Kas üks õhtu võib elu täielikult pea peale pöörata?
Korralikust kodust saab hetkega lahinguväli, kus paljastuvad keelatud armastus, valus reetmine ja emaarmastuse tumedam pool. “Bens või diisel” on terav ja tänapäevane suhtedraama, mis on vürtsitatud musta huumoriga ning toob lavale saladused, mis enam peidus ei püsi.
Näidend valmis Eesti Teatri Agentuuri näitekirjanduse arendamise mentorprogrammis koostöös Martin Algusega ning selle julge ja ausa lavalooga tähistab Tiina Tauraite oma 50. juubelit.
Autor Tiina Tauraite
Lavastaja Marta Aliide Jakovski (Tallinna Linnateater)
Kunstnik Kalju-Karl Kivi
Valguskunstnik Emil Kallas (Tallinna Linnateater)
Produtsent Krista Tramberg
Etenduse juht Elis Listra (TÜ VKA)
Laval: Tiina Tauraite, Riina Maidre ja Erling Eding (EMTA lavakunstikool).
Pane tähele! Etenduses suitsetatakse!
Teatril on õigus teha muudatusi mängukavas ja saaliplaanis.

Kas üks õhtu võib elu täielikult pea peale pöörata?
Korralikust kodust saab hetkega lahinguväli, kus paljastuvad keelatud armastus, valus reetmine ja emaarmastuse tumedam pool. “Bens või diisel” on terav ja tänapäevane suhtedraama, mis on vürtsitatud musta huumoriga ning toob lavale saladused, mis enam peidus ei püsi.
Näidend valmis Eesti Teatri Agentuuri näitekirjanduse arendamise mentorprogrammis koostöös Martin Algusega ning selle julge ja ausa lavalooga tähistab Tiina Tauraite oma 50. juubelit.
Autor Tiina Tauraite
Lavastaja Marta Aliide Jakovski (Tallinna Linnateater)
Kunstnik Kalju-Karl Kivi
Valguskunstnik Emil Kallas (Tallinna Linnateater)
Produtsent Krista Tramberg
Etenduse juht Elis Listra (TÜ VKA)
Laval: Tiina Tauraite, Riina Maidre ja Erling Eding (EMTA lavakunstikool).
Pane tähele! Etenduses suitsetatakse!
Teatril on õigus teha muudatusi mängukavas ja saaliplaanis.

Kas üks õhtu võib elu täielikult pea peale pöörata?
Korralikust kodust saab hetkega lahinguväli, kus paljastuvad keelatud armastus, valus reetmine ja emaarmastuse tumedam pool. “Bens või diisel” on terav ja tänapäevane suhtedraama, mis on vürtsitatud musta huumoriga ning toob lavale saladused, mis enam peidus ei püsi.
Näidend valmis Eesti Teatri Agentuuri näitekirjanduse arendamise mentorprogrammis koostöös Martin Algusega ning selle julge ja ausa lavalooga tähistab Tiina Tauraite oma 50. juubelit.
Autor Tiina Tauraite
Lavastaja Marta Aliide Jakovski (Tallinna Linnateater)
Kunstnik Kalju-Karl Kivi
Valguskunstnik Emil Kallas (Tallinna Linnateater)
Produtsent Krista Tramberg
Etenduse juht Elis Listra (TÜ VKA)
Laval: Tiina Tauraite, Riina Maidre ja Erling Eding (EMTA lavakunstikool).
Pane tähele! Etenduses suitsetatakse!
Teatril on õigus teha muudatusi mängukavas ja saaliplaanis.

Lugu 1993. aasta suvest Narvas
Paljud inimesed ei mäleta Narva referendumit. Ometi on seda nimetatud üheks kõige tõsisemaks kriisiks taasiseseisvunud Eesti esimestel aastatel.
Lavastus viib vaataja aega, mil Eesti riik oli olnud iseseisev alles kaks aastat ja paljud küsimused olid veel lahtised. Narvas ja Sillamäel korraldati referendum, mille eesmärk oli anda piirkonnale autonoomia. Õhus oli võimalus, et osa Ida-Virumaast eraldub Eestist või liigub Venemaa mõjusfääri.
Tollane peaminister Mart Laar on nimetanud Narva referendumit oma valitsusaja kõige raskemaks kriisiks. Taustaks olid värsked konfliktid Transnistrias ja Abhaasias ning hirm, et midagi sarnast võib juhtuda ka Eestis. Valitsus saatis Narva eriesindajaks noore Indrek Tarandi, kelle ülesanne oli olukorda hinnata ja püüda kriisi kontrolli all hoida.
See lugu avaneb kahe inimese kohtumises tänasel päeval. Minevikku püütakse mõista dokumentide, mälestuste ja isiklike kogemuste kaudu. Nii põimuvad suured poliitilised sündmused ja inimeste eluvalikud, kahtlused ning mälestused. Kolmkümmend aastat hiljem pole küsimused piiridest, julgeolekust ja kuulumisest kadunud. Vastupidi, need kõlavad meie ümber taas üha valjemini.
„Kuum suvi ’93“ on Tiit Palu dokumentaalne draamalavastus ajast, mil Eesti tulevik võis minna mitut erinevat teed ja poliitilised otsused põimusid inimeste isiklike lugudega.
Mida mäletad sina 1993. aastast? Või mida oled sellest kuulnud?
Autor ja lavastaja Tiit Palu
Kunstnik Pille Jänes
Helilooja Astra Irene Susi (Teater Endla)
Valguskunstnik Margus Vaigur (Teater Endla)
Produtsent Liisa Liksor
Etenduse juht Triinu Reigo
Laval Hendrik Toompere (Eesti Draamateater) ja Luisa Lõhmus.

Lugu 1993. aasta suvest Narvas
Paljud inimesed ei mäleta Narva referendumit. Ometi on seda nimetatud üheks kõige tõsisemaks kriisiks taasiseseisvunud Eesti esimestel aastatel.
Lavastus viib vaataja aega, mil Eesti riik oli olnud iseseisev alles kaks aastat ja paljud küsimused olid veel lahtised. Narvas ja Sillamäel korraldati referendum, mille eesmärk oli anda piirkonnale autonoomia. Õhus oli võimalus, et osa Ida-Virumaast eraldub Eestist või liigub Venemaa mõjusfääri.
Tollane peaminister Mart Laar on nimetanud Narva referendumit oma valitsusaja kõige raskemaks kriisiks. Taustaks olid värsked konfliktid Transnistrias ja Abhaasias ning hirm, et midagi sarnast võib juhtuda ka Eestis. Valitsus saatis Narva eriesindajaks noore Indrek Tarandi, kelle ülesanne oli olukorda hinnata ja püüda kriisi kontrolli all hoida.
See lugu avaneb kahe inimese kohtumises tänasel päeval. Minevikku püütakse mõista dokumentide, mälestuste ja isiklike kogemuste kaudu. Nii põimuvad suured poliitilised sündmused ja inimeste eluvalikud, kahtlused ning mälestused. Kolmkümmend aastat hiljem pole küsimused piiridest, julgeolekust ja kuulumisest kadunud. Vastupidi, need kõlavad meie ümber taas üha valjemini.
„Kuum suvi ’93“ on Tiit Palu dokumentaalne draamalavastus ajast, mil Eesti tulevik võis minna mitut erinevat teed ja poliitilised otsused põimusid inimeste isiklike lugudega.
Mida mäletad sina 1993. aastast? Või mida oled sellest kuulnud?
Autor ja lavastaja Tiit Palu
Kunstnik Pille Jänes
Helilooja Astra Irene Susi (Teater Endla)
Valguskunstnik Margus Vaigur (Teater Endla)
Produtsent Liisa Liksor
Etenduse juht Triinu Reigo
Laval Hendrik Toompere (Eesti Draamateater) ja Luisa Lõhmus.

Kas üks õhtu võib elu täielikult pea peale pöörata?
Korralikust kodust saab hetkega lahinguväli, kus paljastuvad keelatud armastus, valus reetmine ja emaarmastuse tumedam pool. “Bens või diisel” on terav ja tänapäevane suhtedraama, mis on vürtsitatud musta huumoriga ning toob lavale saladused, mis enam peidus ei püsi.
Näidend valmis Eesti Teatri Agentuuri näitekirjanduse arendamise mentorprogrammis koostöös Martin Algusega ning selle julge ja ausa lavalooga tähistab Tiina Tauraite oma 50. juubelit.
Autor Tiina Tauraite
Lavastaja Marta Aliide Jakovski (Tallinna Linnateater)
Kunstnik Kalju-Karl Kivi
Valguskunstnik Emil Kallas (Tallinna Linnateater)
Produtsent Krista Tramberg
Etenduse juht Elis Listra (TÜ VKA)
Laval: Tiina Tauraite, Riina Maidre ja Erling Eding (EMTA lavakunstikool).
Pane tähele! Etenduses suitsetatakse!
Teatril on õigus teha muudatusi mängukavas ja saaliplaanis.

Kas üks õhtu võib elu täielikult pea peale pöörata?
Korralikust kodust saab hetkega lahinguväli, kus paljastuvad keelatud armastus, valus reetmine ja emaarmastuse tumedam pool. “Bens või diisel” on terav ja tänapäevane suhtedraama, mis on vürtsitatud musta huumoriga ning toob lavale saladused, mis enam peidus ei püsi.
Näidend valmis Eesti Teatri Agentuuri näitekirjanduse arendamise mentorprogrammis koostöös Martin Algusega ning selle julge ja ausa lavalooga tähistab Tiina Tauraite oma 50. juubelit.
Autor Tiina Tauraite
Lavastaja Marta Aliide Jakovski (Tallinna Linnateater)
Kunstnik Kalju-Karl Kivi
Valguskunstnik Emil Kallas (Tallinna Linnateater)
Produtsent Krista Tramberg
Etenduse juht Elis Listra (TÜ VKA)
Laval: Tiina Tauraite, Riina Maidre ja Erling Eding (EMTA lavakunstikool).
Pane tähele! Etenduses suitsetatakse!
Teatril on õigus teha muudatusi mängukavas ja saaliplaanis.

Kas üks õhtu võib elu täielikult pea peale pöörata?
Korralikust kodust saab hetkega lahinguväli, kus paljastuvad keelatud armastus, valus reetmine ja emaarmastuse tumedam pool. “Bens või diisel” on terav ja tänapäevane suhtedraama, mis on vürtsitatud musta huumoriga ning toob lavale saladused, mis enam peidus ei püsi.
Näidend valmis Eesti Teatri Agentuuri näitekirjanduse arendamise mentorprogrammis koostöös Martin Algusega ning selle julge ja ausa lavalooga tähistab Tiina Tauraite oma 50. juubelit.
Autor Tiina Tauraite
Lavastaja Marta Aliide Jakovski (Tallinna Linnateater)
Kunstnik Kalju-Karl Kivi
Valguskunstnik Emil Kallas (Tallinna Linnateater)
Produtsent Krista Tramberg
Etenduse juht Elis Listra (TÜ VKA)
Laval: Tiina Tauraite, Riina Maidre ja Erling Eding (EMTA lavakunstikool).
Pane tähele! Etenduses suitsetatakse!
Teatril on õigus teha muudatusi mängukavas ja saaliplaanis.

“Sisekliima” on dokumentaallavastus Narva kõige salapärasemast hoonest, mida kunagi tunti vaid nime all Postkast nr 2. Sellel aadressil asus suletud sõjatehas Baltijets, mis oli niivõrd salastatud, et seda ei olnud võimalik leida üheltki kaardilt. Veel salajasem oli see, mida seal tehti. Mõni arvas, et seal rikastatakse uraani, teine aga, et toodetakse kosmosetehnikat. Olenemata sellest, mida seal päriselt tehti levisid jutud, et seal koheldakse oma töötajaid nii hästi, et maapealne paradiis on üsna lähedal. Mõni ei taha tänaseni sellest kõigest rääkida, sest mine sa tea…
 
Kes olid need inimesed, kes üle kogu Venemaa Narva kokku sõitsid? Kui palju nad üldse teadsid sellest, kuhu nad tulevad? Mis neid tänaseni Narvas hoiab? Lavastus uurib, kuidas salajane militaartehas mõjutas linna kujunemist ning millise jälje jättis suletud keskkond inimestele ja linnale. Lavastus põhineb intervjuudel endiste Baltijetsi töötajate, ajaloolaste ja Narva noortega.
Autor Piret Jaaks
Lavastaja Mari-Liis Lill
Kunstnik Nele Sooväli
Helilooja Jarek Kasar
Valguskujundaja Priidu Adlas
Produtsendid Maretta Keldo ja Serafima Kolodkina
Etenduse juht Maretta Keldo või Serafima Kolodkina
Lavastuse assistent Sergei Poljatsihhin
Laval: Henrik Kalmet, Riina Maidre, Elina Reinold ja Kristjan Sarv.
Pane tähele! Etenduses kasutatakse lavatossu ning suitsetatakse!
Teatril on õigus teha muudatusi mängukavas ja saaliplaanis.

