Väli
Heli- ja valguskujundaja: Martin Koldits
Jokker: Piret Soosaar-Maiberg
Laval: Miika Pihlak, Ronja Marie Tepp, Katarina Sits, Oskar Kröönström
Kas noorte meeste ja naiste maailmavaated lähevad järjest rohkem lahku? Kas naised muutuvad pigem vabameelsemaks ja mehed eelistavad traditsioonilisemaid väärtusi? Kas see tekitab sellise lõhe, et enam ei saadagi kokku? Kas need uuringutest ja sotsiaalmeediast kõlama jäänud mured ka Eesti noorte suhteid mõjutavad?
2026. aastal toimusid erinevates Eesti piirkondades töötoad noortega, millest koondus materjal kaasa(rääki)misteatri lavastuseks. “Foorumetendus: Alfa?” on teatrielamus, mille sihtgrupiks on gümnaasiuminoored. Näitlejad esitavad publikule Kauri ja Inese loo, kes parkuurivad tänapäevasel suhete maastikul ja siis saavad vaatajad teha ettepanekuid, kuidas lugu nii muuta, et tegelane jõuaks paremate valikuteni.
VAT Teater on foorumteatri meetodit rakendanud erinevates kogukonnaprojektides, haridusprogrammides, lavastuste jaoks materjali kogumiseks või iseseisvate etendustena 1999. aastast alates.
Esietendus: 6. jaanuaril 2027 Sakala 3 Teatrimaja suures saalis
Etendus ühes vaatuses kestab ca 1 tund ja 30 minutit
Hilinejad saali ei pääse ning piletiraha tagasi ei maksta!
Dramaturg: Karl Koppelmaa
Lava- ja kostüümikujundaja / Kunstnik: Joel Väli
Heli- ja valguskujundaja: Martin Koldits
Jokker: Piret Soosaar-Maiberg
Laval: Miika Pihlak, Ronja Marie Tepp, Katarina Sits, Oskar Kröönström
Kas noorte meeste ja naiste maailmavaated lähevad järjest rohkem lahku? Kas naised muutuvad pigem vabameelsemaks ja mehed eelistavad traditsioonilisemaid väärtusi? Kas see tekitab sellise lõhe, et enam ei saadagi kokku? Kas need uuringutest ja sotsiaalmeediast kõlama jäänud mured ka Eesti noorte suhteid mõjutavad?
2026. aastal toimusid erinevates Eesti piirkondades töötoad noortega, millest koondus materjal kaasa(rääki)misteatri lavastuseks. “Foorumetendus: Alfa?” on teatrielamus, mille sihtgrupiks on gümnaasiuminoored. Näitlejad esitavad publikule Kauri ja Inese loo, kes parkuurivad tänapäevasel suhete maastikul ja siis saavad vaatajad teha ettepanekuid, kuidas lugu nii muuta, et tegelane jõuaks paremate valikuteni.
VAT Teater on foorumteatri meetodit rakendanud erinevates kogukonnaprojektides, haridusprogrammides, lavastuste jaoks materjali kogumiseks või iseseisvate etendustena 1999. aastast alates.
Esietendus: 6. jaanuaril 2027 Sakala 3 Teatrimaja suures saalis
Etendus ühes vaatuses kestab ca 1 tund ja 30 minutit
Hilinejad saali ei pääse ning piletiraha tagasi ei maksta!
