Teater estonia üritused

K 25. november kell 19 Estonia kontserdisaal
N 26. november kell 19 Vanemuise kontserdimaja
Kronbergi Akadeemia ja Eesti parimad keelpillimängijad
Kunstiline juht Hans Christian Aavik
Hans Christian Aavik, Julian Rhee, Ruslan Talas, Triinu Piirsalu (viiul)
Liisa Randalu, Sào Soulez Larivière (vioola)
Bryan Cheng, Marcel Johannes Kits (tšello)
Regina Udod (kontrabass)
Karolina Aavik (klaver)
Kavas:  
Telemann. Kontsert neljale viiulile nr 1 G-duur (TWV 40:201)  
Dohnányi. Klaverikvintett nr 1 c-moll op. 1
Vaheaeg
Ravel. „La Valse“
Mustonen. Nonett nr 2
Hans Christian Aavikust on kujunenud Eesti keelpillimaastiku keskne figuur. Seekord toob ta Keelpillifookuse minifestivali raames kokku spetsiaalselt selleks kontserdiks loodud koosseisu, kuhu kuuluvad tema muusikutest sõbrad Eestist ja Kronbergi Akadeemiast. Üheskoos esitatakse põnevat ja eripalgelist repertuaari, mis oma nõudlikkuse pärast kõlab meie kontserdilavadel liiga harva. Kontsert on jätk paar aastat tagasi toimunud samalaadsele muusikasõprade kontserdile, mis pälvis publiku sooja vaimustunud vastuvõtu.
Vaheajaga kontsert kestusega u 2 t

L 28. november kell 19 Estonia kontserdisaal
P 29. november kell 17 Pärnu kontserdimaja
Keelpillifookus. Vivaldi. Aastaajad
Arabella Steinbacher (viiul, Saksamaa)
Tallinna Kammerorkester
Kavas:
Pehr Henrik Nordgren. “Pelimannimuotokuvia” (Viiulimeeste portreed) keelpilliorkestrile op. 26
Grieg. Süit „Holbergi aegadest“ op. 40
Vivaldi. „Aastaajad“
Kaasaja kontserdilavade üks väljapaistvamaid viiuldajaid Arabella Steinbacher on hinnatud tehnilise meisterlikkuse, särava tooni ja väljendusrikka sügavuse poolest. Steinbacheri viiulikunst toob publikuni laia haardega repertuaari klassikalis-romantilistest meistriteostest 20. sajandi väljapaistvate autoriteni, nagu Samuel Barber, Alban Berg, Benjamin Britten, Korngold, Milhaud, Prokofjev, Šostakovitš ja Sibelius.
Arabella Steinbacher mängib Antonio Stradivari 1718. aastal Cremonas valmistatud viiulil, mida tuntakse nime all ex Benno Walter, ning Giuseppe Guarneri del Gesù 1744. aastal Cremonas valmistatud viiulil Sainton. Mõlemad instrumendid on lahkelt kasutamiseks andnud Šveitsi erafond.
Koostöös Tallinna Filharmooniaga
Vaheajaga kontsert kestusega u 2 t

Esitajad:
Eesti Rahvusmeeskoor
Bänd koosseisus:
Pent Järve (kitarr)
Madis Muul (klahvpillid)
Robert Rebane (bass)
Ramuel Tafenau (trummid)
Muusikajuht Rasmus Erismaa
Lavastaja Mikk Jürjens
Eesti Rahvusmeeskoori laulja, dirigent ja – mis kõige olulisem – väikese tütre isa Rasmus Erismaa on kokku pannud laste kõige-kõige lemmikumate laulude kava. Kontserdisaali on oodatud koolieelikud ja algkoolilapsed koos emmede-isside, vanaemade-vanaisadega. Koos Rahvusmeeskooriga astub lavale neljaliikmeline bänd ning õhtu seab nauditavaks tervikuks lavastaja Mikk Jürjens. Tartu kontserdil rõõmustab lapsi ka jõuluvana.
Vaheajata kontsert kestusega u 45 min

