Loodusrada saab läbida erinevate rajalõikudena. Raba nautlejatele on võimalus minna mööda laudteed (4 km) läbi Kakerdaja raba. Erinevaid metsatüüpe ja järvi näeb aga Kalajärvede rajalõigul, minnes mööda Noku lõkkekohast ja tehes tiiru ümber väikese ja suure Kalajärve jõuab mööda teed tagasi Noku lõkkekohta. Võimalik on läbida kas 4 km üle Kakerdaja raba mööda laudteed või 3 km pikkune Kalajärvede ring. Rada jääb ka RMK Oandu-Aegviidu-Ikla ja RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkateedele.
Kohalesõitmise õpetus:
NB! Segaduste vältimiseks kasutage palun RMK kodulehel olevaid kohalesõitmise juhiseid!
Perila-Jäneda mnt (tee nr 11125) Vetla poolt tulles enne 23 km. posti (enne Söesauna turismitalu viita) keerata paremale ja sõita 1,8 km mööda kruusateed kuni vasakule näitab suunaviit lõkkekohta. 200 m pärast jõuate lõkkekoha parklasse, kus on raja alguspunkt.
Teine võimalik rajale mineku koht on Noku parklast, kuhu jõuate sõites mööda kruusateed 3,2 km Noku lõkkekoha parklasse.

Aidu matkarada kulgeb mööda suletud karjääri kaeveala, tõustes kohati kõrgetele tranšeede nõlvadele ja siis laskudes taas orgu, kus saab ülevaate karjäärialade metsastamisest. Teele jääb ka veega täitunud kaevealasid millest ühte tuleb ületada parvega. Rada teeb ringi ümber Aidu - Nõmme lõkkekoha.

Eesti kõige tuntumad ja ulatuslikumad allikasood asuvad Viidumäel, Lääne- Saaremaa kõrgustiku jalamil. Allikasoo õpperada viib alla kõrgest Antsülusjärve kalda-astangust, läbib Litoriinamere rannavallide vahele tekkinud allikasooribasid ning põikab soo veerele ja allikate kohale rajatud vaateplatvormidele. Allikasoo vaateplatvormil on võimalik tutvuda ümbritseva maastiku ja lubjarikka allikasoo omapärase taimestikuga. Langeallikatele rajatud platvormil saab ülevaate haruldasest loodusnähtusest – allikalubja moodustumisest ja väljasettimisest. Õpperada algab ja Lõpeb Viidumäe parklas. Rada on 2,5 km pikk ja looduses leitav kollaste rajamärkide järgi.

Altja õpperajal saab tutvuda põlise kaluriküla, siinse rannamänniku ja kivise rannaga. Rada on ligi kolm kilomeetrit pikk ja algab küla keskel, kõrtsi vastas parklas. Teed juhatavad infotahvlid ja viidad, metsa vahel valge-roheline märgistus puudel.
Mäekõrtsi (praegu Altja kõrts) ehitas Lahemaa rahvuspark 1976. aastal. Sellel kohal oli kõrts olnud juba 19. sajandi algupoolel. Seejärel jääb raja äärde Toomarahva rannatalu, kus praegu peetakse turismitalu. Teekäänakul on ristikivi, kunagine piirikivi, mille juures vanasti said kokku külanoored ja -naised. Siin keerab rada paremale, Kiigemäe veerule, kus Altja kultuuriloolist infotahvlit uurides saab ülevaate küla pikast ajaloost.
Kiigemäelt keerab rada rannamännikusse ja varsti jõuate Tagavärava teeni, mida mööda sõitsid Sagadi mõisnikud vanasti oma Käbinõmme suvemajja.
Üle vanade puude all laanesõnajalgade vahel voolava Altja jõe viib sild, mida kutsutakse Kärpse palgiks. Teisel pool jõge jätkub rada rannamännikus rändrahnuni, keerab vasakule ja jõuab mere äärde Laiakari randa. Edasi Merinõmme randa võib jalutada veepiiril või ülal rannavallil. Enne rippsilla juurde jõudmist võiks heita pilgu üle jõe Käbinõmme suvemajale – Sagadi mõisnike kunagisele suvilale. Teisel pool rippsilda keerab rada paremale, Altja neemele, kus on 1970. aastatel taastatud paadi- ja võrgukuurid. Neeme läänepoolsel küljel paistab vees suur rändrahn – Suurkivi ehk Titekivi.
Neemelt viib rada tagasi küla vahele ja ring Altja õpperada ongi läbitud.

