Autor: Jon Fosse
Lavastaja: Lembit Peterson
Tõlkija: Sigrid Tooming
Kunstnik: Kalju-Karl Kivi
Valguskujundus: Léon Augustin Allik
Helikujundus: Helena Tulve
Mängivad: Anneli Tuulik,  Helvin Kaljula, Marius Peterson, Maria Teresa Kalmet, Jonathan Peterson, Tarmo Song, Maria Peterson 
Esietendus 2. detsembril kell 19.00 Theatrumi saalis
„Näitemäng” on Norra nüüdisklassiku ja Nobeli kirjandusauhinna 2023. aasta laureaadi Jon Fosse uus näidend, mis ühendab ootamatu huumori ja sügava eksistentsiaalse tasandi. Fosse loob siin maailma, kus elu, ootamine ja teater sulanduvad ühte – müstilisse ja samas äratuntavalt inimlikku kogemusse.  
Lavastuse toob lavale Lembit Peterson, kes on varem Theatrumis lavastanud Fosse näidendid „Üks suvepäev”  ja „Ma olen tuul” . „Näitemäng” on nende teoste poeetiline jätk, mis kõnetab nii mõistust kui meeli, samas erineb see tekst paljudest varasematest Jon Fosse teostest, lõhkudes nii ootusi kui ka klišeesid. 
 „Näitemäng” on näidend ootamisest. Aga mitte lihtsalt ootamisest, vaid sellest, mida inimene teeb, kui ta ei tea, millal ja kuidas midagi juhtub — teab ainult, et see juhtub kindlasti.  Kahel paaril, vanemal ja nooremal, on piletid, nad ootavad praami. Aga enne kui nad saavad minna, ilmuvad näitlejad, kes pakuvad neile etendust. Ja selgub, et keegi ei saa lahkuda enne, kui nad on näinud seda, mida tuleb näha. Ja selles näitemängus osalenud.

Autor: Jon Fosse
Lavastaja: Lembit Peterson
Tõlkija: Sigrid Tooming
Kunstnik: Kalju-Karl Kivi
Valguskujundus: Léon Augustin Allik
Helikujundus: Helena Tulve
Mängivad: Anneli Tuulik,  Helvin Kaljula, Marius Peterson, Maria Teresa Kalmet, Jonathan Peterson, Tarmo Song, Maria Peterson 
Esietendus 2. detsembril kell 19.00 Theatrumi saalis
„Näitemäng” on Norra nüüdisklassiku ja Nobeli kirjandusauhinna 2023. aasta laureaadi Jon Fosse uus näidend, mis ühendab ootamatu huumori ja sügava eksistentsiaalse tasandi. Fosse loob siin maailma, kus elu, ootamine ja teater sulanduvad ühte – müstilisse ja samas äratuntavalt inimlikku kogemusse.  
Lavastuse toob lavale Lembit Peterson, kes on varem Theatrumis lavastanud Fosse näidendid „Üks suvepäev”  ja „Ma olen tuul” . „Näitemäng” on nende teoste poeetiline jätk, mis kõnetab nii mõistust kui meeli, samas erineb see tekst paljudest varasematest Jon Fosse teostest, lõhkudes nii ootusi kui ka klišeesid. 
 „Näitemäng” on näidend ootamisest. Aga mitte lihtsalt ootamisest, vaid sellest, mida inimene teeb, kui ta ei tea, millal ja kuidas midagi juhtub — teab ainult, et see juhtub kindlasti.  Kahel paaril, vanemal ja nooremal, on piletid, nad ootavad praami. Aga enne kui nad saavad minna, ilmuvad näitlejad, kes pakuvad neile etendust. Ja selgub, et keegi ei saa lahkuda enne, kui nad on näinud seda, mida tuleb näha. Ja selles näitemängus osalenud.