Tallinna Kammerorkester
Kavas: Johann Sebastian Bach
Brandenburgi kontsert nr 1 F-duur BWV 1046
Brandenburgi kontsert nr 3 G-duur BWV 1048
Brandenburgi kontsert nr 5 D-duur BWV 1050
Aastalõpp on aeg vaadata tagasi tehtule ja seada tulevikusihte. Uue kindlama elusuuna ootusest on sündinud ka Johann Sebastian Bachi kuulsad Brandenburgi kontserdid.
Bach kohtus 1719. aastal Berliinis Brandenburg-Schwedti markkrahv Christian Ludwigiga ning muusikaarmastajast krahv palus heliloojal saata mõned teosed. Bach koostaski luksusliku kuueosalise käsikirja, mis pidi toimima tööleasumisavaldusena. Paraku polnud markkrahvil tõenäoliselt piisavalt meisterlikke muusikuid, et teoseid ette kanda, ning pärast tema surma müüdi käsikiri oksjonil vaid pennide eest. Bachi „töökuulutus“ ei toonud kunagi ei vastust ega tasu. Tänapäeval peetakse Brandenburgi kontserte barokiajastu instrumentaalmuusika tippsaavutuseks.
Koostöös Tallinna Filharmooniaga
Vaheajata kontsert kestusega u 1 t

Frederik Øland (viiul) 
Rune Tonsgaard Sørensen (viiul) 
Asbjørn Nørgaard (vioola) 
Fredrik Schøyen Sjölin (tšello) 
Kavas:  
Gabriela Smith. „Carrot Revolution“ 
Ravel. Keelpillikvartett F-duur M.35
Vaheaeg  
Põhjamaade rahvamuusika seaded 
Danish String Quartet on üks oma põlvkonna hinnatumaid kammermuusikaansambleid, kes on tuntud tehnilise täiuse ning rikka, sügavalt omanäolise väljenduse poolest. Nende kavad ulatuvad keelpillikvartettide klassikast Põhjamaade rahvamuusikani, mida nad põimivad sageli oma esinemistesse. Ansambel on saanud palju tunnustust erilise energia, sügava tõlgenduse ning traditsioonilise ja uuendusliku meisterliku ühendamise eest. 
Keelpillikvartetina tunneme, et elame klassikalise muusika südames. Süveneme iga päev selliste suurmeistrite, nagu Beethoven ja Mozart, loomingusse, kuid vahel mängime ka rahvamuusikat. 
Kvarteti liikmete ühised huvid ulatuvad muusikast palju kaugemale: meid kõnetavad vanad autod, kokkamine, videomängud, lugemine ja tennis. Samuti ühendavad meid sukeldumine, pikad vestlused ja isaks olemine oma väikestele lastele. Keelpillikvartetis mängimine on küll meie töö ja nõuab pingutust, kuid teeme seda siiski peamiselt rõõmust. Muusika on meie jaoks viis veeta aega koos sõpradega ja loodame, et saame seda teha veel pikki aastaid. 
- Danish String Quartet  
Kontsert on vaheajaga, kestus u 1 t 40 min

K 13. jaanuar kell 19 Heino Elleri muusikakooli Tubina saal 
L 30. jaanuar kell 19 Estonia kontserdisaal  
Lied’i õhtu. Maria Listra ja Kärt Ruubel 
Maria Listra (sopran)  
Kärt Ruubel (klaver)  
Kavas:  
R.Strauss, Wolf 
Maria Listra on Eesti klassikalise muusika skeene dünaamiline jõud – klassikalise koolitusega sopran, kellel on rikkalik esinemiskogemus. Lauljanna ühendab oma mitmekülgses karjääris muusika, teatri ja laiemalt kultuuri eri tahke – kammermuusikast ooperini ning renessansist ja barokist nüüdismuusikani. Tema eesmärk on olla alati haarav jutustaja, truu nii luuletajale kui ka heliloojale. 
Kärt Ruubel on pianist ja kirglik kammermuusik. Ta on 2022. aastal alguse saanud festivali Kammermuusika Fotografiskas kunstiline juht ning värskelt loodud Ludensemble’i asutajaliige. Ruubeli muusikuteekonda iseloomustavad pühendumus, uudishimu ja professionaalsus. 
Kui olen üksi, ei kipu ma laulma – maailmas on niigi palju müra. Laulan ainult selleks, et jagada tähendust; laulmine on minu viis end väljendada. 
- Maria Listra 
Olen alati lied-ist unistanud. Arvan, et see on pianistile üks põnevamaid väljakutseid, sest kokku saavad inimhääl, instrumentaalmuusika ja poeesia. Lied on kunstivormide täiuslik kooskõla. 
- Kärt Ruubel 
Kontsert on vaheajaga, kestus u 1 t 40 min 