Rada algab Kärdes asuva infotahvli juurest ja lõpeb Toomal. Raja läbimiseks kulub keskmiselt 3 h. Rada kattub enne Toomale jõudmist Männikjärve raba õpperajaga. Suurvee ajal võib jääda rada osaliselt vee alla. Rajal liigutakse jalgsi ja rada on looduses tähistatud puudel asetsevate kollaste värvimärkidega. Matkarajal esineb kohati üle ujutatud ja mudaseid lõike!

Loodusrada on äärmiselt vaheldusrikka maastiku ja loodusega. Rada kulgeb üles-alla mööda Jussi järvede äärde jäävaid oose ning viib matkaja ka Jussi nõmmele. Jussi nõmm on Eestis ainulaadne looduskooslus, mis on tekkinud Nõukogude armee tegevusest tingitud korduvate põlengute tagajärjel. Rada on tähistatud kollaste värvimärkidega. Raja algus ja lõpp on Koersilla parklas.

Matkarada lookleb paraleelselt luitega Rannapungerja jõe suudmesse ja tagasi, läbides oma teekonnal Kauksi telkimisala. Rada on tähistatud kollase värvitriibuga puudel. Edasi-tagasi raja pikkuseks 8,8 km.

Rada kulgeb mööda Mukri raba, möödudes rohketest laugastest ja rabajärvedest ning pakkudes ilusaid vaateid vaatetornist.

Õpperada tutvustab Seljamäge, palumännikut, siirdesood, Põdraallikaid ja avab ilusaid vaateid loodusele. Matkalistele on rajatud lõkkekoht ja paviljon, et puhata jalga ja valmistada toitu.

Rada algab Jõeharu telkimisalalt ning suundub üle Laguja oja, mille ületades saab matkaja suunduda vasakule matkaringile. Rada on kerge raskusastmega ja sobilik igas vanuses matkajatele, eriti sobilik lastega peredele. Rajal on mitmed lastele huvipakkuvad kohad: seiklusrada, haldjate kujud ja nõiamaja. Rada on ringikujuline, matka lõppedes jõuab matkaja tagasi raja alguspunkti. Rada on tähistatud RMK suunaviitade ja kollase värvimärgistusega puudel.

Õpperada täiendab suurepäraselt Heimtali mõisa kompleksi. Rajale jõuab kui Heimtali mõisa südamest sõita Viljandi poole. Parkla leiab orus asuva salapärase päkapikumaja meenutava viinaköögi järgi.
Heimtali õpperada on 2,5 km pikkune rada, mis möödub Eesti ainukesest Heimtali pärnapuistust. Rada sobib loodussõbrale, keda võluvad võimsad laialehelised puud. Hiiglaslike puude tüved on aga kaetud erinevate haruldaste sammaldega, neist paljud on vääriselupaiga tunnusliigid.

Ingatsi õpperada võimaldab tutvust teha Soomaale kõige iseloomulikumate nähtustega. Raja esimene pool läbib vesist lodumetsa, kus kõige parmini kasvavad vett armastavad sanglepad. Lodumetsi on kuivendamise tagajärjel säilinud võrdlemisi vähe. Kui siia sattuda suurvee ajal, võib siin isegi kanuuga sõita, sest suurvesi ulatub raja algusesse. Rajal saab vaadelda Eesti ja ilmselt kogu Euroopa kõrgeimat rabarinnakut, sellest üles jõudes asute aga Eesti suurimas rabamassiivis - Kuresoos. Rabarinnakule on püstitatud vaatetorn. Edasi kulgeb laudtee laugaste vahele. Rajale on ehitatud mitmeid puhkekohti, kus jalga puhata. Samuti on laukaservas olemas redel, mida mööda saab ohutult ujuma minna. Raja teine haru vonkleb läbi märja metsaaluse ja jõuab Karuskose metsavahi metsamaja lähistel kruusateele, kust näeb Raudna jõge. Mööda teed kõndides jõuab tagasi parklasse. Raja esimene pool viib läbi lodumetsa. Seejärel tõusete mööda kõrget rabarinnakut üles Kuresoole. Rabarinnakule on püstitatud vaatetorn. Edasi viib laudtee teid laugaste vahele. Rajale on ehitatud mitmeid puhkekohti kaunite vaadetega Kuresoole.