Autor ja lavastaja: Andri Luup
Kunstnik: Brigita Viik
Helilooja: Tõnis Leemets
Valguskunstnik: Emil Kallas (Tallinna Linnateater) 
Koreograaf: Anna Kristin McCarthy
Osades: Liina Olmaru, Tarmo Song, Erik Richard Salumäe, Risto Vaidla (Eesti Noorsooteater), Anna Kristin McCarthy, Ott Aardam ja Tõnis Leemets
 
Esietendus 28. märtsil 2026 Theatrumis 
 
„Driftijad" räägib pereisast ja emast, kelle pojad on suured, aga kahtlaselt lollid. Pereisa on hädas ja palub abi politseinikust sõbralt, et see aitaks mõtestada olukorda või seda lahendada – kas või karmi sõna või eeskujuga –, aga korravalvur ise on samuti vaimsele väljakutsele alla vandumas ega tea, mis on üldse tõde või kus asuvad tarkuse allikad. Temagi töö rullib üle pea ning rumaluse määr ühiskonnas muudkui kasvab. Kuidas sellistes oludes veel kellelegi aru pähe panna ja milles see aru seisneb? Mis on tegelik tarkus? Vastus sellele on kui libe luts ning mõistus saab tegelastel ühel hetkel otsa. 
Pojad aga ei saa aru, milles on vanemate probleem – miks nad ei võiks lihtsalt driftida…? Vanemad ei taha nii madala latiga muidugi leppida, aga ajapikku selgub, et ka nende endi moraal mõraneb ja driftivad nemadki nõutult elulainetel.   
Etendus on ilma vaheajata ning kestab 1 tund ja 15 minutit.

Autor ja lavastaja: Andri Luup
Kunstnik: Brigita Viik
Helilooja: Tõnis Leemets
Valguskunstnik: Emil Kallas (Tallinna Linnateater) 
Koreograaf: Anna Kristin McCarthy
Osades: Liina Olmaru, Tarmo Song, Erik Richard Salumäe, Risto Vaidla (Eesti Noorsooteater), Anna Kristin McCarthy, Ott Aardam ja Tõnis Leemets
 
Esietendus 28. märtsil 2026 Theatrumis 
 
„Driftijad" räägib pereisast ja emast, kelle pojad on suured, aga kahtlaselt lollid. Pereisa on hädas ja palub abi politseinikust sõbralt, et see aitaks mõtestada olukorda või seda lahendada – kas või karmi sõna või eeskujuga –, aga korravalvur ise on samuti vaimsele väljakutsele alla vandumas ega tea, mis on üldse tõde või kus asuvad tarkuse allikad. Temagi töö rullib üle pea ning rumaluse määr ühiskonnas muudkui kasvab. Kuidas sellistes oludes veel kellelegi aru pähe panna ja milles see aru seisneb? Mis on tegelik tarkus? Vastus sellele on kui libe luts ning mõistus saab tegelastel ühel hetkel otsa. 
Pojad aga ei saa aru, milles on vanemate probleem – miks nad ei võiks lihtsalt driftida…? Vanemad ei taha nii madala latiga muidugi leppida, aga ajapikku selgub, et ka nende endi moraal mõraneb ja driftivad nemadki nõutult elulainetel.   
Etendus on ilma vaheajata ning kestab 1 tund ja 15 minutit.

Autor ja lavastaja: Andri Luup
Kunstnik: Brigita Viik
Helilooja: Tõnis Leemets
Valguskunstnik: Emil Kallas (Tallinna Linnateater) 
Koreograaf: Anna Kristin McCarthy
Osades: Liina Olmaru, Tarmo Song, Erik Richard Salumäe, Risto Vaidla (Eesti Noorsooteater), Anna Kristin McCarthy, Ott Aardam ja Tõnis Leemets
 
Esietendus 28. märtsil 2026 Theatrumis 
 
„Driftijad" räägib pereisast ja emast, kelle pojad on suured, aga kahtlaselt lollid. Pereisa on hädas ja palub abi politseinikust sõbralt, et see aitaks mõtestada olukorda või seda lahendada – kas või karmi sõna või eeskujuga –, aga korravalvur ise on samuti vaimsele väljakutsele alla vandumas ega tea, mis on üldse tõde või kus asuvad tarkuse allikad. Temagi töö rullib üle pea ning rumaluse määr ühiskonnas muudkui kasvab. Kuidas sellistes oludes veel kellelegi aru pähe panna ja milles see aru seisneb? Mis on tegelik tarkus? Vastus sellele on kui libe luts ning mõistus saab tegelastel ühel hetkel otsa. 
Pojad aga ei saa aru, milles on vanemate probleem – miks nad ei võiks lihtsalt driftida…? Vanemad ei taha nii madala latiga muidugi leppida, aga ajapikku selgub, et ka nende endi moraal mõraneb ja driftivad nemadki nõutult elulainetel.   
Etendus on ilma vaheajata ning kestab 1 tund ja 15 minutit.