Lauri Õunapuu ja Eesti Rahvusmeeskoor
Dirigent Mikk Üleoja
Eesti Rahvusmeeskoor ja Lauri kutsuvad õpetajaid ning kooliõpilasi vabariigi aastapäeva eelsel nädalal kontserdisaali. Koolitunni pikkuses kavas võetakse ühiselt üles meie rahvakalendri tähtpäevade viisid ning kuulatakse sinna juurde muhedat jutuvestmist. Nii saab kaasa laulda ja olla laulust ümbritsetud – millal veel avaneb võimalus istuda kontserdisaalis otse laulumeeste keskel?
End hobifolkloristiks nimetav Lauri Õunapuu taastab ja annab eesti vanapärast laulukultuuri edasi õige mitmel rindel. Pärimusmuusika õpetamise ja Arhailise Meestelaulu Seltsi eestvedamise kõrval on tema muhe bassihääl tuttav Vikerraadio saatelõigust „Päritud laul“. Lauri on ka Eesti metalskeene ilmasamba ehk ansambli Metsatöll liige ning tema kaudu on siinsesse traadimuusikasse jõudnud torupill, kandled ja viled.

Pillifondi instrumentidel:  
Hans Christian Aavik, Birgit Katriin Born, Anna Katarina Tralla, Iris Eva Aabloo, Katariina Maria Kits-Reimal, Kaija Lukas, Uku Toots (viiul)  
Johanna Vahermägi (vioola)  
Mari Ellen Lutsar, Valle-Rasmus Roots, Theodor Sink (tšello)  
Sten Lassmann (klaver) 
Kõlab Heino Elleri looming:  
„Avarused“, „Fantaasia“ g-moll, „Männid“ 
„Lüüriline pala nr 1-2“ , „Eleegia“ e-moll 
Vaheaeg 
Prelüüd g-moll, „Neli pala“ 
Keelpillikvartett nr 2 f-moll (G. J. Salumäe seade esiettekanne) 
Heino Elleri (1887–1970) tähtsus Eesti kultuuris on erakordne nii oma ajalise haarde kui ka sisulise sügavuse poolest. Noore poisina mängis ta viiulit veel Karl August Hermannile (1851–1909), vanameistrina jõudis aga õpetada Lepo Sumerat (1950–2000). Legendaarse pedagoogina juhendas Eller poole sajandi vältel Tartus ja Tallinnas kompositsiooni erialal lugematuid Eesti heliloojaid, teiste hulgas Eduard Tubinat ja Arvo Pärti. 
Elleri nooruspõlve vaimseks isaks ja suurimaks inspiratsiooniks oli Rudolf Tobias, kellega koos esines ta 1906. aastal Vanemuise teatrimaja avamisel ning kes õhutas teda muusikaõpinguid jätkama. Samal ajal pulbitses Tartus rühmitus Noor-Eesti, mis seadis eesmärgiks süsteemse kultuuriuuenduse ning tõstatas Eesti kultuuri missiooni ja kvaliteedi küsimusi. Just sellel ideelisel alusel kujunes Ellerist esimene helilooja, kes lahendas veenvalt ja jäädavalt „eestluse ja euroopluse“ võrrandi meie instrumentaalmuusikas. Tema loomingus põimuvad lahutamatuks tervikuks rafineeritud euroopalik modernism ning kodumaa loodusest ja rahvalaulust inspireeritud eestlaslik üdi. Kontserdil kõlavad Elleri põhjamaiselt karged ja kütkestavalt virtuoossed teosed Eesti Pillifondi haruldastel instrumentidel ning meie parimate interpreetide esituses. 
- Sten Lassmann 
Kontsert on vaheajaga, kestus u 2 t 
Kontsert toimub Eesti Kontserdi, Eesti Pillifondi ja Heino Elleri Sihtasutuse koostöös. 