“Sisekliima” on dokumentaallavastus Narva kõige salapärasemast hoonest, mida kunagi tunti vaid nime all Postkast nr 2. Sellel aadressil asus suletud sõjatehas Baltijets, mis oli niivõrd salastatud, et seda ei olnud võimalik leida üheltki kaardilt. Veel salajasem oli see, mida seal tehti. Mõni arvas, et seal rikastatakse uraani, teine aga, et toodetakse kosmosetehnikat. Olenemata sellest, mida seal päriselt tehti levisid jutud, et seal koheldakse oma töötajaid nii hästi, et maapealne paradiis on üsna lähedal. Mõni ei taha tänaseni sellest kõigest rääkida, sest mine sa tea…
 
Kes olid need inimesed, kes üle kogu Venemaa Narva kokku sõitsid? Kui palju nad üldse teadsid sellest, kuhu nad tulevad? Mis neid tänaseni Narvas hoiab? Lavastus uurib, kuidas salajane militaartehas mõjutas linna kujunemist ning millise jälje jättis suletud keskkond inimestele ja linnale. Lavastus põhineb intervjuudel endiste Baltijetsi töötajate, ajaloolaste ja Narva noortega.
Autor Piret Jaaks
Lavastaja Mari-Liis Lill
Kunstnik Nele Sooväli
Helilooja Jarek Kasar
Valguskujundaja Priidu Adlas
Produtsendid Maretta Keldo ja Serafima Kolodkina
Etenduse juht Maretta Keldo või Serafima Kolodkina
Lavastuse assistent Sergei Poljatsihhin
Laval: Henrik Kalmet, Riina Maidre, Elina Reinold ja Kristjan Sarv.
Pane tähele! Etenduses kasutatakse lavatossu ning suitsetatakse!
Teatril on õigus teha muudatusi mängukavas ja saaliplaanis.

Lugu 1993. aasta suvest Narvas
Paljud inimesed ei mäleta Narva referendumit. Ometi on seda nimetatud üheks kõige tõsisemaks kriisiks taasiseseisvunud Eesti esimestel aastatel.
Lavastus viib vaataja aega, mil Eesti riik oli olnud iseseisev alles kaks aastat ja paljud küsimused olid veel lahtised. Narvas ja Sillamäel korraldati referendum, mille eesmärk oli anda piirkonnale autonoomia. Õhus oli võimalus, et osa Ida-Virumaast eraldub Eestist või liigub Venemaa mõjusfääri.
Tollane peaminister Mart Laar on nimetanud Narva referendumit oma valitsusaja kõige raskemaks kriisiks. Taustaks olid värsked konfliktid Transnistrias ja Abhaasias ning hirm, et midagi sarnast võib juhtuda ka Eestis. Valitsus saatis Narva eriesindajaks noore Indrek Tarandi, kelle ülesanne oli olukorda hinnata ja püüda kriisi kontrolli all hoida.
See lugu avaneb kahe inimese kohtumises tänasel päeval. Minevikku püütakse mõista dokumentide, mälestuste ja isiklike kogemuste kaudu. Nii põimuvad suured poliitilised sündmused ja inimeste eluvalikud, kahtlused ning mälestused. Kolmkümmend aastat hiljem pole küsimused piiridest, julgeolekust ja kuulumisest kadunud. Vastupidi, need kõlavad meie ümber taas üha valjemini.
„Kuum suvi ’93“ on Tiit Palu dokumentaalne draamalavastus ajast, mil Eesti tulevik võis minna mitut erinevat teed ja poliitilised otsused põimusid inimeste isiklike lugudega.
Mida mäletad sina 1993. aastast? Või mida oled sellest kuulnud?
Autor ja lavastaja Tiit Palu
Kunstnik Pille Jänes
Helilooja Astra Irene Susi (Teater Endla)
Valguskunstnik Margus Vaigur (Teater Endla)
Produtsent Liisa Liksor
Etenduse juht Triinu Reigo
Laval Hendrik Toompere (Eesti Draamateater) ja Luisa Lõhmus.

Lugu 1993. aasta suvest Narvas
Paljud inimesed ei mäleta Narva referendumit. Ometi on seda nimetatud üheks kõige tõsisemaks kriisiks taasiseseisvunud Eesti esimestel aastatel.
Lavastus viib vaataja aega, mil Eesti riik oli olnud iseseisev alles kaks aastat ja paljud küsimused olid veel lahtised. Narvas ja Sillamäel korraldati referendum, mille eesmärk oli anda piirkonnale autonoomia. Õhus oli võimalus, et osa Ida-Virumaast eraldub Eestist või liigub Venemaa mõjusfääri.
Tollane peaminister Mart Laar on nimetanud Narva referendumit oma valitsusaja kõige raskemaks kriisiks. Taustaks olid värsked konfliktid Transnistrias ja Abhaasias ning hirm, et midagi sarnast võib juhtuda ka Eestis. Valitsus saatis Narva eriesindajaks noore Indrek Tarandi, kelle ülesanne oli olukorda hinnata ja püüda kriisi kontrolli all hoida.
See lugu avaneb kahe inimese kohtumises tänasel päeval. Minevikku püütakse mõista dokumentide, mälestuste ja isiklike kogemuste kaudu. Nii põimuvad suured poliitilised sündmused ja inimeste eluvalikud, kahtlused ning mälestused. Kolmkümmend aastat hiljem pole küsimused piiridest, julgeolekust ja kuulumisest kadunud. Vastupidi, need kõlavad meie ümber taas üha valjemini.
„Kuum suvi ’93“ on Tiit Palu dokumentaalne draamalavastus ajast, mil Eesti tulevik võis minna mitut erinevat teed ja poliitilised otsused põimusid inimeste isiklike lugudega.
Mida mäletad sina 1993. aastast? Või mida oled sellest kuulnud?
Autor ja lavastaja Tiit Palu
Kunstnik Pille Jänes
Helilooja Astra Irene Susi (Teater Endla)
Valguskunstnik Margus Vaigur (Teater Endla)
Produtsent Liisa Liksor
Etenduse juht Triinu Reigo
Laval Hendrik Toompere (Eesti Draamateater) ja Luisa Lõhmus.

“Sisekliima” on dokumentaallavastus Narva kõige salapärasemast hoonest, mida kunagi tunti vaid nime all Postkast nr 2. Sellel aadressil asus suletud sõjatehas Baltijets, mis oli niivõrd salastatud, et seda ei olnud võimalik leida üheltki kaardilt. Veel salajasem oli see, mida seal tehti. Mõni arvas, et seal rikastatakse uraani, teine aga, et toodetakse kosmosetehnikat. Olenemata sellest, mida seal päriselt tehti levisid jutud, et seal koheldakse oma töötajaid nii hästi, et maapealne paradiis on üsna lähedal. Mõni ei taha tänaseni sellest kõigest rääkida, sest mine sa tea…
 
Kes olid need inimesed, kes üle kogu Venemaa Narva kokku sõitsid? Kui palju nad üldse teadsid sellest, kuhu nad tulevad? Mis neid tänaseni Narvas hoiab? Lavastus uurib, kuidas salajane militaartehas mõjutas linna kujunemist ning millise jälje jättis suletud keskkond inimestele ja linnale. Lavastus põhineb intervjuudel endiste Baltijetsi töötajate, ajaloolaste ja Narva noortega.
Autor Piret Jaaks
Lavastaja Mari-Liis Lill
Kunstnik Nele Sooväli
Helilooja Jarek Kasar
Valguskujundaja Priidu Adlas
Produtsendid Maretta Keldo ja Serafima Kolodkina
Etenduse juht Maretta Keldo või Serafima Kolodkina
Lavastuse assistent Sergei Poljatsihhin
Laval: Henrik Kalmet, Riina Maidre, Elina Reinold ja Kristjan Sarv.
Pane tähele! Etenduses kasutatakse lavatossu ning suitsetatakse!
Teatril on õigus teha muudatusi mängukavas ja saaliplaanis.

“Sisekliima” on dokumentaallavastus Narva kõige salapärasemast hoonest, mida kunagi tunti vaid nime all Postkast nr 2. Sellel aadressil asus suletud sõjatehas Baltijets, mis oli niivõrd salastatud, et seda ei olnud võimalik leida üheltki kaardilt. Veel salajasem oli see, mida seal tehti. Mõni arvas, et seal rikastatakse uraani, teine aga, et toodetakse kosmosetehnikat. Olenemata sellest, mida seal päriselt tehti levisid jutud, et seal koheldakse oma töötajaid nii hästi, et maapealne paradiis on üsna lähedal. Mõni ei taha tänaseni sellest kõigest rääkida, sest mine sa tea…
 
Kes olid need inimesed, kes üle kogu Venemaa Narva kokku sõitsid? Kui palju nad üldse teadsid sellest, kuhu nad tulevad? Mis neid tänaseni Narvas hoiab? Lavastus uurib, kuidas salajane militaartehas mõjutas linna kujunemist ning millise jälje jättis suletud keskkond inimestele ja linnale. Lavastus põhineb intervjuudel endiste Baltijetsi töötajate, ajaloolaste ja Narva noortega.
Autor Piret Jaaks
Lavastaja Mari-Liis Lill
Kunstnik Nele Sooväli
Helilooja Jarek Kasar
Valguskujundaja Priidu Adlas
Produtsendid Maretta Keldo ja Serafima Kolodkina
Etenduse juht Maretta Keldo või Serafima Kolodkina
Lavastuse assistent Sergei Poljatsihhin
Laval: Henrik Kalmet, Riina Maidre, Elina Reinold ja Kristjan Sarv.
Pane tähele! Etenduses kasutatakse lavatossu ning suitsetatakse!
Teatril on õigus teha muudatusi mängukavas ja saaliplaanis.

“Sisekliima” on dokumentaallavastus Narva kõige salapärasemast hoonest, mida kunagi tunti vaid nime all Postkast nr 2. Sellel aadressil asus suletud sõjatehas Baltijets, mis oli niivõrd salastatud, et seda ei olnud võimalik leida üheltki kaardilt. Veel salajasem oli see, mida seal tehti. Mõni arvas, et seal rikastatakse uraani, teine aga, et toodetakse kosmosetehnikat. Olenemata sellest, mida seal päriselt tehti levisid jutud, et seal koheldakse oma töötajaid nii hästi, et maapealne paradiis on üsna lähedal. Mõni ei taha tänaseni sellest kõigest rääkida, sest mine sa tea…
 
Kes olid need inimesed, kes üle kogu Venemaa Narva kokku sõitsid? Kui palju nad üldse teadsid sellest, kuhu nad tulevad? Mis neid tänaseni Narvas hoiab? Lavastus uurib, kuidas salajane militaartehas mõjutas linna kujunemist ning millise jälje jättis suletud keskkond inimestele ja linnale. Lavastus põhineb intervjuudel endiste Baltijetsi töötajate, ajaloolaste ja Narva noortega.
Autor Piret Jaaks
Lavastaja Mari-Liis Lill
Kunstnik Nele Sooväli
Helilooja Jarek Kasar
Valguskujundaja Priidu Adlas
Produtsendid Maretta Keldo ja Serafima Kolodkina
Etenduse juht Maretta Keldo või Serafima Kolodkina
Lavastuse assistent Sergei Poljatsihhin
Laval: Henrik Kalmet, Riina Maidre, Elina Reinold ja Kristjan Sarv.
Pane tähele! Etenduses kasutatakse lavatossu ning suitsetatakse!
Teatril on õigus teha muudatusi mängukavas ja saaliplaanis.