Autor ja lavastaja: Andri Luup
Kunstnik: Brigita Viik
Helilooja: Tõnis Leemets
Valguskunstnik: Emil Kallas (Tallinna Linnateater) 
Koreograaf: Anna Kristin McCarthy
Osades: Liina Olmaru, Tarmo Song, Erik Richard Salumäe, Risto Vaidla (Eesti Noorsooteater), Anna Kristin McCarthy, Ott Aardam ja Tõnis Leemets
 
Esietendus 28. märtsil 2026 Theatrumis 
 
„Driftijad" räägib pereisast ja emast, kelle pojad on suured, aga kahtlaselt lollid. Pereisa on hädas ja palub abi politseinikust sõbralt, et see aitaks mõtestada olukorda või seda lahendada – kas või karmi sõna või eeskujuga –, aga korravalvur ise on samuti vaimsele väljakutsele alla vandumas ega tea, mis on üldse tõde või kus asuvad tarkuse allikad. Temagi töö rullib üle pea ning rumaluse määr ühiskonnas muudkui kasvab. Kuidas sellistes oludes veel kellelegi aru pähe panna ja milles see aru seisneb? Mis on tegelik tarkus? Vastus sellele on kui libe luts ning mõistus saab tegelastel ühel hetkel otsa. 
Pojad aga ei saa aru, milles on vanemate probleem – miks nad ei võiks lihtsalt driftida…? Vanemad ei taha nii madala latiga muidugi leppida, aga ajapikku selgub, et ka nende endi moraal mõraneb ja driftivad nemadki nõutult elulainetel.   
Etendus on ilma vaheajata ning kestab 1 tund ja 15 minutit.

Autor, lavastaja ja kunstnik: Andri Luup
Valguskunstnik: Emil Kallas
Helikujundajad: Rudolf Paul Korp ja Andri Luup
Osades: Marius Peterson, Liina Vahtrik, Miriam Peterson ja Mark Erik Savi
„Soo“ on paraja kiiksuga komöödia, mille tegevus toimub ühes väikeses perekonnas. Ema-isa põrkuvad tõelise pähkliga, kui nende tütar teatab, et pole kindel, kas ta ongi enam nii väga tütar. Teadaanne tekitab vanemates valulisi reaktsioone ja sunnib neid ette võtma radikaalseid samme, sest nende jaoks on tütar alati olnud tütar. Kokkuvõttes sama teadmatu ja hädas, kui on tütar oma tuleviku suhtes, on ka vanemad sügavas udus, millist kasvatus- või elumudelit eelistada. Tundub, et mõlemapoolne jõu või õiguse rakendamine väga ei aita ning tekitab järjepanu tragikoomilisi olukordi.
 Etendus on ilma vaheajata ning kestab tund ja 40 minutit.

Autor, lavastaja ja kunstnik: Andri Luup
Valguskunstnik: Emil Kallas
Helikujundajad: Rudolf Paul Korp ja Andri Luup
Osades: Marius Peterson, Liina Vahtrik, Miriam Peterson ja Mark Erik Savi
„Soo“ on paraja kiiksuga komöödia, mille tegevus toimub ühes väikeses perekonnas. Ema-isa põrkuvad tõelise pähkliga, kui nende tütar teatab, et pole kindel, kas ta ongi enam nii väga tütar. Teadaanne tekitab vanemates valulisi reaktsioone ja sunnib neid ette võtma radikaalseid samme, sest nende jaoks on tütar alati olnud tütar. Kokkuvõttes sama teadmatu ja hädas, kui on tütar oma tuleviku suhtes, on ka vanemad sügavas udus, millist kasvatus- või elumudelit eelistada. Tundub, et mõlemapoolne jõu või õiguse rakendamine väga ei aita ning tekitab järjepanu tragikoomilisi olukordi.
 Etendus on ilma vaheajata ning kestab tund ja 40 minutit.