Eesti Rahvusmeeskoori esimene feministlikult laetud kontsert-etendusEsitajad:Stsenaarium: Andra Teede
Piret Krumm (näitleja ja lavastaja)
Katariina Tamm (näitleja)
Eesti Rahvusmeeskoor
Dirigent Mikk Üleoja
Eesti Rahvusmeeskoori esimesel feministlikult laetud kontsert-etendusel kõlavad Miina Härma ja eesti naisheliloojate (uudis)teosed.
Üks Eesti esimesi meeskoorile muusikat kirjutanud heliloojaid oli Miina Härma. Ehkki tema laulud on tuntud ja kaasajalgi meelsasti esitatud, on vähem tuntud ajalooline kontekst, milles meie üks esimesi naisheliloojaid ennast kehtestas: üldlaulupeol 1891. aastal esitati küll tema laule, kuid dirigendipulti lubati Härma alles viis aastat hiljem toimunud pidustustel.
„Kana pole lind, naine inime,“ öeldi naeruvääristavalt esimeste vabariigiaegsete naisõiguslaste kohta Eestis, kes proovisid organiseeruda ja naistele võrdseid võimalusi luua. Negatiivset klišeed enda kasuks ära kasutades hakkasidki naised kanakasvatamise seltside varjus tegelema majandusliku iseseisvuse ja ühiskondliku hääle saavutamisega.
Peale Miina Härmat on Eesti naisheliloomingus tükk tühja maad kuni Ester Mägini, kes suutis end heliloojana pildile saada vaatamata asjaolule, et Mägiga umbes samal ajal tegi Eesti koorimuusikamaastikul suuri tegusid Veljo Tormis.
Andra Teede: „Tänapäeval võivad naised saada dirigentideks ja peaministriteks, küll erandite ja haruldustena. Samal ajal elame jätkuvalt maailmas, kus koduvägivald, grooming ja seksism vohavad ja noorte seas levib radikaliseerumine. Kuidas ja kui palju peaksid siis naised nõudma, et nende häält kuulda võetaks, ning millal muutub feminism liiga radikaalseks? Kas naisest on saanud inimene või võib temalt siiani nõuda malbet naeratust ja käsu peale järglaste produtseerimist? Kas naine saab olla korraga matriarh ja madonna ning miks neid siiani madudeks ja kanakarjaks kutsutakse?”
Sel kontserdil kõlab Eesti Rahvusmeeskoori lauljate suust paljude eesti naisheliloojate hääl. Alustame Miina Härmast ja vaatame, kuhu välja jõuame. Kui hästi läheb, pole maailm pärast enam endine ning tuttavaid koorilaule tuleb vaadata hoopis uue pilguga.
Kontsert on vaheajata, kestus u 1 t 30 min

Irina Zahharenkova (klaver) 
Kavas: 
Rahmaninov. Variatsioonid Chopini teemale op. 22 
Chopin. 24 prelüüdi op. 28 
Irina Zahharenkova on Eesti muusikaelu särav ja eriline nähtus. Tema esinemised on alati originaalsed ja meeldejäävad. Tasub taas kord meenutada, et Irina on Eesti üks tunnustatumaid interpreete, kes on võitnud arvukalt rahvusvahelisi konkursse. Nende hulka kuulub kaalukas esikoht nii Leipzigi Bachi konkursil kui ka George Enescu nimelisel konkursil Bukarestis. Irina on pälvinud kahel korral – 2005. ja 2020. aastal – Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia ning 2004. aastal Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia. 
Pianisti kontserdigraafik on tihe ja rahvusvaheline, hõlmates ülesastumisi nii soolopianistina kui ka eri ansamblikoosseisudes. 2027. aasta kevadisel sooloõhtul pöördub Irina pärast pikka Bachi ja Beethoveni perioodi romantikute poole, tuues kuulajateni Rahmaninovi ja Chopini märgilised teosed. Zahharenkova on haruldane muusik, kes valdab meisterlikult nii klaverit, klavessiini kui ka haamerklaverit. 
Kontsert on vaheajaga, kestus u 1 t 50 min