Kas oled kunagi mõelnud, mis tähendab elada ühiskonnas, kus sinu väärtus määratakse sünniaktidega?
Dokumentaallavastus “Ühiskondlikult kahjulik element” on julge ja liigutav teos, mis toob lavale lood naistest, kes ei vasta ühiskonna ootustele. Nad seisavad silmitsi ühiskondlike eelarvamuste, surve ja sildistamisega. Need naised on valinud oma tee, olgu selleks siis eneseteostus, teadlik otsus lapsi mitte saada, või lihtne tõsiasi, et õiget partnerit pole veel leitud. Aga kas see teeb neist tõesti ühiskondlikult kahjuliku elemendi?
Lavastus on lugu meist kõigist – naistest, meestest, peredest ja ühiskonnast, kus elame. Keegi meist ei ole pelgalt statistika.
Idee autor Siret Tuula
Lavastaja Helen Rekkor
Kunstnik Jaanika Jüris
Dramaturgid Helen Rekkor, Siret Tuula ja Kristiina Jalasto-Kallas
Helikujundaja Laura Sinimäe
Videokunstnik Piret Parrest
Valguskunstnik Denis Bretško
Produtsendid Triinu Reigo ja Katarina Tomps
Etenduse juht Triinu Reigo
Laval: Eva Püssa, Kaisa Selde, Silva Pijon ja Siret Tuula.
Teatril on õigus teha muudatusi mängukavas ja saaliplaanis.

Kas oled kunagi mõelnud, mis tähendab elada ühiskonnas, kus sinu väärtus määratakse sünniaktidega?
Dokumentaallavastus “Ühiskondlikult kahjulik element” on julge ja liigutav teos, mis toob lavale lood naistest, kes ei vasta ühiskonna ootustele. Nad seisavad silmitsi ühiskondlike eelarvamuste, surve ja sildistamisega. Need naised on valinud oma tee, olgu selleks siis eneseteostus, teadlik otsus lapsi mitte saada, või lihtne tõsiasi, et õiget partnerit pole veel leitud. Aga kas see teeb neist tõesti ühiskondlikult kahjuliku elemendi?
Lavastus on lugu meist kõigist – naistest, meestest, peredest ja ühiskonnast, kus elame. Keegi meist ei ole pelgalt statistika.
Idee autor Siret Tuula
Lavastaja Helen Rekkor
Kunstnik Jaanika Jüris
Dramaturgid Helen Rekkor, Siret Tuula ja Kristiina Jalasto-Kallas
Helikujundaja Laura Sinimäe
Videokunstnik Piret Parrest
Valguskunstnik Denis Bretško
Produtsendid Triinu Reigo ja Katarina Tomps
Etenduse juht Triinu Reigo
Laval: Eva Püssa, Kaisa Selde, Silva Pijon ja Siret Tuula.
Teatril on õigus teha muudatusi mängukavas ja saaliplaanis.

Kas üks õhtu võib elu täielikult pea peale pöörata?
Korralikust kodust saab hetkega lahinguväli, kus paljastuvad keelatud armastus, valus reetmine ja emaarmastuse tumedam pool. “Bens või diisel” on terav ja tänapäevane suhtedraama, mis on vürtsitatud musta huumoriga ning toob lavale saladused, mis enam peidus ei püsi.
Näidend valmis Eesti Teatri Agentuuri näitekirjanduse arendamise mentorprogrammis koostöös Martin Algusega ning selle julge ja ausa lavalooga tähistab Tiina Tauraite oma 50. juubelit.
Autor Tiina Tauraite
Lavastaja Marta Aliide Jakovski (Tallinna Linnateater)
Kunstnik Kalju-Karl Kivi
Valguskunstnik Emil Kallas (Tallinna Linnateater)
Produtsent Krista Tramberg
Etenduse juht Elis Listra (TÜ VKA)
Laval: Tiina Tauraite, Riina Maidre ja Erling Eding (EMTA lavakunstikool).
Pane tähele! Etenduses suitsetatakse!
Teatril on õigus teha muudatusi mängukavas ja saaliplaanis.

Kas üks õhtu võib elu täielikult pea peale pöörata?
Korralikust kodust saab hetkega lahinguväli, kus paljastuvad keelatud armastus, valus reetmine ja emaarmastuse tumedam pool. “Bens või diisel” on terav ja tänapäevane suhtedraama, mis on vürtsitatud musta huumoriga ning toob lavale saladused, mis enam peidus ei püsi.
Näidend valmis Eesti Teatri Agentuuri näitekirjanduse arendamise mentorprogrammis koostöös Martin Algusega ning selle julge ja ausa lavalooga tähistab Tiina Tauraite oma 50. juubelit.
Autor Tiina Tauraite
Lavastaja Marta Aliide Jakovski (Tallinna Linnateater)
Kunstnik Kalju-Karl Kivi
Valguskunstnik Emil Kallas (Tallinna Linnateater)
Produtsent Krista Tramberg
Etenduse juht Elis Listra (TÜ VKA)
Laval: Tiina Tauraite, Riina Maidre ja Erling Eding (EMTA lavakunstikool).
Pane tähele! Etenduses suitsetatakse!
Teatril on õigus teha muudatusi mängukavas ja saaliplaanis.

“Sisekliima” on dokumentaallavastus Narva kõige salapärasemast hoonest, mida kunagi tunti vaid nime all Postkast nr 2. Sellel aadressil asus suletud sõjatehas Baltijets, mis oli niivõrd salastatud, et seda ei olnud võimalik leida üheltki kaardilt. Veel salajasem oli see, mida seal tehti. Mõni arvas, et seal rikastatakse uraani, teine aga, et toodetakse kosmosetehnikat. Olenemata sellest, mida seal päriselt tehti levisid jutud, et seal koheldakse oma töötajaid nii hästi, et maapealne paradiis on üsna lähedal. Mõni ei taha tänaseni sellest kõigest rääkida, sest mine sa tea…
 
Kes olid need inimesed, kes üle kogu Venemaa Narva kokku sõitsid? Kui palju nad üldse teadsid sellest, kuhu nad tulevad? Mis neid tänaseni Narvas hoiab? Lavastus uurib, kuidas salajane militaartehas mõjutas linna kujunemist ning millise jälje jättis suletud keskkond inimestele ja linnale. Lavastus põhineb intervjuudel endiste Baltijetsi töötajate, ajaloolaste ja Narva noortega.
Autor Piret Jaaks
Lavastaja Mari-Liis Lill
Kunstnik Nele Sooväli
Helilooja Jarek Kasar
Valguskujundaja Priidu Adlas
Produtsendid Maretta Keldo ja Serafima Kolodkina
Etenduse juht Maretta Keldo või Serafima Kolodkina
Lavastuse assistent Sergei Poljatsihhin
Laval: Henrik Kalmet, Riina Maidre, Elina Reinold ja Kristjan Sarv.
Pane tähele! Etenduses kasutatakse lavatossu ning suitsetatakse!
Teatril on õigus teha muudatusi mängukavas ja saaliplaanis.

“Sisekliima” on dokumentaallavastus Narva kõige salapärasemast hoonest, mida kunagi tunti vaid nime all Postkast nr 2. Sellel aadressil asus suletud sõjatehas Baltijets, mis oli niivõrd salastatud, et seda ei olnud võimalik leida üheltki kaardilt. Veel salajasem oli see, mida seal tehti. Mõni arvas, et seal rikastatakse uraani, teine aga, et toodetakse kosmosetehnikat. Olenemata sellest, mida seal päriselt tehti levisid jutud, et seal koheldakse oma töötajaid nii hästi, et maapealne paradiis on üsna lähedal. Mõni ei taha tänaseni sellest kõigest rääkida, sest mine sa tea…
 
Kes olid need inimesed, kes üle kogu Venemaa Narva kokku sõitsid? Kui palju nad üldse teadsid sellest, kuhu nad tulevad? Mis neid tänaseni Narvas hoiab? Lavastus uurib, kuidas salajane militaartehas mõjutas linna kujunemist ning millise jälje jättis suletud keskkond inimestele ja linnale. Lavastus põhineb intervjuudel endiste Baltijetsi töötajate, ajaloolaste ja Narva noortega.
Autor Piret Jaaks
Lavastaja Mari-Liis Lill
Kunstnik Nele Sooväli
Helilooja Jarek Kasar
Valguskujundaja Priidu Adlas
Produtsendid Maretta Keldo ja Serafima Kolodkina
Etenduse juht Maretta Keldo või Serafima Kolodkina
Lavastuse assistent Sergei Poljatsihhin
Laval: Henrik Kalmet, Riina Maidre, Elina Reinold ja Kristjan Sarv.
Pane tähele! Etenduses kasutatakse lavatossu ning suitsetatakse!
Teatril on õigus teha muudatusi mängukavas ja saaliplaanis.

Kas oled kunagi mõelnud, mis tähendab elada ühiskonnas, kus sinu väärtus määratakse sünniaktidega?
Dokumentaallavastus “Ühiskondlikult kahjulik element” on julge ja liigutav teos, mis toob lavale lood naistest, kes ei vasta ühiskonna ootustele. Nad seisavad silmitsi ühiskondlike eelarvamuste, surve ja sildistamisega. Need naised on valinud oma tee, olgu selleks siis eneseteostus, teadlik otsus lapsi mitte saada, või lihtne tõsiasi, et õiget partnerit pole veel leitud. Aga kas see teeb neist tõesti ühiskondlikult kahjuliku elemendi?
Lavastus on lugu meist kõigist – naistest, meestest, peredest ja ühiskonnast, kus elame. Keegi meist ei ole pelgalt statistika.
Idee autor Siret Tuula
Lavastaja Helen Rekkor
Kunstnik Jaanika Jüris
Dramaturgid Helen Rekkor, Siret Tuula ja Kristiina Jalasto-Kallas
Helikujundaja Laura Sinimäe
Videokunstnik Piret Parrest
Valguskunstnik Denis Bretško
Produtsendid Triinu Reigo ja Katarina Tomps
Etenduse juht Triinu Reigo
Laval: Eva Püssa, Kaisa Selde, Silva Pijon ja Siret Tuula.
Teatril on õigus teha muudatusi mängukavas ja saaliplaanis.

Kas oled kunagi mõelnud, mis tähendab elada ühiskonnas, kus sinu väärtus määratakse sünniaktidega?
Dokumentaallavastus “Ühiskondlikult kahjulik element” on julge ja liigutav teos, mis toob lavale lood naistest, kes ei vasta ühiskonna ootustele. Nad seisavad silmitsi ühiskondlike eelarvamuste, surve ja sildistamisega. Need naised on valinud oma tee, olgu selleks siis eneseteostus, teadlik otsus lapsi mitte saada, või lihtne tõsiasi, et õiget partnerit pole veel leitud. Aga kas see teeb neist tõesti ühiskondlikult kahjuliku elemendi?
Lavastus on lugu meist kõigist – naistest, meestest, peredest ja ühiskonnast, kus elame. Keegi meist ei ole pelgalt statistika.
Idee autor Siret Tuula
Lavastaja Helen Rekkor
Kunstnik Jaanika Jüris
Dramaturgid Helen Rekkor, Siret Tuula ja Kristiina Jalasto-Kallas
Helikujundaja Laura Sinimäe
Videokunstnik Piret Parrest
Valguskunstnik Denis Bretško
Produtsendid Triinu Reigo ja Katarina Tomps
Etenduse juht Triinu Reigo
Laval: Eva Püssa, Kaisa Selde, Silva Pijon ja Siret Tuula.
Teatril on õigus teha muudatusi mängukavas ja saaliplaanis.

Kas üks õhtu võib elu täielikult pea peale pöörata?
Korralikust kodust saab hetkega lahinguväli, kus paljastuvad keelatud armastus, valus reetmine ja emaarmastuse tumedam pool. “Bens või diisel” on terav ja tänapäevane suhtedraama, mis on vürtsitatud musta huumoriga ning toob lavale saladused, mis enam peidus ei püsi.
Näidend valmis Eesti Teatri Agentuuri näitekirjanduse arendamise mentorprogrammis koostöös Martin Algusega ning selle julge ja ausa lavalooga tähistab Tiina Tauraite oma 50. juubelit.
Autor Tiina Tauraite
Lavastaja Marta Aliide Jakovski (Tallinna Linnateater)
Kunstnik Kalju-Karl Kivi
Valguskunstnik Emil Kallas (Tallinna Linnateater)
Produtsent Krista Tramberg
Etenduse juht Elis Listra (TÜ VKA)
Laval: Tiina Tauraite, Riina Maidre ja Erling Eding (EMTA lavakunstikool).
Pane tähele! Etenduses suitsetatakse!
Teatril on õigus teha muudatusi mängukavas ja saaliplaanis.