Autor, lavastaja ja kunstnik: Andri Luup
Valguskunstnik: Emil Kallas
Helikujundajad: Rudolf Paul Korp ja Andri Luup
Osades: Marius Peterson, Liina Vahtrik, Miriam Peterson ja Mark Erik Savi
„Soo“ on paraja kiiksuga komöödia, mille tegevus toimub ühes väikeses perekonnas. Ema-isa põrkuvad tõelise pähkliga, kui nende tütar teatab, et pole kindel, kas ta ongi enam nii väga tütar. Teadaanne tekitab vanemates valulisi reaktsioone ja sunnib neid ette võtma radikaalseid samme, sest nende jaoks on tütar alati olnud tütar. Kokkuvõttes sama teadmatu ja hädas, kui on tütar oma tuleviku suhtes, on ka vanemad sügavas udus, millist kasvatus- või elumudelit eelistada. Tundub, et mõlemapoolne jõu või õiguse rakendamine väga ei aita ning tekitab järjepanu tragikoomilisi olukordi.
 Etendus on ilma vaheajata ning kestab tund ja 40 minutit.

Fernando Pessoa loomingu põhjal 
Dramaturgid ja lavastajad: Maria Peterson ja Mirko Rajas (Eesti Noorsooteater)
Kunstnik: Epp Kubu
Liikumisjuht: Maria Solei Järvet
Helikujundaja: Ramuel Tafenau
Laval: Erik Richard Salumäe, Hardi Möller (Eesti Noorsooteater), Tarmo Song, Ott Aardam, Maria Solei Järvet, löökpillidel Ramuel Tafenau
Portugali luuletaja ja kirjaniku Fernando Pessoa (1888–1935) loomingul põhinev lavastus „Elada on olla teine” on poeetiline labürint, mis peegeldab inimese rahutust, igatsust ja otsinguid. Pessoa – poeet ja erak – seisis sageli justkui elu ja maailma kõrval – ehk just seetõttu suutis ta märgata seda, mis teistele varjatuks jääb. 
Lavastuses tulevad kuuldavaks Pessoa luule, proosa ja mõtisklused, luues nii füüsilisi kui ka metafüüsilisi ruume. Loodud maailmad nihkuvad, hajuvad, elavad – muutudes alati kellekski või millekski, viies vaataja poeetilisse ruumi, kus kohtuvad melanhoolia ja huumor, vaikne enesekaemus ja fantaasia. Pessoa küsimus „Quantos sou?” – „Kui palju mind on?” – saab laval nii helilisrütmilise kui visuaalse väljenduse.
Fernando Pessoa: „Olen iseendas loonud palju erinevaid tegelasi. Loon neid lakkamatult. Iga mu unelmat, niipea kui olen selle välja mõelnud, kehastab keegi, kes hakkab seda unistama minu asemel. […] Olen pelk näitelava, kust käivad läbi erinevad näitlejad, kes mängivad erinevaid näitemänge.”
„Teie sõnad tuletavad mulle meelde mu hinge…” 
Ja nii polegi lõpuks teada, kelle hääl see üldse on – kas see, mis kõlab lavalt, või see, mis kõlab vastu meis endis. 
Lavastus sünnib Theatrumi ja Eesti Noorsooteatri koostöös. 

Fernando Pessoa loomingu põhjal 
Dramaturgid ja lavastajad: Maria Peterson ja Mirko Rajas (Eesti Noorsooteater)
Kunstnik: Epp Kubu
Liikumisjuht: Maria Solei Järvet
Helikujundaja: Ramuel Tafenau
Laval: Erik Richard Salumäe, Hardi Möller (Eesti Noorsooteater), Tarmo Song, Ott Aardam, Maria Solei Järvet, löökpillidel Ramuel Tafenau
Portugali luuletaja ja kirjaniku Fernando Pessoa (1888–1935) loomingul põhinev lavastus „Elada on olla teine” on poeetiline labürint, mis peegeldab inimese rahutust, igatsust ja otsinguid. Pessoa – poeet ja erak – seisis sageli justkui elu ja maailma kõrval – ehk just seetõttu suutis ta märgata seda, mis teistele varjatuks jääb. 
Lavastuses tulevad kuuldavaks Pessoa luule, proosa ja mõtisklused, luues nii füüsilisi kui ka metafüüsilisi ruume. Loodud maailmad nihkuvad, hajuvad, elavad – muutudes alati kellekski või millekski, viies vaataja poeetilisse ruumi, kus kohtuvad melanhoolia ja huumor, vaikne enesekaemus ja fantaasia. Pessoa küsimus „Quantos sou?” – „Kui palju mind on?” – saab laval nii helilisrütmilise kui visuaalse väljenduse.
Fernando Pessoa: „Olen iseendas loonud palju erinevaid tegelasi. Loon neid lakkamatult. Iga mu unelmat, niipea kui olen selle välja mõelnud, kehastab keegi, kes hakkab seda unistama minu asemel. […] Olen pelk näitelava, kust käivad läbi erinevad näitlejad, kes mängivad erinevaid näitemänge.”
„Teie sõnad tuletavad mulle meelde mu hinge…” 
Ja nii polegi lõpuks teada, kelle hääl see üldse on – kas see, mis kõlab lavalt, või see, mis kõlab vastu meis endis. 
Lavastus sünnib Theatrumi ja Eesti Noorsooteatri koostöös. 