E 15. märts kell 19 Pärnu kontserdimaja 
T 16. märts kell 19 Estonia kontserdisaal  
K 17. märts kell 19 Jõhvi kontserdimaja 
Maailmamuusika. The Naghash Ensemble (Armeenia/USA)  
Hasmik Baghdasaryan (sopran) 
Tatevik Movsesyan (sopran) 
Shahane Zalyan (alt) 
Tigran Hovhannisyan (dhol) 
Aram Nikoghosyan (uud) 
Emmanuel Hovhannisyan (duduk) 
John Hodian (klaver, helilooming)  
Kavas: 
John Hodian. „Songs of Exile“ („Paguluse laulud“) 
The Naghash Ensemble ühendab armeenia rahvalaulu ilmliku vaimsuse, uue klassikalise muusika ja kaasaegse postminimalismi roki- ja jazzienergiaga. Kolm suurepärast naishäält ning Armeenia parimad instrumentalistid duduk’il, uudil, dhol’il ja klaveril loovad uut muusikat, mis põhineb keskaegse Armeenia müstilise poeedi ja preestri M’krtich Naghashi pühadel tekstidel. 
Armeenia-Ameerika helilooja John Hodiani loodud ansambli suurteos „Songs of Exile“ on sügav mõtisklus inimese ja Jumala suhte üle aastateks pagulusse sunnitud munga silmade läbi. See on osalt rahvamuusika, osalt klassikaline teos, mis on sügavalt liigutav ja vaimne. 
Ida kohtub läänega ja antiikaeg modernsusega selles mõtiskluste, kaebuste ja loitsude kogumikus. Väga köitev, kuid samas kergesti vastuvõetav. 
- NPR 
Helilooja John Hodian äratab 15. sajandi Armeenia preestri M’krtich Naghashi luule ellu. Need laulud on eksimatult armeenialikud, kuid tunduvad pärinevat justkui teisest maailmast. 
- Armenisch-Deutsche Korrespondenz (ADK) 
Kontsert on vaheajata, kestus u 1 t 30 min 
Vaata lisaks: 
The Naghash Ensemble of Armenia 

R 19. märts kell 19 Vanemuise kontserdimaja 
L 20. märts kell 19 Estonia kontserdisaal  
Dreamers’ Circus (Taani) 
Rune Tonsgaard Sørensen (viiul)  
Ale Carr (tsitter)  
Nikolaj Busk (klaver ja akordion) 
Kavas:  
Uus pärimustraditsioonidest lähtuv Põhjamaade muusika, ansambli omalooming 
Taani muusikamaastiku tõeline pärl Dreamers’ Circus jõuab märtsis Eestisse! 
Trio on pühkinud pärimusmuusikalt tolmukihi ja loonud midagi täiesti uut – unistava, kuid nakatavalt energilise helikeele, mis on toonud neile kuhjaga Taani muusikaauhindu. Oodata on draamat, põhjamaist kargust, filigraanset mängutehnikat ja sooja huumorit. 
See kontsert on neile, kes otsivad traditsioonide ja uudsuse tasakaalu. Trio liige Rune Tonsgaard Sørensen mängib ühtlasi maailmakuulsas keelpillikvartetis Danish String Quartet. Koos tsitrivõlur Ale Carri ning pianisti ja akordionisti Nikolaj Buskiga loovad nad helimaastikke, mis kõlavad kolme muusiku kohta uskumatult orkestraalselt. 
Dreamers’ Circus esindab pärimusmuusika arengus täiesti uut taset, kus tehniline virtuoossus kohtub suurepärase huumorimeelega. 
- Ajakiri Songlines (2020) 
Kontsert on vaheajata, kestus umbes 1 t 15 min. 