Kas üks õhtu võib elu täielikult pea peale pöörata?
Korralikust kodust saab hetkega lahinguväli, kus paljastuvad keelatud armastus, valus reetmine ja emaarmastuse tumedam pool. “Bens või diisel” on terav ja tänapäevane suhtedraama, mis on vürtsitatud musta huumoriga ning toob lavale saladused, mis enam peidus ei püsi.
Näidend valmis Eesti Teatri Agentuuri näitekirjanduse arendamise mentorprogrammis koostöös Martin Algusega ning selle julge ja ausa lavalooga tähistab Tiina Tauraite oma 50. juubelit.
Autor Tiina Tauraite
Lavastaja Marta Aliide Jakovski (Tallinna Linnateater)
Kunstnik Kalju-Karl Kivi
Valguskunstnik Emil Kallas (Tallinna Linnateater)
Produtsent Krista Tramberg
Etenduse juht Elis Listra (TÜ VKA)
Laval: Tiina Tauraite, Riina Maidre ja Erling Eding (EMTA lavakunstikool).
Pane tähele! Etenduses suitsetatakse!
Teatril on õigus teha muudatusi mängukavas ja saaliplaanis.

Kas üks õhtu võib elu täielikult pea peale pöörata?
Korralikust kodust saab hetkega lahinguväli, kus paljastuvad keelatud armastus, valus reetmine ja emaarmastuse tumedam pool. “Bens või diisel” on terav ja tänapäevane suhtedraama, mis on vürtsitatud musta huumoriga ning toob lavale saladused, mis enam peidus ei püsi.
Näidend valmis Eesti Teatri Agentuuri näitekirjanduse arendamise mentorprogrammis koostöös Martin Algusega ning selle julge ja ausa lavalooga tähistab Tiina Tauraite oma 50. juubelit.
Autor Tiina Tauraite
Lavastaja Marta Aliide Jakovski (Tallinna Linnateater)
Kunstnik Kalju-Karl Kivi
Valguskunstnik Emil Kallas (Tallinna Linnateater)
Produtsent Krista Tramberg
Etenduse juht Elis Listra (TÜ VKA)
Laval: Tiina Tauraite, Riina Maidre ja Erling Eding (EMTA lavakunstikool).
Pane tähele! Etenduses suitsetatakse!
Teatril on õigus teha muudatusi mängukavas ja saaliplaanis.

Lugu 1993. aasta suvest Narvas
Paljud inimesed ei mäleta Narva referendumit. Ometi on seda nimetatud üheks kõige tõsisemaks kriisiks taasiseseisvunud Eesti esimestel aastatel.
Lavastus viib vaataja aega, mil Eesti riik oli olnud iseseisev alles kaks aastat ja paljud küsimused olid veel lahtised. Narvas ja Sillamäel korraldati referendum, mille eesmärk oli anda piirkonnale autonoomia. Õhus oli võimalus, et osa Ida-Virumaast eraldub Eestist või liigub Venemaa mõjusfääri.
Tollane peaminister Mart Laar on nimetanud Narva referendumit oma valitsusaja kõige raskemaks kriisiks. Taustaks olid värsked konfliktid Transnistrias ja Abhaasias ning hirm, et midagi sarnast võib juhtuda ka Eestis. Valitsus saatis Narva eriesindajaks noore Indrek Tarandi, kelle ülesanne oli olukorda hinnata ja püüda kriisi kontrolli all hoida.
See lugu avaneb kahe inimese kohtumises tänasel päeval. Minevikku püütakse mõista dokumentide, mälestuste ja isiklike kogemuste kaudu. Nii põimuvad suured poliitilised sündmused ja inimeste eluvalikud, kahtlused ning mälestused. Kolmkümmend aastat hiljem pole küsimused piiridest, julgeolekust ja kuulumisest kadunud. Vastupidi, need kõlavad meie ümber taas üha valjemini.
„Kuum suvi ’93“ on Tiit Palu dokumentaalne draamalavastus ajast, mil Eesti tulevik võis minna mitut erinevat teed ja poliitilised otsused põimusid inimeste isiklike lugudega.
Mida mäletad sina 1993. aastast? Või mida oled sellest kuulnud?
Autor ja lavastaja Tiit Palu
Kunstnik Pille Jänes
Helilooja Astra Irene Susi (Teater Endla)
Valguskunstnik Margus Vaigur (Teater Endla)
Produtsent Liisa Liksor
Etenduse juht Triinu Reigo
Laval Hendrik Toompere (Eesti Draamateater) ja Luisa Lõhmus.

Lugu 1993. aasta suvest Narvas
Paljud inimesed ei mäleta Narva referendumit. Ometi on seda nimetatud üheks kõige tõsisemaks kriisiks taasiseseisvunud Eesti esimestel aastatel.
Lavastus viib vaataja aega, mil Eesti riik oli olnud iseseisev alles kaks aastat ja paljud küsimused olid veel lahtised. Narvas ja Sillamäel korraldati referendum, mille eesmärk oli anda piirkonnale autonoomia. Õhus oli võimalus, et osa Ida-Virumaast eraldub Eestist või liigub Venemaa mõjusfääri.
Tollane peaminister Mart Laar on nimetanud Narva referendumit oma valitsusaja kõige raskemaks kriisiks. Taustaks olid värsked konfliktid Transnistrias ja Abhaasias ning hirm, et midagi sarnast võib juhtuda ka Eestis. Valitsus saatis Narva eriesindajaks noore Indrek Tarandi, kelle ülesanne oli olukorda hinnata ja püüda kriisi kontrolli all hoida.
See lugu avaneb kahe inimese kohtumises tänasel päeval. Minevikku püütakse mõista dokumentide, mälestuste ja isiklike kogemuste kaudu. Nii põimuvad suured poliitilised sündmused ja inimeste eluvalikud, kahtlused ning mälestused. Kolmkümmend aastat hiljem pole küsimused piiridest, julgeolekust ja kuulumisest kadunud. Vastupidi, need kõlavad meie ümber taas üha valjemini.
„Kuum suvi ’93“ on Tiit Palu dokumentaalne draamalavastus ajast, mil Eesti tulevik võis minna mitut erinevat teed ja poliitilised otsused põimusid inimeste isiklike lugudega.
Mida mäletad sina 1993. aastast? Või mida oled sellest kuulnud?
Autor ja lavastaja Tiit Palu
Kunstnik Pille Jänes
Helilooja Astra Irene Susi (Teater Endla)
Valguskunstnik Margus Vaigur (Teater Endla)
Produtsent Liisa Liksor
Etenduse juht Triinu Reigo
Laval Hendrik Toompere (Eesti Draamateater) ja Luisa Lõhmus.

Lugu 1993. aasta suvest Narvas
Paljud inimesed ei mäleta Narva referendumit. Ometi on seda nimetatud üheks kõige tõsisemaks kriisiks taasiseseisvunud Eesti esimestel aastatel.
Lavastus viib vaataja aega, mil Eesti riik oli olnud iseseisev alles kaks aastat ja paljud küsimused olid veel lahtised. Narvas ja Sillamäel korraldati referendum, mille eesmärk oli anda piirkonnale autonoomia. Õhus oli võimalus, et osa Ida-Virumaast eraldub Eestist või liigub Venemaa mõjusfääri.
Tollane peaminister Mart Laar on nimetanud Narva referendumit oma valitsusaja kõige raskemaks kriisiks. Taustaks olid värsked konfliktid Transnistrias ja Abhaasias ning hirm, et midagi sarnast võib juhtuda ka Eestis. Valitsus saatis Narva eriesindajaks noore Indrek Tarandi, kelle ülesanne oli olukorda hinnata ja püüda kriisi kontrolli all hoida.
See lugu avaneb kahe inimese kohtumises tänasel päeval. Minevikku püütakse mõista dokumentide, mälestuste ja isiklike kogemuste kaudu. Nii põimuvad suured poliitilised sündmused ja inimeste eluvalikud, kahtlused ning mälestused. Kolmkümmend aastat hiljem pole küsimused piiridest, julgeolekust ja kuulumisest kadunud. Vastupidi, need kõlavad meie ümber taas üha valjemini.
„Kuum suvi ’93“ on Tiit Palu dokumentaalne draamalavastus ajast, mil Eesti tulevik võis minna mitut erinevat teed ja poliitilised otsused põimusid inimeste isiklike lugudega.
Mida mäletad sina 1993. aastast? Või mida oled sellest kuulnud?
Autor ja lavastaja Tiit Palu
Kunstnik Pille Jänes
Helilooja Astra Irene Susi (Teater Endla)
Valguskunstnik Margus Vaigur (Teater Endla)
Produtsent Liisa Liksor
Etenduse juht Triinu Reigo
Laval Hendrik Toompere (Eesti Draamateater) ja Luisa Lõhmus.

Lugu 1993. aasta suvest Narvas
Paljud inimesed ei mäleta Narva referendumit. Ometi on seda nimetatud üheks kõige tõsisemaks kriisiks taasiseseisvunud Eesti esimestel aastatel.
Lavastus viib vaataja aega, mil Eesti riik oli olnud iseseisev alles kaks aastat ja paljud küsimused olid veel lahtised. Narvas ja Sillamäel korraldati referendum, mille eesmärk oli anda piirkonnale autonoomia. Õhus oli võimalus, et osa Ida-Virumaast eraldub Eestist või liigub Venemaa mõjusfääri.
Tollane peaminister Mart Laar on nimetanud Narva referendumit oma valitsusaja kõige raskemaks kriisiks. Taustaks olid värsked konfliktid Transnistrias ja Abhaasias ning hirm, et midagi sarnast võib juhtuda ka Eestis. Valitsus saatis Narva eriesindajaks noore Indrek Tarandi, kelle ülesanne oli olukorda hinnata ja püüda kriisi kontrolli all hoida.
See lugu avaneb kahe inimese kohtumises tänasel päeval. Minevikku püütakse mõista dokumentide, mälestuste ja isiklike kogemuste kaudu. Nii põimuvad suured poliitilised sündmused ja inimeste eluvalikud, kahtlused ning mälestused. Kolmkümmend aastat hiljem pole küsimused piiridest, julgeolekust ja kuulumisest kadunud. Vastupidi, need kõlavad meie ümber taas üha valjemini.
„Kuum suvi ’93“ on Tiit Palu dokumentaalne draamalavastus ajast, mil Eesti tulevik võis minna mitut erinevat teed ja poliitilised otsused põimusid inimeste isiklike lugudega.
Mida mäletad sina 1993. aastast? Või mida oled sellest kuulnud?
Autor ja lavastaja Tiit Palu
Kunstnik Pille Jänes
Helilooja Astra Irene Susi (Teater Endla)
Valguskunstnik Margus Vaigur (Teater Endla)
Produtsent Liisa Liksor
Etenduse juht Triinu Reigo
Laval Hendrik Toompere (Eesti Draamateater) ja Luisa Lõhmus.

Lugu 1993. aasta suvest Narvas
Paljud inimesed ei mäleta Narva referendumit. Ometi on seda nimetatud üheks kõige tõsisemaks kriisiks taasiseseisvunud Eesti esimestel aastatel.
Lavastus viib vaataja aega, mil Eesti riik oli olnud iseseisev alles kaks aastat ja paljud küsimused olid veel lahtised. Narvas ja Sillamäel korraldati referendum, mille eesmärk oli anda piirkonnale autonoomia. Õhus oli võimalus, et osa Ida-Virumaast eraldub Eestist või liigub Venemaa mõjusfääri.
Tollane peaminister Mart Laar on nimetanud Narva referendumit oma valitsusaja kõige raskemaks kriisiks. Taustaks olid värsked konfliktid Transnistrias ja Abhaasias ning hirm, et midagi sarnast võib juhtuda ka Eestis. Valitsus saatis Narva eriesindajaks noore Indrek Tarandi, kelle ülesanne oli olukorda hinnata ja püüda kriisi kontrolli all hoida.
See lugu avaneb kahe inimese kohtumises tänasel päeval. Minevikku püütakse mõista dokumentide, mälestuste ja isiklike kogemuste kaudu. Nii põimuvad suured poliitilised sündmused ja inimeste eluvalikud, kahtlused ning mälestused. Kolmkümmend aastat hiljem pole küsimused piiridest, julgeolekust ja kuulumisest kadunud. Vastupidi, need kõlavad meie ümber taas üha valjemini.
„Kuum suvi ’93“ on Tiit Palu dokumentaalne draamalavastus ajast, mil Eesti tulevik võis minna mitut erinevat teed ja poliitilised otsused põimusid inimeste isiklike lugudega.
Mida mäletad sina 1993. aastast? Või mida oled sellest kuulnud?
Autor ja lavastaja Tiit Palu
Kunstnik Pille Jänes
Helilooja Astra Irene Susi (Teater Endla)
Valguskunstnik Margus Vaigur (Teater Endla)
Produtsent Liisa Liksor
Etenduse juht Triinu Reigo
Laval Hendrik Toompere (Eesti Draamateater) ja Luisa Lõhmus.