Fernando Pessoa loomingu põhjal 
Dramaturgid ja lavastajad: Maria Peterson ja Mirko Rajas (Eesti Noorsooteater)
Kunstnik: Epp Kubu
Liikumisjuht: Maria Solei Järvet
Helikujundaja: Ramuel Tafenau
Laval: Erik Richard Salumäe, Hardi Möller (Eesti Noorsooteater), Tarmo Song, Ott Aardam, Maria Solei Järvet, löökpillidel Ramuel Tafenau
Portugali luuletaja ja kirjaniku Fernando Pessoa (1888–1935) loomingul põhinev lavastus „Elada on olla teine” on poeetiline labürint, mis peegeldab inimese rahutust, igatsust ja otsinguid. Pessoa – poeet ja erak – seisis sageli justkui elu ja maailma kõrval – ehk just seetõttu suutis ta märgata seda, mis teistele varjatuks jääb. 
Lavastuses tulevad kuuldavaks Pessoa luule, proosa ja mõtisklused, luues nii füüsilisi kui ka metafüüsilisi ruume. Loodud maailmad nihkuvad, hajuvad, elavad – muutudes alati kellekski või millekski, viies vaataja poeetilisse ruumi, kus kohtuvad melanhoolia ja huumor, vaikne enesekaemus ja fantaasia. Pessoa küsimus „Quantos sou?” – „Kui palju mind on?” – saab laval nii helilisrütmilise kui visuaalse väljenduse.
Fernando Pessoa: „Olen iseendas loonud palju erinevaid tegelasi. Loon neid lakkamatult. Iga mu unelmat, niipea kui olen selle välja mõelnud, kehastab keegi, kes hakkab seda unistama minu asemel. […] Olen pelk näitelava, kust käivad läbi erinevad näitlejad, kes mängivad erinevaid näitemänge.”
„Teie sõnad tuletavad mulle meelde mu hinge…” 
Ja nii polegi lõpuks teada, kelle hääl see üldse on – kas see, mis kõlab lavalt, või see, mis kõlab vastu meis endis. 
Lavastus sünnib Theatrumi ja Eesti Noorsooteatri koostöös. 

Fernando Pessoa loomingu põhjal 
Dramaturgid ja lavastajad: Maria Peterson ja Mirko Rajas (Eesti Noorsooteater)
Kunstnik: Epp Kubu
Liikumisjuht: Maria Solei Järvet
Helikujundaja: Ramuel Tafenau
Laval: Erik Richard Salumäe, Hardi Möller (Eesti Noorsooteater), Tarmo Song, Ott Aardam, Maria Solei Järvet, löökpillidel Ramuel Tafenau
Portugali luuletaja ja kirjaniku Fernando Pessoa (1888–1935) loomingul põhinev lavastus „Elada on olla teine” on poeetiline labürint, mis peegeldab inimese rahutust, igatsust ja otsinguid. Pessoa – poeet ja erak – seisis sageli justkui elu ja maailma kõrval – ehk just seetõttu suutis ta märgata seda, mis teistele varjatuks jääb. 
Lavastuses tulevad kuuldavaks Pessoa luule, proosa ja mõtisklused, luues nii füüsilisi kui ka metafüüsilisi ruume. Loodud maailmad nihkuvad, hajuvad, elavad – muutudes alati kellekski või millekski, viies vaataja poeetilisse ruumi, kus kohtuvad melanhoolia ja huumor, vaikne enesekaemus ja fantaasia. Pessoa küsimus „Quantos sou?” – „Kui palju mind on?” – saab laval nii helilisrütmilise kui visuaalse väljenduse.
Fernando Pessoa: „Olen iseendas loonud palju erinevaid tegelasi. Loon neid lakkamatult. Iga mu unelmat, niipea kui olen selle välja mõelnud, kehastab keegi, kes hakkab seda unistama minu asemel. […] Olen pelk näitelava, kust käivad läbi erinevad näitlejad, kes mängivad erinevaid näitemänge.”
„Teie sõnad tuletavad mulle meelde mu hinge…” 
Ja nii polegi lõpuks teada, kelle hääl see üldse on – kas see, mis kõlab lavalt, või see, mis kõlab vastu meis endis. 
Lavastus sünnib Theatrumi ja Eesti Noorsooteatri koostöös. 