K 24. märts kell 19 Tartu Pauluse kirik 
N 25. märts kell 19 Estonia kontserdisaal  
Goldbergi variatsioonid 
Hans Christian Aavik (viiul) 
Liisa Randalu (vioola) 
Marcel Johannes Kits (tšello)  
Kavas:  
J. S. Bach. „Goldbergi variatsioonid“ BWV 988 (D. Sitkovetsky seade, 1984)  
Johann Sebastian Bachi „Goldbergi variatsioonid“ on lääne muusikakultuuri üks suurimaid meistriteoseid, mis on pakkunud põhjatut inspiratsiooni kõigile järgnevatele põlvkondadele. Algselt klavessiinile kirjutatud teost esitatakse tänapäeval ka teistel klahvpillidel. Variatsioonide tuntuim osa on loomulikult algus- ja lõpuaaria, millele järgneb 30 variatsiooni. Dmitri Sitkovetski seade keelpillitriole on tehniliselt nõudlik, ühendades range kontrapunkti, tantsulise kerguse ja särava virtuoossuse sügava meditatiivsuse ning mängijate tundliku dialoogiga. 
Kui klavessiinil esitatuna on teos justkui klahvpillimängija tehnilise üleoleku väljendus, siis keelpillitrio toob esile Bachi polüfoonia inimlikuma ja laulvama poole. 
-Gramophone Magazine (2011) 
On huvitav teada, et „Goldbergi variatsioonid“ algavad ja lõpevad täpselt sama muusikalise teemaga, sümboliseerides elu lõpmatut ringkäiku. Legendi kohaselt tellis teose parun Hermann Karl von Keyserling – Venemaa saadik Saksimaa õukonnas. Parun soovis muusikat, mis aitaks tal võidelda unetusega, ning laskis seda ette kanda oma noorel õukonnamuusikul Johann Gottlieb Goldbergil. Muusikateadlased on teosest leidnud hulgaliselt numbrilisi seoseid ja sümboleid, mis teevad Bachi meistritööst maailma ühe enim uuritud oopuse. 
Kontserdi esituskoosseis on tähelepanuväärne: nii Hans Christian Aavik kui ka Marcel Johannes Kits on pälvinud kõrgeid rahvusvahelisi tunnustusi ning Liisa Randalu tegutseb aktiivselt Saksamaa tippansamblites. 
Kontsert on vaheajata, kestus u 1 t 15 min 

T 30. märts kell 19 Jõhvi kontserdimaja 
K 31. märts kell 19 Vanemuise kontserdimaja 
N 1. aprill kell 19 Estonia kontserdisaal 
L 10. aprill kell 19 Pärnu kontserdimaja 
Kontsert, mis läheb sassi 
Maria Listra (sopran) 
Isabella Runge (klarnet) 
Johan Randvere (klaver) 
ja 
Piip ja Tuut 
Kas olete kunagi mõelnud, mis saab siis, kui kontserdil või ooperis ei lähe kõik plaanipäraselt? Kui nooditeksti lipsab sisse ootamatus, iPadi aku saab tühjaks, puruneb pillikeel või juhtub laval midagi muud üllatavat? „Kontsert, mis läheb sassi“ toob publikuni lõbusad ja värvikad olukorrad, inspireeritud kontserdilavadel päriselt juhtunust, tembitud paraja annuse fantaasia ja vallatusega.  
Kui kolme armastatud muusikuga – Maria Listra, Isabella Runge ja Johan Randvere – liituvad laval Piip ja Tuut, võib oodata kõike... 

T 27. aprill kell 19 Pärnu kontserdimaja. Hooaja lõppkontsert 
K 28. aprill kell 19 Vanemuise kontserdimaja  
N 29. aprill kell 19 Estonia kontserdisaal  
 
Vokaalgrupp LYYRA (USA)  
 
LYYRA: 
Mary Knight (sopran) 
Adele Cuartelon (sopran) 
Nancy Stagnitta (metso) 
Julia Wade (metso) 
Anna Schubert (alt) 
Sidney Outlaw (alt) 
 