Lugu 1993. aasta suvest Narvas
Paljud inimesed ei mäleta Narva referendumit. Ometi on seda nimetatud üheks kõige tõsisemaks kriisiks taasiseseisvunud Eesti esimestel aastatel.
Lavastus viib vaataja aega, mil Eesti riik oli olnud iseseisev alles kaks aastat ja paljud küsimused olid veel lahtised. Narvas ja Sillamäel korraldati referendum, mille eesmärk oli anda piirkonnale autonoomia. Õhus oli võimalus, et osa Ida-Virumaast eraldub Eestist või liigub Venemaa mõjusfääri.
Tollane peaminister Mart Laar on nimetanud Narva referendumit oma valitsusaja kõige raskemaks kriisiks. Taustaks olid värsked konfliktid Transnistrias ja Abhaasias ning hirm, et midagi sarnast võib juhtuda ka Eestis. Valitsus saatis Narva eriesindajaks noore Indrek Tarandi, kelle ülesanne oli olukorda hinnata ja püüda kriisi kontrolli all hoida.
See lugu avaneb kahe inimese kohtumises tänasel päeval. Minevikku püütakse mõista dokumentide, mälestuste ja isiklike kogemuste kaudu. Nii põimuvad suured poliitilised sündmused ja inimeste eluvalikud, kahtlused ning mälestused. Kolmkümmend aastat hiljem pole küsimused piiridest, julgeolekust ja kuulumisest kadunud. Vastupidi, need kõlavad meie ümber taas üha valjemini.
„Kuum suvi ’93“ on Tiit Palu dokumentaalne draamalavastus ajast, mil Eesti tulevik võis minna mitut erinevat teed ja poliitilised otsused põimusid inimeste isiklike lugudega.
Mida mäletad sina 1993. aastast? Või mida oled sellest kuulnud?
Autor ja lavastaja Tiit Palu
Kunstnik Pille Jänes
Helilooja Astra Irene Susi (Teater Endla)
Valguskunstnik Margus Vaigur (Teater Endla)
Produtsent Liisa Liksor
Etenduse juht Triinu Reigo
Laval Hendrik Toompere (Eesti Draamateater) ja Luisa Lõhmus.

Sveta Grigorjeva küsib oma uuslavastuses "MASC", milliseid mehelikkuse viise tänapäeva maailm vajab. Mida tähendab olla mees? Olla mehelik? Eriti ajal, mil maskuliinsus on kuuldavasti kriisis ja kus ühtede meelest on mehelikkus kadumas, teiste meelest aga liiga toksiline. Milline oleks selline maskuliinsus, mis võimestaks nii selle kandjat kui ka teda ümbritsevaid?
Autor ja lavastaja Sveta Grigorjeva 
Dramaturg Kerli Ever
Kunstnik Mara Kirchberg 
Kostüümikunstnik Lisette Sivard
Valguskunstnik Raimond Danilov (Eesti Draamateater)
Helilooja Otto Iivari 
Helitehnik Raido Linkmann
Videokunstnik Laura Romanova
Produtsent Maretta Keldo 
Laval Jass Kalev Mäe (Ugala Teater), Sebastian Talmar, Barbara Lehtna ja Alexander Kuchmezov (Südalinna Teater).
Teatril on õigus teha muudatusi mängukavas ja saaliplaanis.

Sveta Grigorjeva küsib oma uuslavastuses "MASC", milliseid mehelikkuse viise tänapäeva maailm vajab. Mida tähendab olla mees? Olla mehelik? Eriti ajal, mil maskuliinsus on kuuldavasti kriisis ja kus ühtede meelest on mehelikkus kadumas, teiste meelest aga liiga toksiline. Milline oleks selline maskuliinsus, mis võimestaks nii selle kandjat kui ka teda ümbritsevaid?
Autor ja lavastaja Sveta Grigorjeva 
Dramaturg Kerli Ever
Kunstnik Mara Kirchberg 
Kostüümikunstnik Lisette Sivard
Valguskunstnik Raimond Danilov (Eesti Draamateater)
Helilooja Otto Iivari 
Helitehnik Raido Linkmann
Videokunstnik Laura Romanova
Produtsent Maretta Keldo 
Laval Jass Kalev Mäe (Ugala Teater), Sebastian Talmar, Barbara Lehtna ja Alexander Kuchmezov (Südalinna Teater).
Teatril on õigus teha muudatusi mängukavas ja saaliplaanis.

Lugu 1993. aasta suvest Narvas
Paljud inimesed ei mäleta Narva referendumit. Ometi on seda nimetatud üheks kõige tõsisemaks kriisiks taasiseseisvunud Eesti esimestel aastatel.
Lavastus viib vaataja aega, mil Eesti riik oli olnud iseseisev alles kaks aastat ja paljud küsimused olid veel lahtised. Narvas ja Sillamäel korraldati referendum, mille eesmärk oli anda piirkonnale autonoomia. Õhus oli võimalus, et osa Ida-Virumaast eraldub Eestist või liigub Venemaa mõjusfääri.
Tollane peaminister Mart Laar on nimetanud Narva referendumit oma valitsusaja kõige raskemaks kriisiks. Taustaks olid värsked konfliktid Transnistrias ja Abhaasias ning hirm, et midagi sarnast võib juhtuda ka Eestis. Valitsus saatis Narva eriesindajaks noore Indrek Tarandi, kelle ülesanne oli olukorda hinnata ja püüda kriisi kontrolli all hoida.
See lugu avaneb kahe inimese kohtumises tänasel päeval. Minevikku püütakse mõista dokumentide, mälestuste ja isiklike kogemuste kaudu. Nii põimuvad suured poliitilised sündmused ja inimeste eluvalikud, kahtlused ning mälestused. Kolmkümmend aastat hiljem pole küsimused piiridest, julgeolekust ja kuulumisest kadunud. Vastupidi, need kõlavad meie ümber taas üha valjemini.
„Kuum suvi ’93“ on Tiit Palu dokumentaalne draamalavastus ajast, mil Eesti tulevik võis minna mitut erinevat teed ja poliitilised otsused põimusid inimeste isiklike lugudega.
Mida mäletad sina 1993. aastast? Või mida oled sellest kuulnud?
Autor ja lavastaja Tiit Palu
Kunstnik Pille Jänes
Helilooja Astra Irene Susi (Teater Endla)
Valguskunstnik Margus Vaigur (Teater Endla)
Produtsent Liisa Liksor
Etenduse juht Triinu Reigo
Laval Hendrik Toompere (Eesti Draamateater) ja Luisa Lõhmus.

Sveta Grigorjeva küsib oma uuslavastuses "MASC", milliseid mehelikkuse viise tänapäeva maailm vajab. Mida tähendab olla mees? Olla mehelik? Eriti ajal, mil maskuliinsus on kuuldavasti kriisis ja kus ühtede meelest on mehelikkus kadumas, teiste meelest aga liiga toksiline. Milline oleks selline maskuliinsus, mis võimestaks nii selle kandjat kui ka teda ümbritsevaid?
Autor ja lavastaja Sveta Grigorjeva 
Dramaturg Kerli Ever
Kunstnik Mara Kirchberg 
Kostüümikunstnik Lisette Sivard
Valguskunstnik Raimond Danilov (Eesti Draamateater)
Helilooja Otto Iivari 
Helitehnik Raido Linkmann
Videokunstnik Laura Romanova
Produtsent Maretta Keldo 
Laval Jass Kalev Mäe (Ugala Teater), Sebastian Talmar, Barbara Lehtna ja Alexander Kuchmezov (Südalinna Teater).
Teatril on õigus teha muudatusi mängukavas ja saaliplaanis.

Sveta Grigorjeva küsib oma uuslavastuses "MASC", milliseid mehelikkuse viise tänapäeva maailm vajab. Mida tähendab olla mees? Olla mehelik? Eriti ajal, mil maskuliinsus on kuuldavasti kriisis ja kus ühtede meelest on mehelikkus kadumas, teiste meelest aga liiga toksiline. Milline oleks selline maskuliinsus, mis võimestaks nii selle kandjat kui ka teda ümbritsevaid?
Autor ja lavastaja Sveta Grigorjeva 
Dramaturg Kerli Ever
Kunstnik Mara Kirchberg 
Kostüümikunstnik Lisette Sivard
Valguskunstnik Raimond Danilov (Eesti Draamateater)
Helilooja Otto Iivari 
Helitehnik Raido Linkmann
Videokunstnik Laura Romanova
Produtsent Maretta Keldo 
Laval Jass Kalev Mäe (Ugala Teater), Sebastian Talmar, Barbara Lehtna ja Alexander Kuchmezov (Südalinna Teater).
Teatril on õigus teha muudatusi mängukavas ja saaliplaanis.

Lugu 1993. aasta suvest Narvas
Paljud inimesed ei mäleta Narva referendumit. Ometi on seda nimetatud üheks kõige tõsisemaks kriisiks taasiseseisvunud Eesti esimestel aastatel.
Lavastus viib vaataja aega, mil Eesti riik oli olnud iseseisev alles kaks aastat ja paljud küsimused olid veel lahtised. Narvas ja Sillamäel korraldati referendum, mille eesmärk oli anda piirkonnale autonoomia. Õhus oli võimalus, et osa Ida-Virumaast eraldub Eestist või liigub Venemaa mõjusfääri.
Tollane peaminister Mart Laar on nimetanud Narva referendumit oma valitsusaja kõige raskemaks kriisiks. Taustaks olid värsked konfliktid Transnistrias ja Abhaasias ning hirm, et midagi sarnast võib juhtuda ka Eestis. Valitsus saatis Narva eriesindajaks noore Indrek Tarandi, kelle ülesanne oli olukorda hinnata ja püüda kriisi kontrolli all hoida.
See lugu avaneb kahe inimese kohtumises tänasel päeval. Minevikku püütakse mõista dokumentide, mälestuste ja isiklike kogemuste kaudu. Nii põimuvad suured poliitilised sündmused ja inimeste eluvalikud, kahtlused ning mälestused. Kolmkümmend aastat hiljem pole küsimused piiridest, julgeolekust ja kuulumisest kadunud. Vastupidi, need kõlavad meie ümber taas üha valjemini.
„Kuum suvi ’93“ on Tiit Palu dokumentaalne draamalavastus ajast, mil Eesti tulevik võis minna mitut erinevat teed ja poliitilised otsused põimusid inimeste isiklike lugudega.
Mida mäletad sina 1993. aastast? Või mida oled sellest kuulnud?
Autor ja lavastaja Tiit Palu
Kunstnik Pille Jänes
Helilooja Astra Irene Susi (Teater Endla)
Valguskunstnik Margus Vaigur (Teater Endla)
Produtsent Liisa Liksor
Etenduse juht Triinu Reigo
Laval Hendrik Toompere (Eesti Draamateater) ja Luisa Lõhmus.