Autor, lavastaja ja kunstnik: Andri Luup
Valguskunstnik: Emil Kallas
Helikujundajad: Rudolf Paul Korp ja Andri Luup
Osades: Marius Peterson, Liina Vahtrik, Miriam Peterson ja Mark Erik Savi
„Soo“ on paraja kiiksuga komöödia, mille tegevus toimub ühes väikeses perekonnas. Ema-isa põrkuvad tõelise pähkliga, kui nende tütar teatab, et pole kindel, kas ta ongi enam nii väga tütar. Teadaanne tekitab vanemates valulisi reaktsioone ja sunnib neid ette võtma radikaalseid samme, sest nende jaoks on tütar alati olnud tütar. Kokkuvõttes sama teadmatu ja hädas, kui on tütar oma tuleviku suhtes, on ka vanemad sügavas udus, millist kasvatus- või elumudelit eelistada. Tundub, et mõlemapoolne jõu või õiguse rakendamine väga ei aita ning tekitab järjepanu tragikoomilisi olukordi.
 Etendus on ilma vaheajata ning kestab tund ja 40 minutit.

Fernando Pessoa loomingu põhjal 
Dramaturgid ja lavastajad: Maria Peterson ja Mirko Rajas (Eesti Noorsooteater)
Kunstnik: Epp Kubu
Liikumisjuht: Maria Solei Järvet
Helikujundaja: Ramuel Tafenau
Laval: Erik Richard Salumäe, Hardi Möller (Eesti Noorsooteater), Tarmo Song, Ott Aardam, Maria Solei Järvet, löökpillidel Ramuel Tafenau
Portugali luuletaja ja kirjaniku Fernando Pessoa (1888–1935) loomingul põhinev lavastus „Elada on olla teine” on poeetiline labürint, mis peegeldab inimese rahutust, igatsust ja otsinguid. Pessoa – poeet ja erak – seisis sageli justkui elu ja maailma kõrval – ehk just seetõttu suutis ta märgata seda, mis teistele varjatuks jääb. 
Lavastuses tulevad kuuldavaks Pessoa luule, proosa ja mõtisklused, luues nii füüsilisi kui ka metafüüsilisi ruume. Loodud maailmad nihkuvad, hajuvad, elavad – muutudes alati kellekski või millekski, viies vaataja poeetilisse ruumi, kus kohtuvad melanhoolia ja huumor, vaikne enesekaemus ja fantaasia. Pessoa küsimus „Quantos sou?” – „Kui palju mind on?” – saab laval nii helilisrütmilise kui visuaalse väljenduse.
Fernando Pessoa: „Olen iseendas loonud palju erinevaid tegelasi. Loon neid lakkamatult. Iga mu unelmat, niipea kui olen selle välja mõelnud, kehastab keegi, kes hakkab seda unistama minu asemel. […] Olen pelk näitelava, kust käivad läbi erinevad näitlejad, kes mängivad erinevaid näitemänge.”
„Teie sõnad tuletavad mulle meelde mu hinge…” 
Ja nii polegi lõpuks teada, kelle hääl see üldse on – kas see, mis kõlab lavalt, või see, mis kõlab vastu meis endis. 
Lavastus sünnib Theatrumi ja Eesti Noorsooteatri koostöös. 