Jalase maastikukaitsealal kaitstakse soo-, loo- ja metsakooslusi, kaitsealuseid liike, geoloogilisi üksikobjekte ja Jalase eriilmelist külamaastikku. Kaitsealale jääb kolm metsise mänguala.
Jalase loodusrada algab Jalase-Ohukotsu teel asuvast puhkekohast. Esialgu kulgeb pinnasrada 1 km ulatuses läbi Arbumetsa sihtkaitsevööndi mitmekesise metsaosa, siis 300 meetrit mööda põlluäärt, kust algab 0,7 km pikkune laudtee. Laudrada kulgeb Sõbesoo sihtkaitsevööndis ja juhatab huvilise Sõbessoo ehk Jalase järve äärde. Loodusrada on edasi-tagasi suunaline ning tagasi alguspunkti jõudmiseks on vaja läbi käia juba tuttav rada.

Haanjamaa pärl - Kavadi järv oma liigestatud kaldajoonega ning saarte rohkusega pretendeerib õigustatult Eestimaa kauneima järve tiitlile. Matkarada algab Uue-Saaluse mõisapargis, kulgeb mööda Kavadi järve äärt kuni teeni. Edasi-tagasi liikumissuunaga 2,2 km rada lookleb nii kallasrajal kui ka metsa all. Sügisel võib hoolikas matkaja raja kõrvalt leida pohli, mustikaid ja mitmeid söögiseeni. Rada on varustatud puidust suunavate viitadega ja infotahvlitega. Uue-Saaluse mõisapargis on 2 grillimisrestiga lõkkeaset, kus saab nautida kaunist vaadet Kavadi järvele, telkida ja ujuda.

Rada tutvustab erinevaid sootüüpe, rikkalikku taimestikku ja rohkelt erineva suurusega älveid ja laukaid, moodustades maalilisi älvestikke ja laugastikke. Matkalisele pakub rajal olev paviljon peavarju. Edasi tagasi rada, kokku 8 km.

Üle Kodru raba valdavalt laudteel kulgev loodusrada. Raja pikkus 4 km, sellest 3 km laudtee. Rada on tähistatud punaste värvimärkidega puudel.

Rada saab alguse RMK Kilingi-Nõmme metsamaja ja metsaklassi juurest, kus on stendil ka rajakaart. Rajal on mitmed trepid ja laudrajaosad, lõpuosas asub grillkoda. Rada on metsanduslik õpperada, mille on kavandanud Hendrik Relve. Katusealuses loodusklassis saavad matkalised jalgu puhata ja keha kinnitada, koolid aga loodusteemalisi tunde läbi viia.

Kotka matkarada tutvustab madal- ja siirdesood ning liivaseid vallseljakuid. Vaatamisväärsusteks on Peipsi järve taganemisel tekkinud kõrged metsased liivaseljandikud ning Rüütli raba salapärased soosaared, mis on tekkinud jääaja lõpus kuhjunud setetest. Üleminek liivaseljandikelt sooks on järsk ning selline maastikumuutus pakub matkajale meeldivat vaheldust. Rada on tähistatud valge-sinise värvimärgistusega puudel ja piktogrammidega punakaspruunidel postidel. Edasi-tagasi 13 km! Kõrge veetaseme tõttu esineb laudteel üleujutatud lõike!

Peraküla telkimisalalt lähtuv ja alguspunkti tagasi jõudev õpperada läbib siinset iseloomulikku ja vaheldusrikast maastikku, avastamisrõõmu leiavad nii loodusvaatlejad kui ka pärandkultuurihuvilised. Enamasti männimetsa all kulgev rada on läbitav kuiva jalaga ning on maastikul tähistatud oranži värvimärgistusega. Rajale on paigutatud 10 huvipunkti, mida on võimalik avada QR-koodi lugeja abil.

