Leebe kontsert üritused

Mängitakse pilli, loetakse luuletusi ja ei tantsita. Isa Tõnu ja poeg Pääru Oja lavaline dialoog puudutab hinge oma loomulikkuse, eluterve huumori ja sügava mõtlikkusega. Isa elukogemus ning poja teravus punuvad luuleridadest ja elulistest lugudest kokku ausa ning liigutava pildi olemise ilust, mälestustest ja põlvkondade vahelistest sildadest. Kitarrist Indrek Kruusimaa meistriklassist akustiline kitarrimäng ei ole siin lihtsalt taust, vaid võrdväärne kaasvestleja, mis annab sõnadele ruumi hingata ning loob saali sooja elutoa hõngulise meeleolu. See on sügavalt inimlik, kammerlik ja ilusa eesti keelega täidetud õhtu, mis jääb kuulajat veel pikaks ajaks soojendama.

Mängitakse pilli, loetakse luuletusi ja ei tantsita. Isa Tõnu ja poeg Pääru Oja lavaline dialoog puudutab hinge oma loomulikkuse, eluterve huumori ja sügava mõtlikkusega. Isa elukogemus ning poja teravus punuvad luuleridadest ja elulistest lugudest kokku ausa ning liigutava pildi olemise ilust, mälestustest ja põlvkondade vahelistest sildadest. Kitarrist Indrek Kruusimaa meistriklassist akustiline kitarrimäng ei ole siin lihtsalt taust, vaid võrdväärne kaasvestleja, mis annab sõnadele ruumi hingata ning loob saali sooja elutoa hõngulise meeleolu. See on sügavalt inimlik, kammerlik ja ilusa eesti keelega täidetud õhtu, mis jääb kuulajat veel pikaks ajaks soojendama.

Mängitakse pilli, loetakse luuletusi ja ei tantsita. Isa Tõnu ja poeg Pääru Oja lavaline dialoog puudutab hinge oma loomulikkuse, eluterve huumori ja sügava mõtlikkusega. Isa elukogemus ning poja teravus punuvad luuleridadest ja elulistest lugudest kokku ausa ning liigutava pildi olemise ilust, mälestustest ja põlvkondade vahelistest sildadest. Kitarrist Indrek Kruusimaa meistriklassist akustiline kitarrimäng ei ole siin lihtsalt taust, vaid võrdväärne kaasvestleja, mis annab sõnadele ruumi hingata ning loob saali sooja elutoa hõngulise meeleolu. See on sügavalt inimlik, kammerlik ja ilusa eesti keelega täidetud õhtu, mis jääb kuulajat veel pikaks ajaks soojendama.

Mängitakse pilli, loetakse luuletusi ja ei tantsita. Isa Tõnu ja poeg Pääru Oja lavaline dialoog puudutab hinge oma loomulikkuse, eluterve huumori ja sügava mõtlikkusega. Isa elukogemus ning poja teravus punuvad luuleridadest ja elulistest lugudest kokku ausa ning liigutava pildi olemise ilust, mälestustest ja põlvkondade vahelistest sildadest. Kitarrist Indrek Kruusimaa meistriklassist akustiline kitarrimäng ei ole siin lihtsalt taust, vaid võrdväärne kaasvestleja, mis annab sõnadele ruumi hingata ning loob saali sooja elutoa hõngulise meeleolu. See on sügavalt inimlik, kammerlik ja ilusa eesti keelega täidetud õhtu, mis jääb kuulajat veel pikaks ajaks soojendama.

Mängitakse pilli, loetakse luuletusi ja ei tantsita. Isa Tõnu ja poeg Pääru Oja lavaline dialoog puudutab hinge oma loomulikkuse, eluterve huumori ja sügava mõtlikkusega. Isa elukogemus ning poja teravus punuvad luuleridadest ja elulistest lugudest kokku ausa ning liigutava pildi olemise ilust, mälestustest ja põlvkondade vahelistest sildadest. Kitarrist Indrek Kruusimaa meistriklassist akustiline kitarrimäng ei ole siin lihtsalt taust, vaid võrdväärne kaasvestleja, mis annab sõnadele ruumi hingata ning loob saali sooja elutoa hõngulise meeleolu. See on sügavalt inimlik, kammerlik ja ilusa eesti keelega täidetud õhtu, mis jääb kuulajat veel pikaks ajaks soojendama.

Mängitakse pilli, loetakse luuletusi ja ei tantsita. Isa Tõnu ja poeg Pääru Oja lavaline dialoog puudutab hinge oma loomulikkuse, eluterve huumori ja sügava mõtlikkusega. Isa elukogemus ning poja teravus punuvad luuleridadest ja elulistest lugudest kokku ausa ning liigutava pildi olemise ilust, mälestustest ja põlvkondade vahelistest sildadest. Kitarrist Indrek Kruusimaa meistriklassist akustiline kitarrimäng ei ole siin lihtsalt taust, vaid võrdväärne kaasvestleja, mis annab sõnadele ruumi hingata ning loob saali sooja elutoa hõngulise meeleolu. See on sügavalt inimlik, kammerlik ja ilusa eesti keelega täidetud õhtu, mis jääb kuulajat veel pikaks ajaks soojendama.

Mängitakse pilli, loetakse luuletusi ja ei tantsita. Isa Tõnu ja poeg Pääru Oja lavaline dialoog puudutab hinge oma loomulikkuse, eluterve huumori ja sügava mõtlikkusega. Isa elukogemus ning poja teravus punuvad luuleridadest ja elulistest lugudest kokku ausa ning liigutava pildi olemise ilust, mälestustest ja põlvkondade vahelistest sildadest. Kitarrist Indrek Kruusimaa meistriklassist akustiline kitarrimäng ei ole siin lihtsalt taust, vaid võrdväärne kaasvestleja, mis annab sõnadele ruumi hingata ning loob saali sooja elutoa hõngulise meeleolu. See on sügavalt inimlik, kammerlik ja ilusa eesti keelega täidetud õhtu, mis jääb kuulajat veel pikaks ajaks soojendama.