Fernando Pessoa loomingu põhjal 
Dramaturgid ja lavastajad: Maria Peterson ja Mirko Rajas (Eesti Noorsooteater)
Kunstnik: Epp Kubu
Liikumisjuht: Maria Solei Järvet
Helikujundaja: Ramuel Tafenau
Laval: Erik Richard Salumäe, Hardi Möller (Eesti Noorsooteater), Tarmo Song, Ott Aardam, Maria Solei Järvet, löökpillidel Ramuel Tafenau
Portugali luuletaja ja kirjaniku Fernando Pessoa (1888–1935) loomingul põhinev lavastus „Elada on olla teine” on poeetiline labürint, mis peegeldab inimese rahutust, igatsust ja otsinguid. Pessoa – poeet ja erak – seisis sageli justkui elu ja maailma kõrval – ehk just seetõttu suutis ta märgata seda, mis teistele varjatuks jääb. 
Lavastuses tulevad kuuldavaks Pessoa luule, proosa ja mõtisklused, luues nii füüsilisi kui ka metafüüsilisi ruume. Loodud maailmad nihkuvad, hajuvad, elavad – muutudes alati kellekski või millekski, viies vaataja poeetilisse ruumi, kus kohtuvad melanhoolia ja huumor, vaikne enesekaemus ja fantaasia. Pessoa küsimus „Quantos sou?” – „Kui palju mind on?” – saab laval nii helilisrütmilise kui visuaalse väljenduse.
Fernando Pessoa: „Olen iseendas loonud palju erinevaid tegelasi. Loon neid lakkamatult. Iga mu unelmat, niipea kui olen selle välja mõelnud, kehastab keegi, kes hakkab seda unistama minu asemel. […] Olen pelk näitelava, kust käivad läbi erinevad näitlejad, kes mängivad erinevaid näitemänge.”
„Teie sõnad tuletavad mulle meelde mu hinge…” 
Ja nii polegi lõpuks teada, kelle hääl see üldse on – kas see, mis kõlab lavalt, või see, mis kõlab vastu meis endis. 
Lavastus sünnib Theatrumi ja Eesti Noorsooteatri koostöös. 

Fernando Pessoa loomingu põhjal 
Dramaturgid ja lavastajad: Maria Peterson ja Mirko Rajas (Eesti Noorsooteater)
Kunstnik: Epp Kubu
Liikumisjuht: Maria Solei Järvet
Helikujundaja: Ramuel Tafenau
Laval: Erik Richard Salumäe, Hardi Möller (Eesti Noorsooteater), Tarmo Song, Ott Aardam, Maria Solei Järvet, löökpillidel Ramuel Tafenau
Portugali luuletaja ja kirjaniku Fernando Pessoa (1888–1935) loomingul põhinev lavastus „Elada on olla teine” on poeetiline labürint, mis peegeldab inimese rahutust, igatsust ja otsinguid. Pessoa – poeet ja erak – seisis sageli justkui elu ja maailma kõrval – ehk just seetõttu suutis ta märgata seda, mis teistele varjatuks jääb. 
Lavastuses tulevad kuuldavaks Pessoa luule, proosa ja mõtisklused, luues nii füüsilisi kui ka metafüüsilisi ruume. Loodud maailmad nihkuvad, hajuvad, elavad – muutudes alati kellekski või millekski, viies vaataja poeetilisse ruumi, kus kohtuvad melanhoolia ja huumor, vaikne enesekaemus ja fantaasia. Pessoa küsimus „Quantos sou?” – „Kui palju mind on?” – saab laval nii helilisrütmilise kui visuaalse väljenduse.
Fernando Pessoa: „Olen iseendas loonud palju erinevaid tegelasi. Loon neid lakkamatult. Iga mu unelmat, niipea kui olen selle välja mõelnud, kehastab keegi, kes hakkab seda unistama minu asemel. […] Olen pelk näitelava, kust käivad läbi erinevad näitlejad, kes mängivad erinevaid näitemänge.”
„Teie sõnad tuletavad mulle meelde mu hinge…” 
Ja nii polegi lõpuks teada, kelle hääl see üldse on – kas see, mis kõlab lavalt, või see, mis kõlab vastu meis endis. 
Lavastus sünnib Theatrumi ja Eesti Noorsooteatri koostöös. 