Virve küla lähistelt parkimisplatsilt algab 7 km Majakivi-Pikanõmme loodusõpperada. Rada tutvustab Juminda poolsaare keskosa, kus männimetsaga liivaseljakud vahelduvad sooribadega. Üksikuna keset soometsi paikneb Lahemaa suurim rändrahn – Majakivi (kõrgus 7 m, ümbermõõt 32 m). Poolsaare kõrgeimas punktis kõrgub Pikanõmme vaatetorn. Virve ja Hara küla vahele rajati nõukogude ajal allveelaevade baas ehk demagnetiseerimise sadam. Selle veealused rajatised ja kaablite süsteem hõlmasid tervet Hara lahte ja ulatusid Juminda poolsaare tipust 18 km kaugusele neutraalveteni.

Marimetsa parkimistaskust alguse saav ja seal ka lõppev kokku 9 km pikkune edasi-tagasi rada annab hea võimaluse tutvuda erinevate elupaikadega: raja algusosas olev pinnastee kulgeb mööda metsasihti, hiljem heinamaal, seejärel kuusikus piki Marimetsa oja kallast ning jõuab üle Kureselja mäe rabaservale. Sealt algav laudtee viib läbi madal-, siirde- ja kõrgsoo laugasteni välja. Teed näitavad puidust suunaviidad.

Nigula raba asub Nigula looduskaitsealal, mis võeti kaitse alla juba 1957. aastal. Raba tekkis järve soostumisel, domineeriv on lageraba. Nigula soostikku ilmestavad soosaared ehk peaksid, mis on kunagiste järvede vahelise voorja künnise kõrgemad osad.
Raba lääneservas asub reliktjärvena Nigula järv, selle veerest algav edasi-tagasi 6 km pikkune õpperada kulgeb mööda lageraba kuni kõige suurema rabasaareni – Salupeaksini. Seal kasvav salumets on jäänuk soojast ja niiskest kliimast 5-6 tuhat aastat tagasi. Rajale jäävad vaatetorn ja ka madal platvorm, kust on hea jälgida rabaelanike toimetamisi.

Oandu loodusmetsarajal saab näha põnevat ja salapärast põlist metsa, Kõikjal lebab murdunud puid, kõdunevad tüved on elupaigaks haruldastele seentele, samblikele, sammaldele ja putukatele. Langenud põlispuude asemele tärkab lehtpuutihnik või sirguvad noored kuused. Loodusraja ääres võib näha põtrade, metssigade, karude, ilveste ja paljude teiste loomade ning lindude tegevuse jälgi, vahel ka mõnd metsaelanikku ennast.
Igal künkal on siin erinev mets, igas lohus isemoodi soo. Valgusrikkast kuivast männikust laskub rada Koljaku-Oandu astangust alla niiskesse kõdusoometsa, kus voolavad puhtaveelised allikad ning kunagise rannajoone liivaluidete ja -vallide vahel kasvavad mitme inimpõlvkonna vanused kuusikud, haavikud ja sanglepikud. Kõrgematel nõlvadel leidub paksukorbalisi põlismände.

Rada saab alguse Karula rahvuspargi suurima järve, 176 ha suuruse veepeegliga Ähijärve äärest. Ähijärve ääres on mõnus nii supelsakstel kui kalameestel. Ähijärve teerada tutvustab piirkonna loodust ja ajalugu, muuhulgas kohalikku rahvapärimust. Rada kulgeb piki kunagisi käidavaid teid: heinamaateed, kallasrada, jalgrada, metsateed, taliteed, hobuseteed.
Kohalesõitmise õpetus:
Antsla-Haabsaare mnt 8. kilomeetril keerata 50 m pärast Haabsaare bussipeatust paremale (viidad "Karula rahvuspargi külastuskeskus 7 km", "Saru 20 km"). Sealt sõita edasi Haabsaare-Saru mnt mööda 7 km ja jälgida viitasid, mis juhatavad Karula rahvuspargi külastuskeskusesse. Ähijärve teerada algab külastuskeskuse juurest.

Tore ja meeleolukas mereäärne matkarada. Eriti kena kevadel. Loopealne männik ja pankrannik annavad võimaluse elutsemiseks paljudele erinevatele taime- ja loomaliikidele.