Sveta Grigorjeva küsib oma uuslavastuses "MASC", milliseid mehelikkuse viise tänapäeva maailm vajab. Mida tähendab olla mees? Olla mehelik? Eriti ajal, mil maskuliinsus on kuuldavasti kriisis ja kus ühtede meelest on mehelikkus kadumas, teiste meelest aga liiga toksiline. Milline oleks selline maskuliinsus, mis võimestaks nii selle kandjat kui ka teda ümbritsevaid?
Autor ja lavastaja Sveta Grigorjeva 
Dramaturg Kerli Ever
Kunstnik Mara Kirchberg 
Kostüümikunstnik Lisette Sivard
Valguskunstnik Raimond Danilov (Eesti Draamateater)
Helilooja Otto Iivari 
Helitehnik Raido Linkmann
Videokunstnik Laura Romanova
Produtsent Maretta Keldo 
Laval Jass Kalev Mäe (Ugala Teater), Sebastian Talmar, Barbara Lehtna ja Alexander Kuchmezov (Südalinna Teater).
Teatril on õigus teha muudatusi mängukavas ja saaliplaanis.

Sveta Grigorjeva küsib oma uuslavastuses "MASC", milliseid mehelikkuse viise tänapäeva maailm vajab. Mida tähendab olla mees? Olla mehelik? Eriti ajal, mil maskuliinsus on kuuldavasti kriisis ja kus ühtede meelest on mehelikkus kadumas, teiste meelest aga liiga toksiline. Milline oleks selline maskuliinsus, mis võimestaks nii selle kandjat kui ka teda ümbritsevaid?
Autor ja lavastaja Sveta Grigorjeva 
Dramaturg Kerli Ever
Kunstnik Mara Kirchberg 
Kostüümikunstnik Lisette Sivard
Valguskunstnik Raimond Danilov (Eesti Draamateater)
Helilooja Otto Iivari 
Helitehnik Raido Linkmann
Videokunstnik Laura Romanova
Produtsent Maretta Keldo 
Laval Jass Kalev Mäe (Ugala Teater), Sebastian Talmar, Barbara Lehtna ja Alexander Kuchmezov (Südalinna Teater).
Teatril on õigus teha muudatusi mängukavas ja saaliplaanis.

Lugu 1993. aasta suvest Narvas
Paljud inimesed ei mäleta Narva referendumit. Ometi on seda nimetatud üheks kõige tõsisemaks kriisiks taasiseseisvunud Eesti esimestel aastatel.
Lavastus viib vaataja aega, mil Eesti riik oli olnud iseseisev alles kaks aastat ja paljud küsimused olid veel lahtised. Narvas ja Sillamäel korraldati referendum, mille eesmärk oli anda piirkonnale autonoomia. Õhus oli võimalus, et osa Ida-Virumaast eraldub Eestist või liigub Venemaa mõjusfääri.
Tollane peaminister Mart Laar on nimetanud Narva referendumit oma valitsusaja kõige raskemaks kriisiks. Taustaks olid värsked konfliktid Transnistrias ja Abhaasias ning hirm, et midagi sarnast võib juhtuda ka Eestis. Valitsus saatis Narva eriesindajaks noore Indrek Tarandi, kelle ülesanne oli olukorda hinnata ja püüda kriisi kontrolli all hoida.
See lugu avaneb kahe inimese kohtumises tänasel päeval. Minevikku püütakse mõista dokumentide, mälestuste ja isiklike kogemuste kaudu. Nii põimuvad suured poliitilised sündmused ja inimeste eluvalikud, kahtlused ning mälestused. Kolmkümmend aastat hiljem pole küsimused piiridest, julgeolekust ja kuulumisest kadunud. Vastupidi, need kõlavad meie ümber taas üha valjemini.
„Kuum suvi ’93“ on Tiit Palu dokumentaalne draamalavastus ajast, mil Eesti tulevik võis minna mitut erinevat teed ja poliitilised otsused põimusid inimeste isiklike lugudega.
Mida mäletad sina 1993. aastast? Või mida oled sellest kuulnud?
Autor ja lavastaja Tiit Palu
Kunstnik Pille Jänes
Helilooja Astra Irene Susi (Teater Endla)
Valguskunstnik Margus Vaigur (Teater Endla)
Produtsent Liisa Liksor
Etenduse juht Triinu Reigo
Laval Hendrik Toompere (Eesti Draamateater) ja Luisa Lõhmus.

Lugu 1993. aasta suvest Narvas
Paljud inimesed ei mäleta Narva referendumit. Ometi on seda nimetatud üheks kõige tõsisemaks kriisiks taasiseseisvunud Eesti esimestel aastatel.
Lavastus viib vaataja aega, mil Eesti riik oli olnud iseseisev alles kaks aastat ja paljud küsimused olid veel lahtised. Narvas ja Sillamäel korraldati referendum, mille eesmärk oli anda piirkonnale autonoomia. Õhus oli võimalus, et osa Ida-Virumaast eraldub Eestist või liigub Venemaa mõjusfääri.
Tollane peaminister Mart Laar on nimetanud Narva referendumit oma valitsusaja kõige raskemaks kriisiks. Taustaks olid värsked konfliktid Transnistrias ja Abhaasias ning hirm, et midagi sarnast võib juhtuda ka Eestis. Valitsus saatis Narva eriesindajaks noore Indrek Tarandi, kelle ülesanne oli olukorda hinnata ja püüda kriisi kontrolli all hoida.
See lugu avaneb kahe inimese kohtumises tänasel päeval. Minevikku püütakse mõista dokumentide, mälestuste ja isiklike kogemuste kaudu. Nii põimuvad suured poliitilised sündmused ja inimeste eluvalikud, kahtlused ning mälestused. Kolmkümmend aastat hiljem pole küsimused piiridest, julgeolekust ja kuulumisest kadunud. Vastupidi, need kõlavad meie ümber taas üha valjemini.
„Kuum suvi ’93“ on Tiit Palu dokumentaalne draamalavastus ajast, mil Eesti tulevik võis minna mitut erinevat teed ja poliitilised otsused põimusid inimeste isiklike lugudega.
Mida mäletad sina 1993. aastast? Või mida oled sellest kuulnud?
Autor ja lavastaja Tiit Palu
Kunstnik Pille Jänes
Helilooja Astra Irene Susi (Teater Endla)
Valguskunstnik Margus Vaigur (Teater Endla)
Produtsent Liisa Liksor
Etenduse juht Triinu Reigo
Laval Hendrik Toompere (Eesti Draamateater) ja Luisa Lõhmus.

Lugu 1993. aasta suvest Narvas
Paljud inimesed ei mäleta Narva referendumit. Ometi on seda nimetatud üheks kõige tõsisemaks kriisiks taasiseseisvunud Eesti esimestel aastatel.
Lavastus viib vaataja aega, mil Eesti riik oli olnud iseseisev alles kaks aastat ja paljud küsimused olid veel lahtised. Narvas ja Sillamäel korraldati referendum, mille eesmärk oli anda piirkonnale autonoomia. Õhus oli võimalus, et osa Ida-Virumaast eraldub Eestist või liigub Venemaa mõjusfääri.
Tollane peaminister Mart Laar on nimetanud Narva referendumit oma valitsusaja kõige raskemaks kriisiks. Taustaks olid värsked konfliktid Transnistrias ja Abhaasias ning hirm, et midagi sarnast võib juhtuda ka Eestis. Valitsus saatis Narva eriesindajaks noore Indrek Tarandi, kelle ülesanne oli olukorda hinnata ja püüda kriisi kontrolli all hoida.
See lugu avaneb kahe inimese kohtumises tänasel päeval. Minevikku püütakse mõista dokumentide, mälestuste ja isiklike kogemuste kaudu. Nii põimuvad suured poliitilised sündmused ja inimeste eluvalikud, kahtlused ning mälestused. Kolmkümmend aastat hiljem pole küsimused piiridest, julgeolekust ja kuulumisest kadunud. Vastupidi, need kõlavad meie ümber taas üha valjemini.
„Kuum suvi ’93“ on Tiit Palu dokumentaalne draamalavastus ajast, mil Eesti tulevik võis minna mitut erinevat teed ja poliitilised otsused põimusid inimeste isiklike lugudega.
Mida mäletad sina 1993. aastast? Või mida oled sellest kuulnud?
Autor ja lavastaja Tiit Palu
Kunstnik Pille Jänes
Helilooja Astra Irene Susi (Teater Endla)
Valguskunstnik Margus Vaigur (Teater Endla)
Produtsent Liisa Liksor
Etenduse juht Triinu Reigo
Laval Hendrik Toompere (Eesti Draamateater) ja Luisa Lõhmus.

„Mida sa ütlesid laulu- ja tantsupeo kohta? Nalja teed või? Sa ei tea mitte midagi. Ole vait ja ma ütlen sulle, mis päriselt oluline on.“
Üheksa väga eriilmelist eestlast satuvad ühte ruumi. Ja nad arvavad, et teavad, miks nad sinna tulnud on. Aga vähehaaval hakkavad need üheksa maailma üksteise vastu hõõrduma, üksteisele haiget tegema ja oma maailmapilti kehtestama. Kuigi eesmärk on ühine.
Kas laulu- ja tantsupeo traditsioon peaks jätkuma või mitte? 
See päästik toob esile veel olulisemagi ning lahvatanud vastasseis on tabav portree meist endist. Naljakas, kurbki ja hetkiti kriipiv. Kindlasti jabur, aga samas aus.
Kuivõrd räägivad nad laulupeost ja kuivõrd räägivad nad iseendast? Kuivõrd tahetakse olla lihtsalt nähtud ja hinnatud? 
Lavastus on üks Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia 16. lennu näitlejate lõputöödest.
Autor Rasa Bugavičute-Pēce
Lavastaja Johan Elm
Kunstnik Eugen Tamberg
Valguskujundaja Karl Herman Õis (TÜVKA)
Muusikaline kujundaja Peeter Konovalov (Ugala Teater)
Kunstniku assistent Sandra Liis Pankin (TÜVKA)
Produtsendid Elis Listra (TÜVKA) ja Krista Tramberg
Laval TÜVKA 16. lennu näitlejad: Heleriin Lass, Jete Liisa Kiik, Saara Kaljujärv, Gregori Johannes Nõmm, Jens-Patrik Rand, Leonhard Sass Taalmaa, Polina Kryuchkova, Jenss Lootus ja Valeri Baženov.

„Mida sa ütlesid laulu- ja tantsupeo kohta? Nalja teed või? Sa ei tea mitte midagi. Ole vait ja ma ütlen sulle, mis päriselt oluline on.“
Üheksa väga eriilmelist eestlast satuvad ühte ruumi. Ja nad arvavad, et teavad, miks nad sinna tulnud on. Aga vähehaaval hakkavad need üheksa maailma üksteise vastu hõõrduma, üksteisele haiget tegema ja oma maailmapilti kehtestama. Kuigi eesmärk on ühine.
Kas laulu- ja tantsupeo traditsioon peaks jätkuma või mitte? 
See päästik toob esile veel olulisemagi ning lahvatanud vastasseis on tabav portree meist endist. Naljakas, kurbki ja hetkiti kriipiv. Kindlasti jabur, aga samas aus.
Kuivõrd räägivad nad laulupeost ja kuivõrd räägivad nad iseendast? Kuivõrd tahetakse olla lihtsalt nähtud ja hinnatud? 
Lavastus on üks Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia 16. lennu näitlejate lõputöödest.
Autor Rasa Bugavičute-Pēce
Lavastaja Johan Elm
Kunstnik Eugen Tamberg
Valguskujundaja Karl Herman Õis (TÜVKA)
Muusikaline kujundaja Peeter Konovalov (Ugala Teater)
Kunstniku assistent Sandra Liis Pankin (TÜVKA)
Produtsendid Elis Listra (TÜVKA) ja Krista Tramberg
Laval TÜVKA 16. lennu näitlejad: Heleriin Lass, Jete Liisa Kiik, Saara Kaljujärv, Gregori Johannes Nõmm, Jens-Patrik Rand, Leonhard Sass Taalmaa, Polina Kryuchkova, Jenss Lootus ja Valeri Baženov.

Sveta Grigorjeva küsib oma uuslavastuses "MASC", milliseid mehelikkuse viise tänapäeva maailm vajab. Mida tähendab olla mees? Olla mehelik? Eriti ajal, mil maskuliinsus on kuuldavasti kriisis ja kus ühtede meelest on mehelikkus kadumas, teiste meelest aga liiga toksiline. Milline oleks selline maskuliinsus, mis võimestaks nii selle kandjat kui ka teda ümbritsevaid?
Autor ja lavastaja Sveta Grigorjeva 
Dramaturg Kerli Ever
Kunstnik Mara Kirchberg 
Kostüümikunstnik Lisette Sivard
Valguskunstnik Raimond Danilov (Eesti Draamateater)
Helilooja Otto Iivari 
Helitehnik Raido Linkmann
Videokunstnik Laura Romanova
Produtsent Maretta Keldo 
Laval Jass Kalev Mäe (Ugala Teater), Sebastian Talmar, Barbara Lehtna ja Alexander Kuchmezov (Südalinna Teater).
Teatril on õigus teha muudatusi mängukavas ja saaliplaanis.