Fernando Pessoa loomingu põhjal 
Dramaturgid ja lavastajad: Maria Peterson ja Mirko Rajas (Eesti Noorsooteater)
Kunstnik: Epp Kubu
Liikumisjuht: Maria Solei Järvet
Helikujundaja: Ramuel Tafenau
Laval: Erik Richard Salumäe, Hardi Möller (Eesti Noorsooteater), Tarmo Song, Ott Aardam, Maria Solei Järvet, löökpillidel Ramuel Tafenau
Portugali luuletaja ja kirjaniku Fernando Pessoa (1888–1935) loomingul põhinev lavastus „Elada on olla teine” on poeetiline labürint, mis peegeldab inimese rahutust, igatsust ja otsinguid. Pessoa – poeet ja erak – seisis sageli justkui elu ja maailma kõrval – ehk just seetõttu suutis ta märgata seda, mis teistele varjatuks jääb. 
Lavastuses tulevad kuuldavaks Pessoa luule, proosa ja mõtisklused, luues nii füüsilisi kui ka metafüüsilisi ruume. Loodud maailmad nihkuvad, hajuvad, elavad – muutudes alati kellekski või millekski, viies vaataja poeetilisse ruumi, kus kohtuvad melanhoolia ja huumor, vaikne enesekaemus ja fantaasia. Pessoa küsimus „Quantos sou?” – „Kui palju mind on?” – saab laval nii helilisrütmilise kui visuaalse väljenduse.
Fernando Pessoa: „Olen iseendas loonud palju erinevaid tegelasi. Loon neid lakkamatult. Iga mu unelmat, niipea kui olen selle välja mõelnud, kehastab keegi, kes hakkab seda unistama minu asemel. […] Olen pelk näitelava, kust käivad läbi erinevad näitlejad, kes mängivad erinevaid näitemänge.”
„Teie sõnad tuletavad mulle meelde mu hinge…” 
Ja nii polegi lõpuks teada, kelle hääl see üldse on – kas see, mis kõlab lavalt, või see, mis kõlab vastu meis endis. 
Lavastus sünnib Theatrumi ja Eesti Noorsooteatri koostöös. 

Fernando Pessoa loomingu põhjal 
Dramaturgid ja lavastajad: Maria Peterson ja Mirko Rajas (Eesti Noorsooteater)
Kunstnik: Epp Kubu
Liikumisjuht: Maria Solei Järvet
Helikujundaja: Ramuel Tafenau
Laval: Erik Richard Salumäe, Hardi Möller (Eesti Noorsooteater), Tarmo Song, Ott Aardam, Maria Solei Järvet, löökpillidel Ramuel Tafenau
Portugali luuletaja ja kirjaniku Fernando Pessoa (1888–1935) loomingul põhinev lavastus „Elada on olla teine” on poeetiline labürint, mis peegeldab inimese rahutust, igatsust ja otsinguid. Pessoa – poeet ja erak – seisis sageli justkui elu ja maailma kõrval – ehk just seetõttu suutis ta märgata seda, mis teistele varjatuks jääb. 
Lavastuses tulevad kuuldavaks Pessoa luule, proosa ja mõtisklused, luues nii füüsilisi kui ka metafüüsilisi ruume. Loodud maailmad nihkuvad, hajuvad, elavad – muutudes alati kellekski või millekski, viies vaataja poeetilisse ruumi, kus kohtuvad melanhoolia ja huumor, vaikne enesekaemus ja fantaasia. Pessoa küsimus „Quantos sou?” – „Kui palju mind on?” – saab laval nii helilisrütmilise kui visuaalse väljenduse.
Fernando Pessoa: „Olen iseendas loonud palju erinevaid tegelasi. Loon neid lakkamatult. Iga mu unelmat, niipea kui olen selle välja mõelnud, kehastab keegi, kes hakkab seda unistama minu asemel. […] Olen pelk näitelava, kust käivad läbi erinevad näitlejad, kes mängivad erinevaid näitemänge.”
„Teie sõnad tuletavad mulle meelde mu hinge…” 
Ja nii polegi lõpuks teada, kelle hääl see üldse on – kas see, mis kõlab lavalt, või see, mis kõlab vastu meis endis. 
Lavastus sünnib Theatrumi ja Eesti Noorsooteatri koostöös.