Kavas:  
muusikat varasest polüfooniast tänapäevaste pop- ja džässiseadeteni 
 
William Byrd. Vaimulik hümn "Sing Joyfully"  
Emily King. "Medal"  
Don MacDonald. "When The Earth Stands Still"  
Vienna Teng. "The Hymn of Acxiom"  
Paul Simon. "America"  
Paul Simon. "Bridge Over Troubled Water"  
John Lennon, Paul McCartney. "Eleanor Rigby"  
Amy Beach. "Kolm laulu Shakespeare´i tekstidele" op. 39  
Manning Sherwin. "A Nightingale Sang in Berkeley Square"  
Caroline Shaw. "Dolce Cantavi" 
Vaheaeg 
Leslie Savoy Burrs. "Rise Up My Love"  
Amy Beach. "Dusk in June" op. 82  
Traditional Appalachian. "Will the Circle Be Unbroken"  
Donny Hathaway. "Someday We'll All Be Free"  
Peter Eldridge. "Dark Out of the Night"  
Stevie Wonder. "You Are the Sunshine of My Life"  
Billie Eilish, Finneas O'Connell. "What Was I Made For?"  
Laura Mvula, Steve Brown. "She"  
Dolly Parton. "Light of a Clear Blue Morning" 
 
Lyyra – see on verivärske, läbinisti Ameerika ja üksnes naistest koosnev vokaalansambel. Nende kava „Tõus“ (Rising) ulatub varasest muusikast eri kultuuride džässi ja popini ning tutvustab ansambli esimest albumit, mis ilmub Warner Classicsi märgi all. 
 
Lyyra on ellu kutsunud hiljuti ka Eestis esinenud ikooniline vokaalansambel VOCES8. Naishäälte võimalustele ja rollile vokaalmuusikas värsket pilku heitva uue ansambli kõla ühendab rikkaliku sametpehme tämbri ning kirka puhta tooni. 
 
Meil on erakordselt hea meel tervitada Lyyrat Warner Classicsi peres. Kuigi ansambel loodi alles hiljuti, on neist kiiresti saanud üks maailma köitvamaid vokaalkoosseise. Nad ületavad meisterlikult stiilipiire ning inspireerivad kuulajaid nii oma muusika kui ka haridusprogrammide kaudu. 
- Alain Lanceron, Warner Classicsi president 
Kontsert on vaheajaga, kestus u 1 t 40 min

Esitajad:Ain Agan (kitarr)
Andre Maaker (kitarr)
Mihkel Mälgand (bass)
Eesti Rahvusmeeskoor
Dirigent, meeskooriseadete autor ja muusikajuht Valter Soosalu
Koorimuusika kategoorias 2004. aastal Grammyga pärjatud Eesti Rahvusmeeskoor on üks unikaalsemaid pille maailmas. Tänast rahvusmeeskoori iseloomustab lisaks võimsale kõlale ka žanriline ja stiililine paindlikkus, mis lubab lauljatel põhitegevuse kõrval korra hooajas astuda klassikalise muusika „teisele rööpale”.
Järjena kontserditäiele eesti rokiklassika seadetele, mille koor tellis Siim Aimlalt 2026. aastal ning esitas ülimenukaks osutunud kontsertkavas koos Hanna-Liina Võsa ning ansambliga traFFIc, on meeskoori pilk sedakorda suunatud Riho Sibula ja Tõnis Mägi loomingule.
Hooaja suurejooneliseks lõppakordiks kutsub Eesti Rahvusmeeskoor kuulajaid erilisetele kontsertidele Tartus ja Tallinnas, kus kõlavad Riho Sibula ja Tõnis Mägi ajatuks saanud lood. Dirigent Valter Soosalu seaded Mägi ja Sibula kaasteelise kitarrist Ain Agana kureeritud bändile ja Eesti Rahvusmeeskoorile avavad kahe ballaadimeistri loomingu sügavuse ja jõu seni avastamata tahkudest.
Värsked kõlavärvid ja tuttavad meloodiad moodustavad liigutava terviku, mis kõnetab kahe Eesti ballaadimeistri loomingu seniseid austajaid kui ka uusi avastajaid. Õhtu täis hingepuudutust, äratundmist ja meeste häälte ilu.
Kontsert on vaheajata, kestus u 1 t 30 min