Sveta Grigorjeva küsib oma uuslavastuses "MASC", milliseid mehelikkuse viise tänapäeva maailm vajab. Mida tähendab olla mees? Olla mehelik? Eriti ajal, mil maskuliinsus on kuuldavasti kriisis ja kus ühtede meelest on mehelikkus kadumas, teiste meelest aga liiga toksiline. Milline oleks selline maskuliinsus, mis võimestaks nii selle kandjat kui ka teda ümbritsevaid?
Autor ja lavastaja Sveta Grigorjeva 
Dramaturg Kerli Ever
Kunstnik Mara Kirchberg 
Kostüümikunstnik Lisette Sivard
Valguskunstnik Raimond Danilov (Eesti Draamateater)
Helilooja Otto Iivari 
Helitehnik Raido Linkmann
Videokunstnik Laura Romanova
Produtsent Maretta Keldo 
Laval Jass Kalev Mäe (Ugala Teater), Sebastian Talmar, Barbara Lehtna ja Alexander Kuchmezov (Südalinna Teater).
Teatril on õigus teha muudatusi mängukavas ja saaliplaanis.

„Mida sa ütlesid laulu- ja tantsupeo kohta? Nalja teed või? Sa ei tea mitte midagi. Ole vait ja ma ütlen sulle, mis päriselt oluline on.“
Üheksa väga eriilmelist eestlast satuvad ühte ruumi. Ja nad arvavad, et teavad, miks nad sinna tulnud on. Aga vähehaaval hakkavad need üheksa maailma üksteise vastu hõõrduma, üksteisele haiget tegema ja oma maailmapilti kehtestama. Kuigi eesmärk on ühine.
Kas laulu- ja tantsupeo traditsioon peaks jätkuma või mitte? 
See päästik toob esile veel olulisemagi ning lahvatanud vastasseis on tabav portree meist endist. Naljakas, kurbki ja hetkiti kriipiv. Kindlasti jabur, aga samas aus.
Kuivõrd räägivad nad laulupeost ja kuivõrd räägivad nad iseendast? Kuivõrd tahetakse olla lihtsalt nähtud ja hinnatud? 
Lavastus on üks Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia 16. lennu näitlejate lõputöödest.
Autor Rasa Bugavičute-Pēce
Lavastaja Johan Elm
Kunstnik Eugen Tamberg
Valguskujundaja Karl Herman Õis (TÜVKA)
Muusikaline kujundaja Peeter Konovalov (Ugala Teater)
Kunstniku assistent Sandra Liis Pankin (TÜVKA)
Produtsendid Elis Listra (TÜVKA) ja Krista Tramberg
Laval TÜVKA 16. lennu näitlejad: Heleriin Lass, Jete Liisa Kiik, Saara Kaljujärv, Gregori Johannes Nõmm, Jens-Patrik Rand, Leonhard Sass Taalmaa, Polina Kryuchkova, Jenss Lootus ja Valeri Baženov.

„Mida sa ütlesid laulu- ja tantsupeo kohta? Nalja teed või? Sa ei tea mitte midagi. Ole vait ja ma ütlen sulle, mis päriselt oluline on.“
Üheksa väga eriilmelist eestlast satuvad ühte ruumi. Ja nad arvavad, et teavad, miks nad sinna tulnud on. Aga vähehaaval hakkavad need üheksa maailma üksteise vastu hõõrduma, üksteisele haiget tegema ja oma maailmapilti kehtestama. Kuigi eesmärk on ühine.
Kas laulu- ja tantsupeo traditsioon peaks jätkuma või mitte? 
See päästik toob esile veel olulisemagi ning lahvatanud vastasseis on tabav portree meist endist. Naljakas, kurbki ja hetkiti kriipiv. Kindlasti jabur, aga samas aus.
Kuivõrd räägivad nad laulupeost ja kuivõrd räägivad nad iseendast? Kuivõrd tahetakse olla lihtsalt nähtud ja hinnatud? 
Lavastus on üks Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia 16. lennu näitlejate lõputöödest.
Autor Rasa Bugavičute-Pēce
Lavastaja Johan Elm
Kunstnik Eugen Tamberg
Valguskujundaja Karl Herman Õis (TÜVKA)
Muusikaline kujundaja Peeter Konovalov (Ugala Teater)
Kunstniku assistent Sandra Liis Pankin (TÜVKA)
Produtsendid Elis Listra (TÜVKA) ja Krista Tramberg
Laval TÜVKA 16. lennu näitlejad: Heleriin Lass, Jete Liisa Kiik, Saara Kaljujärv, Gregori Johannes Nõmm, Jens-Patrik Rand, Leonhard Sass Taalmaa, Polina Kryuchkova, Jenss Lootus ja Valeri Baženov.

„Mida sa ütlesid laulu- ja tantsupeo kohta? Nalja teed või? Sa ei tea mitte midagi. Ole vait ja ma ütlen sulle, mis päriselt oluline on.“
Üheksa väga eriilmelist eestlast satuvad ühte ruumi. Ja nad arvavad, et teavad, miks nad sinna tulnud on. Aga vähehaaval hakkavad need üheksa maailma üksteise vastu hõõrduma, üksteisele haiget tegema ja oma maailmapilti kehtestama. Kuigi eesmärk on ühine.
Kas laulu- ja tantsupeo traditsioon peaks jätkuma või mitte? 
See päästik toob esile veel olulisemagi ning lahvatanud vastasseis on tabav portree meist endist. Naljakas, kurbki ja hetkiti kriipiv. Kindlasti jabur, aga samas aus.
Kuivõrd räägivad nad laulupeost ja kuivõrd räägivad nad iseendast? Kuivõrd tahetakse olla lihtsalt nähtud ja hinnatud? 
Lavastus on üks Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia 16. lennu näitlejate lõputöödest.
Autor Rasa Bugavičute-Pēce
Lavastaja Johan Elm
Kunstnik Eugen Tamberg
Valguskujundaja Karl Herman Õis (TÜVKA)
Muusikaline kujundaja Peeter Konovalov (Ugala Teater)
Kunstniku assistent Sandra Liis Pankin (TÜVKA)
Produtsendid Elis Listra (TÜVKA) ja Krista Tramberg
Laval TÜVKA 16. lennu näitlejad: Heleriin Lass, Jete Liisa Kiik, Saara Kaljujärv, Gregori Johannes Nõmm, Jens-Patrik Rand, Leonhard Sass Taalmaa, Polina Kryuchkova, Jenss Lootus ja Valeri Baženov.

„Mida sa ütlesid laulu- ja tantsupeo kohta? Nalja teed või? Sa ei tea mitte midagi. Ole vait ja ma ütlen sulle, mis päriselt oluline on.“
Üheksa väga eriilmelist eestlast satuvad ühte ruumi. Ja nad arvavad, et teavad, miks nad sinna tulnud on. Aga vähehaaval hakkavad need üheksa maailma üksteise vastu hõõrduma, üksteisele haiget tegema ja oma maailmapilti kehtestama. Kuigi eesmärk on ühine.
Kas laulu- ja tantsupeo traditsioon peaks jätkuma või mitte? 
See päästik toob esile veel olulisemagi ning lahvatanud vastasseis on tabav portree meist endist. Naljakas, kurbki ja hetkiti kriipiv. Kindlasti jabur, aga samas aus.
Kuivõrd räägivad nad laulupeost ja kuivõrd räägivad nad iseendast? Kuivõrd tahetakse olla lihtsalt nähtud ja hinnatud? 
Lavastus on üks Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia 16. lennu näitlejate lõputöödest.
Autor Rasa Bugavičute-Pēce
Lavastaja Johan Elm
Kunstnik Eugen Tamberg
Valguskujundaja Karl Herman Õis (TÜVKA)
Muusikaline kujundaja Peeter Konovalov (Ugala Teater)
Kunstniku assistent Sandra Liis Pankin (TÜVKA)
Produtsendid Elis Listra (TÜVKA) ja Krista Tramberg
Laval TÜVKA 16. lennu näitlejad: Heleriin Lass, Jete Liisa Kiik, Saara Kaljujärv, Gregori Johannes Nõmm, Jens-Patrik Rand, Leonhard Sass Taalmaa, Polina Kryuchkova, Jenss Lootus ja Valeri Baženov.

“Sisekliima” on dokumentaallavastus Narva kõige salapärasemast hoonest, mida kunagi tunti vaid nime all Postkast nr 2. Sellel aadressil asus suletud sõjatehas Baltijets, mis oli niivõrd salastatud, et seda ei olnud võimalik leida üheltki kaardilt. Veel salajasem oli see, mida seal tehti. Mõni arvas, et seal rikastatakse uraani, teine aga, et toodetakse kosmosetehnikat. Olenemata sellest, mida seal päriselt tehti levisid jutud, et seal koheldakse oma töötajaid nii hästi, et maapealne paradiis on üsna lähedal. Mõni ei taha tänaseni sellest kõigest rääkida, sest mine sa tea…
 
Kes olid need inimesed, kes üle kogu Venemaa Narva kokku sõitsid? Kui palju nad üldse teadsid sellest, kuhu nad tulevad? Mis neid tänaseni Narvas hoiab? Lavastus uurib, kuidas salajane militaartehas mõjutas linna kujunemist ning millise jälje jättis suletud keskkond inimestele ja linnale. Lavastus põhineb intervjuudel endiste Baltijetsi töötajate, ajaloolaste ja Narva noortega.
Autor Piret Jaaks
Lavastaja Mari-Liis Lill
Kunstnik Nele Sooväli
Helilooja Jarek Kasar
Valguskujundaja Priidu Adlas
Produtsendid Maretta Keldo ja Serafima Kolodkina
Etenduse juht Maretta Keldo või Serafima Kolodkina
Lavastuse assistent Sergei Poljatsihhin
Laval: Henrik Kalmet, Riina Maidre, Elina Reinold ja Kristjan Sarv.
Pane tähele! Etenduses kasutatakse lavatossu ning suitsetatakse!
Teatril on õigus teha muudatusi mängukavas ja saaliplaanis.

“Sisekliima” on dokumentaallavastus Narva kõige salapärasemast hoonest, mida kunagi tunti vaid nime all Postkast nr 2. Sellel aadressil asus suletud sõjatehas Baltijets, mis oli niivõrd salastatud, et seda ei olnud võimalik leida üheltki kaardilt. Veel salajasem oli see, mida seal tehti. Mõni arvas, et seal rikastatakse uraani, teine aga, et toodetakse kosmosetehnikat. Olenemata sellest, mida seal päriselt tehti levisid jutud, et seal koheldakse oma töötajaid nii hästi, et maapealne paradiis on üsna lähedal. Mõni ei taha tänaseni sellest kõigest rääkida, sest mine sa tea…
 
Kes olid need inimesed, kes üle kogu Venemaa Narva kokku sõitsid? Kui palju nad üldse teadsid sellest, kuhu nad tulevad? Mis neid tänaseni Narvas hoiab? Lavastus uurib, kuidas salajane militaartehas mõjutas linna kujunemist ning millise jälje jättis suletud keskkond inimestele ja linnale. Lavastus põhineb intervjuudel endiste Baltijetsi töötajate, ajaloolaste ja Narva noortega.
Autor Piret Jaaks
Lavastaja Mari-Liis Lill
Kunstnik Nele Sooväli
Helilooja Jarek Kasar
Valguskujundaja Priidu Adlas
Produtsendid Maretta Keldo ja Serafima Kolodkina
Etenduse juht Maretta Keldo või Serafima Kolodkina
Lavastuse assistent Sergei Poljatsihhin
Laval: Henrik Kalmet, Riina Maidre, Elina Reinold ja Kristjan Sarv.
Pane tähele! Etenduses kasutatakse lavatossu ning suitsetatakse!
Teatril on õigus teha muudatusi mängukavas ja saaliplaanis.

“Sisekliima” on dokumentaallavastus Narva kõige salapärasemast hoonest, mida kunagi tunti vaid nime all Postkast nr 2. Sellel aadressil asus suletud sõjatehas Baltijets, mis oli niivõrd salastatud, et seda ei olnud võimalik leida üheltki kaardilt. Veel salajasem oli see, mida seal tehti. Mõni arvas, et seal rikastatakse uraani, teine aga, et toodetakse kosmosetehnikat. Olenemata sellest, mida seal päriselt tehti levisid jutud, et seal koheldakse oma töötajaid nii hästi, et maapealne paradiis on üsna lähedal. Mõni ei taha tänaseni sellest kõigest rääkida, sest mine sa tea…
 
Kes olid need inimesed, kes üle kogu Venemaa Narva kokku sõitsid? Kui palju nad üldse teadsid sellest, kuhu nad tulevad? Mis neid tänaseni Narvas hoiab? Lavastus uurib, kuidas salajane militaartehas mõjutas linna kujunemist ning millise jälje jättis suletud keskkond inimestele ja linnale. Lavastus põhineb intervjuudel endiste Baltijetsi töötajate, ajaloolaste ja Narva noortega.
Autor Piret Jaaks
Lavastaja Mari-Liis Lill
Kunstnik Nele Sooväli
Helilooja Jarek Kasar
Valguskujundaja Priidu Adlas
Produtsendid Maretta Keldo ja Serafima Kolodkina
Etenduse juht Maretta Keldo või Serafima Kolodkina
Lavastuse assistent Sergei Poljatsihhin
Laval: Henrik Kalmet, Riina Maidre, Elina Reinold ja Kristjan Sarv.
Pane tähele! Etenduses kasutatakse lavatossu ning suitsetatakse!
Teatril on õigus teha muudatusi mängukavas ja saaliplaanis.

„Mida sa ütlesid laulu- ja tantsupeo kohta? Nalja teed või? Sa ei tea mitte midagi. Ole vait ja ma ütlen sulle, mis päriselt oluline on.“
Üheksa väga eriilmelist eestlast satuvad ühte ruumi. Ja nad arvavad, et teavad, miks nad sinna tulnud on. Aga vähehaaval hakkavad need üheksa maailma üksteise vastu hõõrduma, üksteisele haiget tegema ja oma maailmapilti kehtestama. Kuigi eesmärk on ühine.
Kas laulu- ja tantsupeo traditsioon peaks jätkuma või mitte? 
See päästik toob esile veel olulisemagi ning lahvatanud vastasseis on tabav portree meist endist. Naljakas, kurbki ja hetkiti kriipiv. Kindlasti jabur, aga samas aus.
Kuivõrd räägivad nad laulupeost ja kuivõrd räägivad nad iseendast? Kuivõrd tahetakse olla lihtsalt nähtud ja hinnatud? 
Lavastus on üks Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia 16. lennu näitlejate lõputöödest.
Autor Rasa Bugavičute-Pēce
Lavastaja Johan Elm
Kunstnik Eugen Tamberg
Valguskujundaja Karl Herman Õis (TÜVKA)
Muusikaline kujundaja Peeter Konovalov (Ugala Teater)
Kunstniku assistent Sandra Liis Pankin (TÜVKA)
Produtsendid Elis Listra (TÜVKA) ja Krista Tramberg
Laval TÜVKA 16. lennu näitlejad: Heleriin Lass, Jete Liisa Kiik, Saara Kaljujärv, Gregori Johannes Nõmm, Jens-Patrik Rand, Leonhard Sass Taalmaa, Polina Kryuchkova, Jenss Lootus ja Valeri Baženov.

„Mida sa ütlesid laulu- ja tantsupeo kohta? Nalja teed või? Sa ei tea mitte midagi. Ole vait ja ma ütlen sulle, mis päriselt oluline on.“
Üheksa väga eriilmelist eestlast satuvad ühte ruumi. Ja nad arvavad, et teavad, miks nad sinna tulnud on. Aga vähehaaval hakkavad need üheksa maailma üksteise vastu hõõrduma, üksteisele haiget tegema ja oma maailmapilti kehtestama. Kuigi eesmärk on ühine.
Kas laulu- ja tantsupeo traditsioon peaks jätkuma või mitte? 
See päästik toob esile veel olulisemagi ning lahvatanud vastasseis on tabav portree meist endist. Naljakas, kurbki ja hetkiti kriipiv. Kindlasti jabur, aga samas aus.
Kuivõrd räägivad nad laulupeost ja kuivõrd räägivad nad iseendast? Kuivõrd tahetakse olla lihtsalt nähtud ja hinnatud? 
Lavastus on üks Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia 16. lennu näitlejate lõputöödest.
Autor Rasa Bugavičute-Pēce
Lavastaja Johan Elm
Kunstnik Eugen Tamberg
Valguskujundaja Karl Herman Õis (TÜVKA)
Muusikaline kujundaja Peeter Konovalov (Ugala Teater)
Kunstniku assistent Sandra Liis Pankin (TÜVKA)
Produtsendid Elis Listra (TÜVKA) ja Krista Tramberg
Laval TÜVKA 16. lennu näitlejad: Heleriin Lass, Jete Liisa Kiik, Saara Kaljujärv, Gregori Johannes Nõmm, Jens-Patrik Rand, Leonhard Sass Taalmaa, Polina Kryuchkova, Jenss Lootus ja Valeri Baženov.

„Mida sa ütlesid laulu- ja tantsupeo kohta? Nalja teed või? Sa ei tea mitte midagi. Ole vait ja ma ütlen sulle, mis päriselt oluline on.“
Üheksa väga eriilmelist eestlast satuvad ühte ruumi. Ja nad arvavad, et teavad, miks nad sinna tulnud on. Aga vähehaaval hakkavad need üheksa maailma üksteise vastu hõõrduma, üksteisele haiget tegema ja oma maailmapilti kehtestama. Kuigi eesmärk on ühine.
Kas laulu- ja tantsupeo traditsioon peaks jätkuma või mitte? 
See päästik toob esile veel olulisemagi ning lahvatanud vastasseis on tabav portree meist endist. Naljakas, kurbki ja hetkiti kriipiv. Kindlasti jabur, aga samas aus.
Kuivõrd räägivad nad laulupeost ja kuivõrd räägivad nad iseendast? Kuivõrd tahetakse olla lihtsalt nähtud ja hinnatud? 
Lavastus on üks Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia 16. lennu näitlejate lõputöödest.
Autor Rasa Bugavičute-Pēce
Lavastaja Johan Elm
Kunstnik Eugen Tamberg
Valguskujundaja Karl Herman Õis (TÜVKA)
Muusikaline kujundaja Peeter Konovalov (Ugala Teater)
Kunstniku assistent Sandra Liis Pankin (TÜVKA)
Produtsendid Elis Listra (TÜVKA) ja Krista Tramberg
Laval TÜVKA 16. lennu näitlejad: Heleriin Lass, Jete Liisa Kiik, Saara Kaljujärv, Gregori Johannes Nõmm, Jens-Patrik Rand, Leonhard Sass Taalmaa, Polina Kryuchkova, Jenss Lootus ja Valeri Baženov.

„Mida sa ütlesid laulu- ja tantsupeo kohta? Nalja teed või? Sa ei tea mitte midagi. Ole vait ja ma ütlen sulle, mis päriselt oluline on.“
Üheksa väga eriilmelist eestlast satuvad ühte ruumi. Ja nad arvavad, et teavad, miks nad sinna tulnud on. Aga vähehaaval hakkavad need üheksa maailma üksteise vastu hõõrduma, üksteisele haiget tegema ja oma maailmapilti kehtestama. Kuigi eesmärk on ühine.
Kas laulu- ja tantsupeo traditsioon peaks jätkuma või mitte? 
See päästik toob esile veel olulisemagi ning lahvatanud vastasseis on tabav portree meist endist. Naljakas, kurbki ja hetkiti kriipiv. Kindlasti jabur, aga samas aus.
Kuivõrd räägivad nad laulupeost ja kuivõrd räägivad nad iseendast? Kuivõrd tahetakse olla lihtsalt nähtud ja hinnatud? 
Lavastus on üks Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia 16. lennu näitlejate lõputöödest.
Autor Rasa Bugavičute-Pēce
Lavastaja Johan Elm
Kunstnik Eugen Tamberg
Valguskujundaja Karl Herman Õis (TÜVKA)
Muusikaline kujundaja Peeter Konovalov (Ugala Teater)
Kunstniku assistent Sandra Liis Pankin (TÜVKA)
Produtsendid Elis Listra (TÜVKA) ja Krista Tramberg
Laval TÜVKA 16. lennu näitlejad: Heleriin Lass, Jete Liisa Kiik, Saara Kaljujärv, Gregori Johannes Nõmm, Jens-Patrik Rand, Leonhard Sass Taalmaa, Polina Kryuchkova, Jenss Lootus ja Valeri Baženov.

„Mida sa ütlesid laulu- ja tantsupeo kohta? Nalja teed või? Sa ei tea mitte midagi. Ole vait ja ma ütlen sulle, mis päriselt oluline on.“
Üheksa väga eriilmelist eestlast satuvad ühte ruumi. Ja nad arvavad, et teavad, miks nad sinna tulnud on. Aga vähehaaval hakkavad need üheksa maailma üksteise vastu hõõrduma, üksteisele haiget tegema ja oma maailmapilti kehtestama. Kuigi eesmärk on ühine.
Kas laulu- ja tantsupeo traditsioon peaks jätkuma või mitte? 
See päästik toob esile veel olulisemagi ning lahvatanud vastasseis on tabav portree meist endist. Naljakas, kurbki ja hetkiti kriipiv. Kindlasti jabur, aga samas aus.
Kuivõrd räägivad nad laulupeost ja kuivõrd räägivad nad iseendast? Kuivõrd tahetakse olla lihtsalt nähtud ja hinnatud? 
Lavastus on üks Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia 16. lennu näitlejate lõputöödest.
Autor Rasa Bugavičute-Pēce
Lavastaja Johan Elm
Kunstnik Eugen Tamberg
Valguskujundaja Karl Herman Õis (TÜVKA)
Muusikaline kujundaja Peeter Konovalov (Ugala Teater)
Kunstniku assistent Sandra Liis Pankin (TÜVKA)
Produtsendid Elis Listra (TÜVKA) ja Krista Tramberg
Laval TÜVKA 16. lennu näitlejad: Heleriin Lass, Jete Liisa Kiik, Saara Kaljujärv, Gregori Johannes Nõmm, Jens-Patrik Rand, Leonhard Sass Taalmaa, Polina Kryuchkova, Jenss Lootus ja Valeri Baženov.

„Mida sa ütlesid laulu- ja tantsupeo kohta? Nalja teed või? Sa ei tea mitte midagi. Ole vait ja ma ütlen sulle, mis päriselt oluline on.“
Üheksa väga eriilmelist eestlast satuvad ühte ruumi. Ja nad arvavad, et teavad, miks nad sinna tulnud on. Aga vähehaaval hakkavad need üheksa maailma üksteise vastu hõõrduma, üksteisele haiget tegema ja oma maailmapilti kehtestama. Kuigi eesmärk on ühine.
Kas laulu- ja tantsupeo traditsioon peaks jätkuma või mitte? 
See päästik toob esile veel olulisemagi ning lahvatanud vastasseis on tabav portree meist endist. Naljakas, kurbki ja hetkiti kriipiv. Kindlasti jabur, aga samas aus.
Kuivõrd räägivad nad laulupeost ja kuivõrd räägivad nad iseendast? Kuivõrd tahetakse olla lihtsalt nähtud ja hinnatud? 
Lavastus on üks Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia 16. lennu näitlejate lõputöödest.
Autor Rasa Bugavičute-Pēce
Lavastaja Johan Elm
Kunstnik Eugen Tamberg
Valguskujundaja Karl Herman Õis (TÜVKA)
Muusikaline kujundaja Peeter Konovalov (Ugala Teater)
Kunstniku assistent Sandra Liis Pankin (TÜVKA)
Produtsendid Elis Listra (TÜVKA) ja Krista Tramberg
Laval TÜVKA 16. lennu näitlejad: Heleriin Lass, Jete Liisa Kiik, Saara Kaljujärv, Gregori Johannes Nõmm, Jens-Patrik Rand, Leonhard Sass Taalmaa, Polina Kryuchkova, Jenss Lootus ja Valeri Baženov.